3-1-1-114-03 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-114-03

Määruse tegemise koht ja kuupäev

Tartu, 1. september 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar

Kohtuasi

Kriminaalasi Vassili Savka süüdistuses KrK § 101 p-de 3, 5

ja 8 ning § 1991 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku Igor Amanni 30. juuli

2003. a määrus kriminaalasjas nr 2-1-/460

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kannatanu Igor Vasjutin, erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

26. august 2003. a

Istungil osalenud isikud

Riigiprokurör Marge Püss, V. Savka kaitsja vandeadvokaat

Kalev Lill

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 30. juuli 2003. a määrus, millega tagastati

kannatanu Igor Vasjutini kassatsioonkaebus talle läbivaatamatult.

2. Ennistada Igor Vasjutinile kassatsioonkautsjoni tasumise tähtaeg. Kassatsioonkautsjoni

tasumise tähtajaks määrata 11. september 2003. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnakohtu 5. märtsi 2003. a otsusega tunnistati Vassili Savka süüdi KrK § 101 p-de 3, 5

ja 8 järgi ning mõisteti talle karistuseks eluaegne vangistus. Kohtualune tunnistati süüdi ka KrK

§ 1991 järgi, karistuseks mõisteti talle üks aasta vangistust. Karistusseadustiku § 64 lg 1 alusel loeti

kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti kohtualusele eluaegne vangistus.

2. Linnakohtu otsuse peale esitas süüdimõistetu V. Savka apellatsioonkaebuse, milles ta palus otsuse

tühistada ja ennast täielikult õigeks mõista.

3. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 2003. a otsusega tühistati linnakohtu

otsus osaliselt. Vassili Savka mõisteti õigeks ühes talle inkrimineeritud kolmest tapmisest, samuti

kuriteo kvalifitseerimises KrK § 101 p-de 3 ja 5 järgi. Muus osas jäeti linnakohtu otsus muutmata.

4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas kannatanu Igor Vasjutin

kassatsioonkaebuse.

5. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku I. Amanni 10. juuli 2003. a määrusega jäeti kannatanu

kassatsioonkaebus käiguta. Kohtunik tuvastas, et esitatud ei ole kassatsioonkautsjoni tasumist

kinnitavat dokumenti ning andis kautsjoni tasumiseks aega 21. juulini 2003. a.

6. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku I. Amanni 30. juuli 2003. a määrusega tagastati I. Vasjutinile

tema poolt esitatud kassatsioonkaebus. Kohtunik motiveeris seda asjaoluga, et I. Vasjutin ei olnud

21. juuliks 2003. a nõutud kassatsioonkautsjonit tasunud.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

7. Nimetatud määruse peale esitas I. Vasjutin erikaebuse, milles ta palub määruse tühistada ja

edastada tema kassatsioonkaebus Riigikohtule.

Kaebuses kinnitab I. Vasjutin, et tema ei ole kätte saanud Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku

10. juuli 2003. a määrust, millega teda kohustati tasuma kassatsioonkautsjon 21. juuliks 2003. a.

Kaebaja väidab, et kõnealusest määrusest sai ta teada alles 5. augustil 2003. a, kui talle edastati

ringkonnakohtu 30. juuli 2003. a määrus. Kaebaja arvates on tegemist kohtuorganite hooletusega

ning talle tuleb võimaldada kaebeõiguse teostamine.

8. Riigikohtu istungil toetas riigiprokurör M. Püss esitatud erikaebust ja leidis, et Tallinna

Ringkonnakohtu 30. juuli 2003. a määrus tuleb tühistada. V. Savka kaitsja vandeadvokaat K. Lill oli

kohtuistungil seisukohal, et I. Vasjutini erikaebuse rahuldamine ei kahjusta tema kaitsealuse huve

ning ei näinud takistusi erikaebuse rahuldamiseks.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Riigikohtu kriminaalkolleegium, vaadanud läbi kriminaalasja materjalid, leiab, et I. Vasjutini

erikaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

10. Erikaebuses kinnitab I. Vasjutin, et temani ei ole jõudnud Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku

10. juuli 2003. a määrus. Seda väidet vaagides osundab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et ainuke

toimikus sisalduv tõend selle kohta, et I. Vasjutinile on nimetatud määrus edastatud, asub kd III lk

316, kus Tallinna Ringkonnakohus saadab I. Vasjutinile kirjaga 10. juuli 2003. a määruse. Samas

puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et tähitud kirjana teele saadetud määrus oleks adressaadini

ka jõudnud. Puudub teave selle kohta, et tähitud kiri oleks allkirja vastu I. Vasjutinile üle antud või et

talle oleks jäetud teade Tallinna Ringkonnakohtust saadetud tähitud kirja kohta. Viimane variant

omakorda oleks tähendanud, et tähitud kiri oleks tagastatud selle saatjale ehk Tallinna

Ringkonnakohtule, mis aga samuti ei ole toimiku pinnalt tuvastatav.

11. Seetõttu leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et tõeseks tuleb lugeda I. Vasjutini väiteid Tallinna

Ringkonnakohtu kohtuniku 10. juuli 2003. a määruse temani mittejõudmise kohta. Eeltoodu alusel ja

juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 65 lg-st 3, § 72 lg-st 2 ja §-st 77 tuleb nimetatud määrus tühistada ja

ennistada I. Vasjutinile kassatsioonkautsjoni tasumise tähtaeg.

Peeter Vaher, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar