3-3-1-67-03 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-67-03

Määruse kuupäev

22. september 2003

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Erik Vallaste kaebus Maksuameti 8. juuni 2001. a ettekirjutuse

nr 4-04/E-55 tühistamiseks ja selle täitmise peatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 13. juuni 2003. a ja

4. juuli 2003. a määrused haldusasjas nr 2-3/410/2003

Menetluse alus Riigikohtus

Erik Vallaste erikaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Erik Vallaste erikaebused.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 13. juuni 2003. a ja 4. juuli 2003. a

määrused haldusasjas nr 2-3/410/2003 ning saata asi esialgse õiguskaitse abinõu tühistamise

taotluse osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

3. Tagastada kautsjonid.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Erik Vallaste esitas 12. juulil 2001 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksuameti 8. juuni 2001. a

ettekirjutuse nr 4-04/E-55 peale ja taotles selle tühistamist ning täitmise peatamist. Ettekirjutuse järgi

tuli E. Vallastel 30 kalendripäeva jooksul tasuda tulumaksu 7 376 775 krooni ning intresse 4 565 764

krooni ja 80 senti.

2. Riigikohtu halduskolleegiumi 29. novembri 2001. a määrusega nr 3-3-1-57-01 peatati Maksuameti

ettekirjutuse täitmine.

3. Maksuameti 12. novembri 2002. a otsusega nr 473 muudeti ettekirjutust ja tunnistati kehtetuks

selle resolutiivosa p 2, millega kohustati E. Vallastet tasuma tähtaegselt maksmata tulumaksusummalt

arvutatud intressi.

4. Tallinna Halduskohtu 13. detsembri 2002. a otsusega jäeti E. Vallaste kaebus rahuldamata.

E. Vallaste esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu

otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

5. 11. juunil 2003 esitas Maksuamet ringkonnakohtule taotluse, milles palus tühistada Riigikohtu

halduskolleegiumi 29. novembri 2001. a määrusega nr 3-3-1-57-01 rakendatud esialgse õiguskaitse

abinõu. Taotlust põhjendati alljärgnevalt:

1. Maksuvõla sundtäitmise aegumistähtajaks on seitse aastat. Pärast seitsme aasta möödumist ei saa

maksuhaldur E. Vallastelt maksuvõlga sisse nõuda. Ettekirjutuse täitmise peatamine seab

aegumistähtaja tõttu ohtu ettekirjutuse täitmise.

2. Haldusakti peatamise tühistamine ei saa E. Vallastele tuua kaasa pöördumatuid tagajärgi, sest tal on

haldusaktide tühistamise korral võimalus esitada Maksukorralduse seaduse § 106 alusel tagastusnõue.

6. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium vaatas kirjalikus menetluses Maksuameti taotluse läbi

ja tühistas 13. juuni 2003. a määrusega Riigikohtu halduskolleegiumi 29. novembri 2001. a

määrusega nr 3-3-1-57-01 rakendatud esialgse õiguskaitse abinõu. Ringkonnakohus leidis, et HKMS

§ 12 2 lg 3 kohaselt võib kohus protsessiosalise taotluse alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse

määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. E. Vallastel on haldusaktide tühistamise

korral võimalus esitada MKS § 106 alusel tagastusnõue. Samas võib aga juhul, kui haldusakti

täitmise peatamist ei tühistata, maksuvõla sissenõudmine aegumise tõttu võimatuks muutuda. MKS

§ 132 lg 4 p 4 kohaselt katkeb aegumine maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamise

korral. Muutunud asjaolude tõttu on õige käsitada maksude laekumist avaliku huvina ja arvestada

sellega esialgse õiguskaitse määruse tühistamisel. Ringkonnakohus märkis, et vastavalt HKMS § 96

lg-le 4 jõustub määrus teatavakstegemise hetkest ning Maksuameti ettekirjutus kuulub koheselt

täitmisele.

