3-1-1-91-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-91-03

Otsuse kuupäev

28. august 2003

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes

Kiris

Kohtuasi

Kriminaalasi J.A. süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7

järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

3. aprilli 2003. a otsus kriminaalasjas nr 2-1-316-2003

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Riigiprokurör Alar Kirs, kassatsioonprotest

Asja läbivaatamise kuupäev

12. august 2003

Istungil osalenud isikud

J.A., tema kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja

seaduslik esindaja A.A., riigiprokurör Marge Püss

ning tõlk Lüüli Lomp

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 3. aprilli 2003. a otsus J.A.

süüdistusasjas KarS § 65 lg 2 järgi liitkaristuse mõistmise osas ja saata kriminaalasi selles osas uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Kassatsioonprotest rahuldada.

3. Välja mõista J.A-lt riigieelarve tuludesse 885 krooni kohtukulu kaitsjatasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnakohtu 7. märtsi 2003. a otsusega tunnistati J.A. süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja teda

karistati vangistusega kolmeks aastaks. Kohus suurendas J.A-le mõistetud karistust KarS § 65 lg 2 alusel

Tallinna Linnakohtu 30. oktoobri 2001. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - üks aasta

vangistust - võrra ja mõistis J.A-le liitkaristuseks neli aastat vangistust.

J.A. tunnistati süüdi selles, et ta 7. septembril 2002. a Tallinnas M tänaval koos I.P-ga võttis omastamise

eesmärgil vägivalda kasutades J.K. rõivaste taskust ära erinevaid vallasasju koguväärtuses 202 krooni ja S.A.

rõivaste taskust mobiiltelefoni koos kaardiga väärtuses 1700 krooni ning pani seega toime röövimise isikute

grupi poolt.

Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ka I.P., kuid tema osas ei ole kassatsioonkaebust ega -protesti esitatud.

2. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse J.A. kaitsja Sergei Sedov, kes taotles

linnakohtu otsuse tühistamist J.A-le mõistetud karistuse osas. Kaitsja palus mõista kohtualusele kergem

karistus, mis ei oleks seotud reaalse vangistusega.

3. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 3. aprilli 2003. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu

otsus J.A-le KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas. Ringkonnakohus liitis J.A-le KarS § 200 lg 2

p 7 järgi mõistetud karistusele Tallinna Linnakohtu 30. (ringkonnakohtu kohtuotsuse resolutiivosas ekslikult

20.) oktoobri 2001. a otsusega mõistetud kuid ärakandmata karistuse osaliselt ja mõistis J.A-le liitkaristuseks

kolm aastat ja ühe kuu vangistust. Muus osas jättis ringkonnakohus linnakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium asus seisukohale, et tulenevalt KarSRS § 4 lg-st 1 ja KarS § 73 lg-st 4

pole võimalik J.A. karistusest tingimisi vabastada. Samuti puuduvad õiguslikud alused J.A-le karistuse

mõistmiseks alla sanktsioonis kehtestatud karistuse alammäära KarS § 61 alusel, sest asjas ei esine kuriteo

toimepanemise erandlikke asjaolusid.

Ringkonnakohus pidas võimalikuks vähendada J.A-le mitme kohtuotsuse järgi mõistetud liitkaristust. Kohus

märkis, et J.A-le mõisteti liitkaristus Tallinna Linnakohtu 30. oktoobri 2001. a otsusega mõistetud

ärakandmata karistuse täies ulatuses liitmise teel. Kolleegium sedastas, et kuni 1. septembrini 2002. a

kehtinud KrK § 41 nägi ette ka karistuste osalise liitmise võimaluse. Kuna KarS § 5 lg 2 kohaselt on

seadusel, mis kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud, pidas

ringkonnakohtu kriminaalkolleegium võimalikuks mõista J.A-le karistuse kahe kohtuotsuse järgi KarS § 65

lg 2 alusel, liites kandmata karistuse mitte täielikult, vaid osaliselt.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 3. aprilli 2003. a otsuse peale esitas kassatsioonprotesti

riigiprokurör A. Kirs, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist J.A-le KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse

mõistmise osas ja kriminaalasja saatmist uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Kassaator leiab, et KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmisel tuleb liitmise reeglid leida ajast, mil uus

kuritegu toime pandi. Mitme kohtuotsusega mõistetud karistuste liitmisel olukorras, kus esimese

kohtuotsusega on isikut karistatud Kriminaalkoodeksi järgi, teisega aga Karistusseadustiku kehtivusajal

toimepandud teo eest, tuleks liitkaristus mõista Karistusseadustiku alusel. Kassaator märgib, et KarS § 65

lg 2 kohaselt tuleb uue kuriteo eest mõistetud karistust suurendada eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud

karistuse ärakandmata osa võrra, mistõttu KrK §-s 41 sätestatud karistuse osalise liitmise võimalus ei ole

rakendatav. Prokurör on seisukohal, et KarSRS § 3 lg 4 kohaselt tuleb kohaldada KrK § 41 kui kohtualuse

suhtes kergemat seadust üksnes siis, kui liitkaristus mõistetakse enne Karistusseadustiku jõustumist

toimepandud tegude eest. Kassaator rõhutab, et kuna käesolevas kriminaalasjas arutatav kuritegu on toime

pandud pärast Karistusseadustiku jõustumist, puudub võimalus karistuste osalise liitmise põhimõtte

kohaldamiseks.

5. Kassatsioonprotestile esitas vastuväited J.A. kaitsja S. Sedov, kes palub jätta kassatsioonprotesti

rahuldamata.

Kaitsja leiab, et ringkonnakohtul oli õigus J.A-le mõistetud karistusele liita eelmise kohtuotsuse järgi

ärakandmata karistus osaliselt. Kaitsja märgib, et J.A. mõisteti Tallinna Linnakohtu 30. oktoobri 2001. a

otsusega süüdi ja teda karistati vangistusega üheks aastaks. KrK § 50 alusel vabastas linnakohus J.A.

karistusest ja andis ta A.A. käendusele. Selle kohtuotsuse kuulutamisel selgitati J.A-le, et kui ta paneb

käenduse ajal toime uue tahtliku kuriteo, peab kohus liitma kandmata karistuse uuele karistusele vastavalt

KrK §-le 41 täielikult või osaliselt. Seetõttu teadis J.A., et kohus ei pea kandmata karistust liitma täielikult.

Kaitsja juhib tähelepanu asjaolule, et J.A. pani uue kuriteo toime nädal aega pärast Karistusseadustiku

jõustumist. Kaitsja arvates oleks kogu kandmata karistuse liitmine olnud õigustatud ainult sel juhul, kui J.A.

oleks olnud karistusest vabastatud tingimisi KrK § 47 alusel ja kriminaalhooldaja oleks enne 1. septembrit

2002. a selgitanud talle KarS § 65 lg 2 sisu. Kaitsja märgib, et J.A. ei olnud allutatud kriminaalhooldaja

kontrollile, vaid antud ema käendusele.

Samuti juhib kaitsja tähelepanu asjaolule, et J.A. on kõigest 16-aastane ega ole kunagi varem

kriminaalkaristust kandnud. Kaitsja arvates ei vasta reaalne nelja-aastane vangistus kuriteo raskusele ega

süüdlase isikule.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas prokurör kassatsioonprotesti ja taotles selle rahuldamist.

Teised menetlusosalised vaidlesid kassatsioonprotestile vastu ja taotlesid selle rahuldamata jätmist.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. J.A. pani kuriteo toime 7. septembril 2002. a, s.o pärast Karistusseadustiku jõustumist 1. septembril

2002. a.

Karistusseadustiku § 5 lg 1 kohaselt mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi.

Seaduse tagasiulatuva jõu (KarS § 5 lg-d 2 ja 3) kohaldamise küsimus kerkib üksnes siis, kui pärast kuriteo

toimepanemist muudetakse karistamise aluseks olevat seadust.

Kohtuotsuste kogumi järgi liitkaristuse moodustamiseks KarS § 65 lg 2 alusel (karistuste liitmiseks KrK § 41

järgi) peab olema täidetud kaks tingimust:

1) isikut on kohtuotsusega karistatud kuriteo toimepanemise eest;

2) pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist paneb süüdimõistetu toime uue

kuriteo, mille eest teda karistatakse.

Lähtudes KarS § 5 lg-st 1 ja nimetatud kahest tingimusest, tuleb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne

karistuse täielikku ärakandmist süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemise korral lähtuda liitkaristuse

moodustamisel uue kuriteo toimepanemise ajal kehtivast seadusest. Seega tuleb J.A-le kohtuotsuste kogumi

järgi liitkaristuse moodustamisel lähtuda Karistusseadustikust. Pärast 7. septembrit 2002. a ei ole

Karistusseadustiku sätteid, mida kohaldati J.A. suhtes, muudetud ning seetõttu ei teki käesoleval juhul

küsimust seaduse tagasiulatuva jõu mõjust. Üksnes juhul, kui uus kuritegu oleks olnud toime pandud enne

1. septembrit 2002. a, tulnuks liitkaristuse moodustamisel tulenevalt KarS § 5 lg-st 3 ja KarSRS § 3 lg-st 4

lähtuda KrK §-st 41, mis nägi ette ka karistuste osalise liitmise ja kergema karistuse raskemaga kaetuks

lugemise võimaluse.

8. Karistusseadustiku § 65 lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid

enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust

eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64

lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. Selles sättes

puudub viide KarS § 64 lg-le 1. Seega kuulub pärast kohtuotsuse kuulutamist toimepandud kuriteo eest

mõistetud karistusele eelmise kohtuotsuse järgi ärakandmata karistus liitmisele täies ulatuses, sest karistuste

osalise liitmise või kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemise võimalust Karistusseadustik sellisel juhul

ette ei näe.

Rakendades J.A. suhtes mitme kohtuotsusega mõistetud karistuste osalise liitmise põhimõtet, kohaldas

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ebaõigesti kriminaalseadust (KarS § 5 lg-d 1 ja 2 ning § 65

lg 2). Kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine on AKKS § 64 p 2 kohaselt kassatsiooni korras kohtuotsuse

tühistamise aluseks.

9. Põhjendatud ei ole kaitsja väide, et eelmise kohtuotsuse kuulutamisel selgitati J.A-le, et uue tahtliku

kuriteo toimepanemise korral rakendatakse karistuste liitmisel tema suhtes KrK § 41 sätteid ning seetõttu oli

ringkonnakohus õigustatud KrK §-st 41 lähtuvalt rakendama karistuste osalist liitmist.

Vastavalt KarSRS § 4 lg-le 1 jätkatakse KrK § 50 järgi käendusele antud isiku suhtes kohtuotsuse täitmist

kahe aasta jooksul, alates käendusele andmise päevast, KarS § 73 lg-te 1 ja 4 järgi.

KarS § 73 lg 4 sätestab: kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, pööratakse karistus

täitmisele. Liitkaristus mõistetakse vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule.

Riigikohtu kriminaalkolleegium peab siinkohal vajalikuks märkida, et ka KrK § 41 võimaldas mitme

kohtuotsuse järgi karistuste liitmisel varasema karistuse täielikku liitmist uuele karistusele. Karistuse

kandmise, katseaja või käenduse ajal tahtlikult uue kuriteo toimepannud isikul ei olnud ka

Kriminaalkoodeksi kehtivuse ajal õiguspärast ootust, et varasema karistuse ärakandmata osa liidetakse uuele

karistusele üksnes osaliselt.

10. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, leiab Riigikohtu

kriminaalkolleegium, et kassatsioonprotest kuulub rahuldamisele ning Tallinna Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 3. aprilli 2003. a kohtuotsus tuleb tühistada J.A-le liitkaristuse mõistmise osas. Selles

osas tuleb kriminaalasi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Hannes Kiris