3-1-1-96-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-96-03

Otsuse kuupäev

16. september 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Hannes

Kiris

Kohtuasi

Kriminaalasi M.J. süüdistuses KrK § 140 lg 2 p-de 1,

2 ja 3 ning § 195 lg 2 järgi; A.T. süüdistuses KrK

§ 140 lg 2 p-de 1, 2 ja 3, § 195 lg 2 ning § 195 lg 3

järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

10. aprilli 2003. a otsus kriminaalasjas nr 2-1/298

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu A.T. ja tema kaitsja vandeadvokaat

Natalia Lausmaa kassatsioonkaebused, süüdimõistetu

M.J. kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

19. august 2003. a

Istungil osalenud isikud

Riigiprokurör Marge Püss, M.J. kaitsja

vandeadvokaat K. Kuusmaa, A.T. kaitsja

vandeadvokaat N. Lausmaa

Resolutsioon

1. Tallinna Ringkonnakohtu 10. aprilli 2003. a otsus A.T. ja M.J. süüdistusasjades jätta muutmata.

2. A.T. ja tema kaitsja ning M.J. kassatsioonkaebused jätta rahuldamata.

3. Välja mõista M.J-lt riigieelarve tuludesse 708 krooni kohtukulu kaitsjatasu katteks. Välja mõista

A.T-lt riigieelarve tuludesse 708 krooni kohtukulu kaitsjatasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.1. M.J. tunnistati Järva Maakohtu 17. veebruari 2003. a otsusega süüdi KrK § 140 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 ning

§ 195 lg 2 järgi. Teda karistati vastavalt kolmekuulise ja üheaastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel

mõisteti talle liitkaristuseks üks aasta vangistust, millele KarS § 65 lg 2 alusel liideti Järva

Maakohtu 1. juuni 1998. a otsusega mõistetud ärakandmata karistus kümme kuud vabadusekaotust ning

lõplikuks karistuseks mõisteti üks aasta ja kümme kuud vangistust. KarS § 73 lg-te 2 ja 3 alusel kohaldati

karistusest osalist tingimisi vabastamist, mille kohaselt M.J. tuleb mõistetud vangistusest koheselt ära kanda

kuus kuud. Üks aasta ja neli kuud tuleb ära kanda tingimisi vabastatuna kolmeaastase katseajaga.

M.J. tunnistati KrK § 140 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi süüdi selles, et ta P-s 4. mail 2000. a alkoholi- ja

narkootilise joobe seisundis, isikute grupis, kasutades T.R. suhtes elule ja tervisele mitteohtlikku vägivalda,

varastas viimaselt 25 krooni sularaha. KrK § 195 lg 2 järgi tunnistati M.J. süüdi selles, et ta P-s 19. oktoobril

2000. a, alkoholijoobe seisundis, omades karistatust huligaansuse eest, peksis huligaansel ajendil P.K..

1.2. Sama otsusega tunnistati A.T. süüdi ja karistati KrK § 140 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 ning KrK § 195 lg 3 järgi.

Teda karistati vastavalt kolmekuulise ning ühe aasta ja üheteist kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel

mõisteti talle liitkaristuseks üks aasta ja üksteist kuud vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Järva

Maakohtu 1. juuni 1998. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse - üheaastase vabadusekaotuse võrra ja

liitkaristuseks mõisteti kaks aastat üksteist kuud vangistust. Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud

üks päev. KarS § 73 lg-te 1, 2 ja 3 alusel kohaldati osalist tingimisi vabastamist, mille kohaselt A.T-l tuleb

mõistetud vangistusest koheselt ära kanda kuus kuud. Kaks aastat neli kuud ja kakskümmend üheksa päeva

tuleb kanda tingimisi vabastatuna neljaaastase katseajaga.

A.T. mõisteti KrK § 140 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi süüdi selles, et ta P-s 4. mail 2000. a alkoholi- ja narkootilise

joobe seisundis, isikute grupis, kasutades T.R. suhtes elule ja tervisele mitteohtlikku vägivalda, varastas

viimaselt 25 krooni sularaha. KrK § 195 lg 3 järgi mõisteti A.T. süüdi selles, et ta P-s 19. oktoobril 2000. a,

isikute grupis, omades karistatust huligaansuse eest, peksis huligaansel ajendil P.K.; P-s 30. märtsil 2000. a,

alkoholijoobe seisundis, isikute grupis, lõhkus kividega J.L-le kuuluval sõiduautol Moskvit" 412 esiklaasi,

tagaklaasi, kolm kolmnurkset klaasi ja mõlkis pagasiruumi luugi; 9. märtsil 2000. a grupis teiste isikutega O

baaris "K" lõi kurikaga J.K. selga ja pähe, lõhkus toidunõusid, ähvardas baari töötajat I.V. püstoli maketiga ja

piljardiruumis lõi kurikaga R.Z-le näo piirkonda, V.P-t ja H.V-d vastu keha, samuti ähvardas püstoli

maketiga M.V-d, misjärel lõi teda sellega näo piirkonda.

1.3. M.J. ja A.T. olid kohtu alla antud KrK § 195 lg 2 järgi veel selles, et nad P-s 4. mail 2000. a, omades

karistatust huligaansuse eest, alkoholi- ja narkootilise joobe seisundis, huligaansel ajendil solvasid E.K.. M.J.

üritas teda jalaga lüüa, kuid kukkus ning viskas tema suunas täis õllepurgi. A.T. aga lõi E.K. jalaga vastu

puusa. Hiljem samal päeval, võttis A.T. huligaansel ajendil kinni K.L. jope varrukast ja seejärel lõi

küünarnukiga K.L-le vastu laupa. Kui K.L. end A.T. haardest lahti rebis, viskas M.J. K.L. suunas huligaansel

ajendil peotäie kruusakive. Maakohus lõpetas KarSRS § 3 lg 1 alusel nendes episoodides

kriminaalmenetluse, sest leidis, et M.J. ja A.T. kirjeldatud tegevuses puudus kuriteokoosseis ning tegemist

oli väärteoga.

1.4. Sama kohtuotsusega on süüdi mõistetud veel E.U., P.V. ja R.S., kuid nende suhtes ei ole kohtuotsust

kassatsiooni korras vaidlustatud.

2. Maakohtu otsuse peale esitas prokurör apellatsioonprotesti. Protestis taotleti maakohtu otsuse tühistamist

M.J-le, A.T-le ja E.U-le mõistetud karistuse osas ning M.J. ja A.T. suhtes kahes huligaansuse episoodis

kriminaalmenetluse lõpetamise osas.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 10. aprilli 2003. a otsusega tühistati Järva Maakohtu 17. veebruari 2003. a otsus

osaliselt M.J-le KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse ning KarS §-de 73 ja 74 kohaldamise osas.

Ringkonnakohtu otsusega liideti M.J-le 10. aprilli 2003. a Järva Maakohtu otsusega mõistetud karistusele

Järva Maakohtu 1. juuni 1998. a otsusega mõistetud ärakandmata karistus osaliselt ja talle mõisteti

liitkaristuseks ühe aasta ja kuue kuuline vangistus.

A.T. suhtes tühistati Järva Maakohtu 17. veebruari 2003. a otsus osaliselt 4. mai 2000. a toimepandud

tegudes kriminaalmenetluse lõpetamise, talle KrK § 195 lg 3 järgi karistuse mõistmise, KarS §-de 64 lg 1 ja

65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise ning §-de 73 ja 74 kohaldamise osas. Ringkonnakohtu otsusega

tunnistati A.T. KrK § 195 lg 3 järgi süüdi ka 4. mail 2000. a toimepandud tegudes ja teda karistati KrK § 195

lg 3 järgi kaheaastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti A.T-le liitkaristuseks kaheaastane

vangistus, millele KarS § 65 lg 2 alusel liideti osaliselt Järva Maakohtu 1. juuni 1998. a otsusega mõistetud

karistus ja liitkaristuseks mõisteti talle kahe aasta ja kuue kuuline vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel arvati A.T.

karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg.

3.1. Kohtu arvates leidis A.T. tegudes kannatanute E.K. ja K.L. suhtes aset avaliku korra raske rikkumine,

mis on karistatav kuriteona ka Karistusseadustiku järgi, ning kriminaalmenetluse lõpetamine nendes tegudes

A.T. suhtes oli ebaseaduslik. Kannatanu E.K. ütlustega on tõendatud, et A.T. lõi teda jalaga vastu puusa.

Kannatanu K.L. ütlustega on tõendatud, et A.T. lõi teda küünarnukiga otsaette. Seega kasutas A.T.

huligaansel ajendil kannatanute suhtes vägivalda ning teda süüdistati õigesti nendes tegudes KrK § 195 lg 2

järgi. Kuna kohtualune pani toime ka KrK § 195 lg 3 järgi kvalifitseeritava huligaansuse, siis leidis

ringkonnakohus, et kõik huligaansuse episoodid tuleb kvalifitseerida üksnes KrK § 195 lg 3 järgi.

3.2. M.J. tegudes kannatanute E.K. ja K.L. suhtes ei olnud kohtu arvates tegemist avaliku korra raske

rikkumisega, sest ta ei kasutanud kannatanute suhtes reaalset vägivalda, tema jalalöök ja õllepurgiga

viskamine ei tabanud kannatanut E.K., samuti ei tabanud kannatanut K.L. Jõesaare loobitud kivid. Seega oli

õige M.J. suhtes kriminaalmenetlus nendes tegudes lõpetada.

3.3. Kohus juhtis tähelepanu asjaolule, et kuna M.J-l katkes katseaja kulgemine T.R. suhtes toimepandud

kuriteoga, siis jäi hilisem P.K. suhtes toime pandud kuritegu samuti katseaja piiresse.

3.4. Ringkonnakohus leidis, et KarS § 73 kohaldamine A.T. ja M.J. suhtes oli ebaseaduslik. Katseajal uue

tahtliku kuriteo toimepanemisel pidi kohus mõistma liitkaristuse KarS §-s 65 lg 2 sätestatud korras ja

pöörama liitkaristuse täitmisele. Isikule, kelle suhtes oli kohaldatud KrK § 47 ja kes katseaja kestel pani

toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistati vangistusega, ei võinud lõplik karistus olla väiksem

karistusest, mida tingimuslikult ei kohaldatud. Maakohtu otsuse kohaselt aga tulnuks M.J-l ja A.T-l reaalselt

ära kanda vaid kuus kuud vangistust, vaatamata sellele, et neil on eelmise kohtuotsuse alusel kandmata

vastavalt kümme kuud ja üks aasta vabadusekaotust.

3.5. Samas leidis ringkonnakohus, et M.J-le ja A.T-le võis KarS § 65 lg 2 alusel liita Järva Maakohtu 1. juuni

1998. a otsuse järgi kandmata karistuse vaid osaliselt, sest 1998. aastal, kui M.J-le ja A.T-le mõisteti

vabadusekaotuslik karistus ning nad vabastati selle kandmisest KrK § 47 alusel, oli võimalik katseajal

toimepandud uue kuriteo puhul liita uuele karistusele kandmata karistus ka osaliselt. Karistusseadustiku § 5

lg 2 sätestab, et seadusel, mis kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatav

jõud. Seda printsiipi pidi kohaldama ka M.J-le ja A.T-le KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse osas.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

4. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonkaebuse süüdimõistetud M.J. ja A.T. ning viimase kaitsja

vandeadvokaat Natalia Lausmaa. A.T. ja M.J. kassatsioonkaebustes palutakse neile mõistetud karistuse

vähendamist. N. Lausmaa kassatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsus A.T-le

mõistetud lõpliku karistuse osas ning rakendada tema suhtes KarS § 73 lg-te 1 ja 2 sätteid. N. Lausmaa leiab,

et ringkonnakohus on ebaõigesti tõlgendanud kriminaalseadust kui leiab, et katseajal kuriteo toimepannud

isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada KarS § 73 lg-te 1 ja 2 sätteid. Kaitsja leiab ka seda, et A.T-le reaalse

vangistuse mõistmine ei täidaks karistuse eesmärke.

5. Riigikohtu istungil A.T. kaitsja vandeadvokaat N. Lausmaa toetas enda ning oma kaitsealuse

kassatsioonkaebusi. M.J. kaitsja vandeadvokaat K. Kuusmaa palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta

jõusse Järva Maakohtu 17. veebruari 2003. a otsuse. Prokurör taotles jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Riigikohus leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb jätta muutmata.

6.1. KarS § 73 lg-s 4 sätestatakse, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, siis

pööratakse karistus täitmisele. Liitkaristus mõistetakse KarS § 65 lg 2 reeglite kohaselt. Analoogiliselt

sätestati KrK § 47 lg-s 7, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda

karistatakse vabadusekaotusega, mõistab kohus talle karistuse vastavalt KrK § 41 sätetele. A.T.

karistati 1. juunil 1998. a üheaastase vangistusega tingimisi kaheaastase katseajaga. Uue kuriteo pani ta

toime 5. aprillil 2000. a - seega katseajal. Riigikohtu kriminaalkolleegium osutab ka oma varasemale

seisukohale, et tingimuslikult mittekohaldatud vabadusekaotuse liitmisel katseajal toimepandud kuritegude

eest mõistetud vabadusekaotusega tuleb lõplik karistus määrata ärakandmisele kuuluvaks (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 1996. a otsus nr 3-1-1-26-96, avaldatud RT III 1996, 11, 155).

Vangistusest tingimuslikul vabastamisel on karistuse liigiks ikkagi vangistus. KarS § 73 lg 6 keelab

selgesõnaliselt kohaldada karistusest tingimisi vabastamist isikule, keda on varem karistatud vangistusega.

Seega kaitsja arusaam, et vangistusest tingimisi vabastatud isiku poolt katseajal tahtliku kuriteo

toimepanemisel võib KarS § 73 sätete kohaselt temale mõistetud karistuse jätta osaliselt täitmisele

pööramata, ei põhine seadusel.

6.2. Tallinna Ringkonnakohtu 10. aprilli 2003. a otsuses on nõuetekohaselt motiveeritud M.J-le ja A.T-le

mõistetud karistusi ning need on seaduslikud. Karistuste vähendamiseks puudub alus.

7. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium

Tallinna Ringkonnakohtu 10. aprilli 2003. a kohtuotsuse muutmata.

Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Hannes Kiris