7. E. Vallaste esitas ringkonnakohtule taotluse Tallinna Ringkonnakohtu 13. juuni 2003. a määruse

täitmise pikendamiseks. Tulenevalt HKMS §-st 5 ja TsMS § 240 lg-st 1 on ringkonnakohtul õigus

pikendada määruse täitmist.

8. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium arutas E. Vallaste taotlust kirjalikus menetluses ja jättis

4. juuli 2003. a määrusega E. Vallaste taotluse Tallinna Ringkonnakohtu 13. juuni 2003. a määruse

täitmise pikendamiseks läbi vaatamata. Ringkonnakohus leidis, et TsMS § 240 alusel kohtulahendi

täitmise pikendamise, ajatamise ning täitmise viisi ja korra muutmise otsustamine eeldab, et

kohtulahendi täitmine seisneb teatud toimingute tegemises. Kohtumääruse puhul, millega tühistati

esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine, ei saa rääkida kohtulahendi täitmisest. Maksuameti

ettekirjutus kuulub täitmisele tulenevalt seadusest, mitte ringkonnakohtu määrusest. Seega tuleb

protsessiõiguse mõttest lähtuvalt jätta taotlus läbi vaatamata. Kuna taotlust sisuliselt lahendada ei saa,

pole ka alust korraldada taotluse läbivaatamiseks kohtuistungit.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

9. E. Vallaste esitas Riigikohtule erikaebused Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 13. juuni

2003. a ja 4. juuli 2003. a kohtumääruste peale.

10. Seoses 13. juuni 2003. a kohtumäärusega leiab kassaator, et kuna TsMS § 157 lg 2 järgi teatab

kohus hagi tagamise abinõu asendamise taotlusest teisele poolele, kellel on õigus esitada kohtule

taotluse kohta vastuväiteid, siis on ringkonnakohus esialgse õiguskaitse abinõu tühistamisel rikkunud

oluliselt protsessiõiguse norme, sest talle ei teatatud vastavast taotlusest ja tal ei olnud võimalik

esitada vastuväiteid. Ringkonnakohus pole ka kaalunud, millises osas oleks Maksuameti ettekirjutuse

täitmise peatamise tühistamine põhjendatav motiivil, et maksunõue võib aeguda. Arvestada tuleb

sellega, et Maksuameti ettekirjutuse täitmine tooks kaasa kaebaja õiguste ja huvide pöördumatu ja

heastamatu kahjustamise. Ekslik on ka ringkonnakohtu seisukoht, et vastavalt HKMS § 96 lg-le 4

jõustub ka vaidlustatud kohtumäärus teatavaks tegemise hetkest ja Maksuameti ettekirjutus kuulub

koheselt täitmisele. Protsessiõiguse põhimõtetest, HKMS § 121 lg-st 5, § 122 lg-st 5 ja TsMS § 161

lg-st 3 tuleneb, et kuna ringkonnakohus tühistas esialgse õiguskaitse määruse, siis jõustub

ringkonnakohtu 13. juuni 2003. a kohtumäärus alles siis, kui edasikaebamise tähtaja jooksul ei ole

esitatud erikaebust.

Selles erikaebuses taotleb kassaator, et Riigikohus peataks ringkonnakohtu määruse täitmise,

tühistaks ringkonnakohtu 13. juuni 2003. a kohtumääruse ja saadaks asja uueks läbivaatamiseks

samale ringkonnakohtule. Veel taotleb kassaator, et Riigikohus otsustaks nende kohtukulude

jagamise, mis on kantud Riigikohtus.

11. Seoses 4. juuli 2003. a kohtumäärusega leiab kassaator, et tema taotluse läbi vaatamata jätmiseks

puudus ringkonnakohtul õiguslik alus. Taotluse õiguslikuks aluseks on aga TsMS § 240.

Selles erikaebuses taotleb kassaator, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu 4. juuli 2003. a määruse

ja saadaks asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Veel taotleb kassaator, et Riigikohus

otsustaks ka selle määruse osas nende kohtukulude jagamise, mis on kantud Riigikohtus.

12. Maksuameti kirjalikus vastuses erikaebustele leitakse, et neis esitatud väited on paljasõnalised

ega anna alust määruste tühistamiseks.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. HKMS § 122 lg 2 kaks esimest lauset sätestavad: "Esialgse õiguskaitse taotlus vaadatakse läbi

kirjalikus menetluses või kohtuistungil. Tõendite esitamist ja teiste protsessiosaliste arvamust võib

nõuda üksnes juhul, kui see on võimalik viivituseta." Esimesest lausest tuleneb, et ka esialgse

õiguskaitse abinõu tühistamise taotlus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses või kohtuistungil.

Viidatud sätte teises lauses väljendatud erandlik põhimõte ei laiene aga esialgse õiguskaitse abinõu

tühistamise taotluse läbivaatamisele. Nimelt tuleb TsMS § 157 lg 2 alusel hagi tagamise abinõu

asendamise taotlusest teatada teisele poolele, kellel on õigus esitada kohtule taotluse kohta

vastuväiteid. Sellest sättest tuleneb, et ka esialgse õiguskaitse abinõu tühistamise taotlusest tuleb

teatada teisele poolele, kellel on õigus esitada kohtule taotluse kohta vastuväiteid.

Selle haldusasja menetlemisel jättis ringkonnakohus esialgse õiguskaitse abinõu tühistamise

taotlusest teisele poolele teatamata. Seetõttu polnud E. Vallastel võimalik kohtule esitada vastuväiteid

Maksuameti taotluse kohta. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et tegemist on kohtumenetluse

normide olulise rikkumisega, mis toob kaasa ringkonnakohtu esialgse õiguskaitse abinõu tühistamise

määruse tühistamise.

14. HKMS § 96 lg 4 alusel jõustuvad ringkonnakohtu otsused ja määrused otsuse või määruse

kuulutamise või avalikult teatavaks tegemise päevast. Seadus ei sätesta esialgse õiguskaitse abinõu

tühistamise määruse jõustumiseks teist tähtaega ja selleks pole ka vajadust. Esialgsest õiguskaitsest

huvitatud poole õigusi kaitseb TsMS § 161 lg 3, mis sätestab, et erikaebuse esitamine hagi tagamise

tühistamise või ühe tagamisabinõu teisega asendamise määruse peale peatab määruse täitmise. Seega

peatas erikaebuse esitamine ka ringkonnakohtu esialgse õiguskaitse abinõu tühistamise määruse

täitmise. E. Vallaste taotlus pikendada nimetatud määruse täitmist oli erikaebuse esitamise ja sellega

kaasneva määruse täitmise peatumise tõttu ainetu.

Ringkonnakohtu määrus, millega jäeti E. Vallaste taotlus esialgse õiguskaitse abinõu tühistamise

määruse täitmise pikendamiseks läbi vaatamata, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus pole asunud

seisukohale, et erikaebuse esitamine peatas E. Vallaste taotlusest sõltumata esialgse õiguskaitse

abinõu tühistamise määruse täitmise ega näidanud, kuidas tuleneb kohtumenetluse normidest õiguslik

alus E. Vallaste taotluse läbi vaatamata jätmiseks. Seepärast tuleb see määrus tühistada.

15. Rahuldamata jääb E. Vallaste taotlus, et Riigikohus otsustaks nende kohtukulude jagamise, mis on

kantud Riigikohtus. HKMS §-dest 92 ja 93 tuleneb, et kohtukulud jagatakse sõltuvalt sellest, kelle

kasuks või kahjuks tehakse kohtuotsus või siis samas seaduses sätestatud erialustel. HKMS § 96 lg 2

alusel tuleb tagastada kautsjon.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann