3-2-3-1-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-3-1-03

Otsuse kuupäev

Tartu, 22. september 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed V. Kõve ja J. Luik

Kohtuasi

LASTE HARMOONILISE KASVATUSE MITTE-

TULUNDUSÜHINGU (pankrotis) hagi Tatjana Pavlu"ova

vastu 62 476 krooni 80 sendi nõudes.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 11. veebruari 2002. a otsus tsiviilasjas

nr 2/3/33-7516/01

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tatjana Pavlu"ova kohtuvigade parandamise avaldus

Asja läbivaatamise kuupäev

1. september 2003. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Tallinna Linnakohtu 11. veebruari 2003. a otsus

muutmata ja kohtuvea parandamise avaldus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 24. oktoobril 2001. a esitas LASTE HARMOONILISE KASVATUSE

MITTETULUNDUSÜHING (pankrotis) Tallinna Linnakohtule hagi Tatjana Pavlu"ina vastu. Hageja

palus kostjalt välja mõista 62 476 krooni 80 senti.

2. Hagi kohaselt sõlmisid pooled 31. augustil 2000. a lepingu, mille alusel hageja kohustus tagama

kvaliteetse hariduse kavandatud programmi alusel, looma vajalikud tingimused selle omandamiseks

ning tagama lapse toitlustamise koolipäeva jooksul. Kostja kohustus koolitus- ja toitlustamiskulude

eest tasuma hagejale õppemaksu 1850 krooni kuus. Kostja ei ole hageja ees oma lepingulisi kohustusi

täitnud ning seetõttu on tal tekkinud 16 235 krooni suurune võlg. Sellele lisandub lepingujärgne viivis

tähtaegselt tasumata summalt 1% päevas, st 46 241 krooni 80 senti.

3. Tallinna Linnakohus rahuldas 11. veebruari 2002. a tagaseljaotsusega hagi ja mõistis kostjalt välja

62 476 krooni 80 senti. Lisaks mõistis kohus kostjalt riigituludesse riigilõivu 4250 krooni.

Tagaseljaotsuse põhjendusena on kohus märkinud, et kostja ei ilmunud kohtu eelistungile, kuigi kutse

oli talle kätte antud (seeläbi, et kostja keeldus kutset vastu võtmast) ja teda hoiatatud võimaliku

tagaseljaotsuse tegemise eest.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kohtuvea parandamise avalduse Tatjana Pavlu"ova.

Avaldaja palus tühistada Tallinna Linnakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks pädevale

kohtule.

5. Avaldaja on seisukohal, et temalt on võetud võimalus kaitsta oma õigusi. Hagiavaldus on esitatud

Tatjana Pavlu"ina vastu, kas tahtlikult või kogemata on asendatud kostja perekonnanime viimased

tähed. Kõikides tsiviilasjas esitatud dokumentides seisab perekonnanimi Pavlu"ina, v.a 31. augusti

2000. a lepingus. Kuna lepingus puudub isikukood, T. Pavlu"ina isikukoodiks on aga märgitud kostja

isikukood, pidi kohus arvestama, et tegemist võib olla erinevate isikutega.

6. Avaldajale ei saadetud kohtukutset. Kuigi toimikus on kirjas, et "on keeldunud allkirja andmast", ei

ole avaldajale isiklikult keegi kohtukutset kohale toimetanud. Ilmselt oli kutse kättetoimetaja samuti

segaduses, sest aadressil Kopliranna 24-45 ei ela Tatjana Pavlu"ina nimelist isikut. Toimikus ei ole

kutset Tatjana Pavlu"ova nimele, järelikult jättis kohus kostja kohtusse kutsumata.

7. Kohus on rikkunud ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168, sest hagi rahuldamiseks ei

olnud põhjendatud õiguslikku alust. Nõude aluseks olevas dokumendis märgitud isiku andmed ja

hagiavalduses märgitud isiku andmed on erinevad. Hagiavalduses on arvestatud viiviseid ka pärast

hageja pankroti väljakuulutamist.

8. Hageja leiab vastuses kohtuvea parandamise avaldusele, et linnakohtu otsus on seaduslik.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et kohtuvea parandamise avaldust ei saa rahuldada TsMS § 372 p-st 1 tulenevalt.

10. Kolleegium analüüsib esmalt, kas on materiaalne alus kohtuvea parandamiseks. Kohtu ülesandeks

on TsMS § 6 ja § 73 lg 1 järgi muu hulgas tagada poolte võrdsus kohtumenetluses. Pooltele tuleb

tagada võrdne võimalus esitada kohtus seisukohti ja neid tõendada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 147 lg 1 p 3 kohaselt esitab isikuandmed kostja kohta hageja oma hagis. Käesoleval juhul on kostja

tähistatud hagis Tatjana Pavlu"inana. Tõsi, nii isikukood kui elukoht olid märgitud Tatjana Pavlu"ova

omad. Ainuüksi hageja ilmne lohakus asjaajamisel ei õigusta aga kohut tegema otsust üksnes hageja

esitatud andmete alusel. Kohus peab neid kättesaadavuse piires ka ise kontrollima, iseäranis kui

sellelt isikult soovitakse midagi välja mõista või teda millekski kohustada. Käesoleval juhul oleks

kohtul pidanud nime suhtes tekkima kahtlus juba üksnes hagile lisatud dokumentide alusel, milles nii

lepingus kui hageja 26. juunil 2001. a esitatud kirjas oli kostja tähistatud õige nimega.

11. Asja materjalidest nähtuvalt anti T. Pavlu"ovale 31. oktoobril 2001. a kätte T. Pavlu"ina nimele

adresseeritud hagiavaldus koos lisadega ja kohtu kirjaliku vastuse nõue (linnakohtu toimiku lk 13).

Linnakohtu toimikus (lk 17) sisaldub ka T. Pavlu"ova allkirjaga venekeelne avaldus hageja

pankrotihaldurile palvega saata talle dokumendid vene keeles ja anda täiendavalt aega nendega

tutvumiseks ja vastamiseks. Hagile ei ole T. Pavlu"ova vastanud. Samuti ei ole ta TsMS § 167 lg 2

kohaselt kohtule teatanud, et hagis on märgitud tema kohta valed isikuandmed.

12. Kolleegiumi arvates ei saa lugeda õigustatuks tagaseljaotsuse tegemist põhjusel, et kostja ei

ilmunud kohtuistungile. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 26 lg 5 p 1 kohaselt märgitakse

kohtukutses muu hulgas kohtusse kutsutava isiku nimi. Toimiku materjalide kohaselt on kohtusse

kutsutavaks isikuks märgitud T. Pavlu"ina, mitte T. Pavlu"ova. Kolleegium leiab, et isik ei pea vastu

võtma kohtukutset, mis ei ole vormistatud tema nimele. Nimed Pavlu"ina ja Pavlu"ova erinevad nii

visuaalselt kui kuulamisel piisavalt ning nende segiajamist ei saa lugeda tühiseks kirjaveaks, millele

tuginemist kostja poolt võiks pidada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Isegi kui hagi lugeda

kättesaaduks, tuleb arvestada ka seda, et kutse edastati kinnises ümbrikus ning T. Pavlu"ova ei

pidanud aru saama, et edastatud dokument käib tema poolt juba vastuvõetud hagi menetlemise kohta.

Seetõttu ei olnud linnakohtul alust lugeda TsMS § 30 alusel kutse kostjale kätteantuks. Järelikult ei

olnud ka alust teha tagaseljaotsus.

13. Eelkirjeldatud asjaolude tõttu on kolleegium seisukohal, et kohtuvea parandamise avalduse

esitajat ei kutsutud nõuetekohaselt kohtusse, kuid vaatamata sellele ei saa esitatud avaldust rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 372 p 1 kohaselt ei saa jõustunud kohtulahendi muutmist nõuda

isik, keda ei kutsutud seaduse nõuete kohaselt kohtusse, kui tal on võimalik kohtulahendi peale edasi

kaevata korralises kohtumenetluses. Muu hulgas võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja vastavalt

TsMS §-le 203. Kui kaja esitamise tähtaeg on möödunud, võib taotleda tähtaja ennistamist TsMS § 45

alusel, tähtaja ennistamata jätmise peale võib esitada erikaebuse TsMS § 45 lg 5 alusel. Kohtuvea

parandamist võib TsMS § 372 p 1 alusel nõuda vaid siis, kui tähtaega ei saa ennistada TsMS § 45 lg 4

järgi, st põhjusel, et otsus on juba täidetud. Samasugusele seisukohale on jõudnud Riigikohtu

tsiviilkolleegium oma 20. septembri 1999. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-3-2-99 (RT III, 1999, 24,

236). Avalduse esitaja väitel on tema suhtes algatatud täitemenetlus otsuse täitmiseks, kuid

kolleegiumile ei ole esitatud andmeid, et otsus oleks täidetud.

14. Vastuseks kohtuvea parandamise avalduse väitele, et kohus on rikkunud TsMS § 168, märgib

kolleegium järgmist. Pankrotiseaduse § 21 lg 1 kohaselt lõpetatakse pankroti väljakuulutamisega

võlgniku intresside ja viiviste arvestamine. Nimetatud säte peab silmas pankrotivõlgniku võlgadelt

viiviste arvestamise lõpetamist. Pankrotivõlgnikuks selles kohtuasjas on hageja, mitte T. Pavlu"ova.

Õiguslikult on kohus hagi rahuldamist põhjendanud. Sisulised väited saab kostja esitada asja uuel

läbivaatamisel. Muuhulgas võib avaldaja taotleda viivise vähendamist ENSV tsiviilkoodeksi § 194

alusel.

J. Odar , V. Kõve, J. Luik