3-3-1-7-03 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedTallinna Juriidiliste Isikute Maksuamet kohustas 6. märtsi 2001. a ettekirjutusega AS Ramsun tasuma täiendavalt tulumaksu 1998. aasta eest 676 772 krooni ja 1999. aasta eest 572 543 krooni ning
Legislator headnote
AI generated3-3-1-7-03 · Riigikohus: märtsi 2001. a ettekirjutusega AS Ramsun tasuma täiendavalt tulumaksu 1998. aasta eest 676 772 krooni ja 1999. aasta eest 572 543 krooni ning
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-3-1-7-03
Otsuse kuupäev
26. august 2003
Kohtukoosseis
Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann
Kohtuasi
AS Ramsun kaebus Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti
6. märtsi 2001. a ettekirjutuse nr 10-13/461 tühistamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 18. oktoobri
2002. a otsus haldusasjas nr 2-3/219/2002
Menetluse alus Riigikohtus
AS Ramsun kassatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
20. veebruar 2003
Kohtuistungil osalenud isikud
AS Ramsun esindajad juhatuse liige Ljudmilla Rafalskaja ja
vandeadvokaadi vanemabi Kersti Kägi
Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti esindaja Ahto Siht
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada AS Ramsun kassatsioonkaebus osaliselt.
2. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 18. oktoobri 2002. a otsust haldusasjas
nr 2-3/219/2002 ja tühistada Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti 6. märtsi 2001. a
ettekirjutus nr 10-13/461 intresside nõude osas kuni 1. juulini 2002. Muus osas jätta
ringkonnakohtu otsus muutmata.
3. Tagastada kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuamet kohustas 6. märtsi 2001. a ettekirjutusega AS Ramsun
tasuma täiendavalt tulumaksu 1998. aasta eest 676 772 krooni ja 1999. aasta eest 572 543 krooni ning
sellelt maksuvõlalt intressi. AS Ramsun deklareeris saadud tulu vähem 1998. a summas 2 602 968,10
krooni ja 1999. a summas 2 202 089,70 krooni. Aktsiaseltsi Ramsun kalapüügilaevad tarnisid Rootsi
firmadele kala rohkem, kui kajastati AS Ramsun raamatupidamises. Ettekirjutuses märgiti, et tarnitud
kala eest tasuti nii pangaülekannetega kui ka sularahas laevade kaptenitele. Pangaülekannetega
tasutud summad on kooskõlas AS Ramsun raamatupidamise andmetega, aga sissetulekud sularahas
on raamatupidamises kajastatud osaliselt.
2. AS Ramsun esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, nõudes ettekirjutuse tühistamist ja haldusakti
tagasitäitmist. Viimane nõue tulenes asjaolust, et ettekirjutus oli osaliselt täidetud. Kaebaja väitis, et
ettekirjutus on arusaamatu ja kontrollimatu. Selgusetu on, miks maksuhaldur peab õigeks just Rootsi
maksuameti andmeid. AS Ramsun raamatupidamise ja Rootsi maksuametilt saadud dokumentide
erinevus on tingitud asjaolust, et viimastes on kajastatud nii püütud kala ost kui ka teenus - kala
rappimine, kalamarja ja -maksa eraldamine ning nende müük. Teenuse osutamise tehingutes AS
Ramsun ei osalenud ega olnud nendest tehingutest ka teadlik. Teenuse eest tasusid Rootsi firmad
laevade kaptenitele sularahas. Saadud sularaha jagasid kaptenid meeskonnaliikmete vahel oma
äranägemise järgi. Maksuõiguses ei ole kaptenite selline tegevus kvalifitseeritav AS Ramsun
ettevõtluse ja tuluna, sest teenust osutati AS Ramsun teadmata ja ka tulu on saanud teised isikud.
3. Tallinna Halduskohtu 10. detsembri 2001. a otsusega haldusasjas nr 3-956/2001 jäeti kaebus
rahuldamata. Kohus leidis, et kaebaja ei ole esitanud ühtki sisulist argumenti ega vastuväidet selle
kohta, miks maksuhaldur ei või Rootsi maksuametilt saadud dokumente käsitleda tõenditena Rootsi
firmade ja AS Ramsun vahel toimunud majandustehingute tegeliku sisu ja mahu kohta. Nimetatud
dokumendid sisaldavad Rootsi firmadele üleantud kala ja kalatoodete loetelusid, koguseid ja hindu.
Paljasõnaline ja tõendamata on kaebuse esitaja väide, et teenuse osutamise eest tasuti laevade
kaptenitele, mitte aga Aktsiaseltsile Ramsun. Teenuse osutamisel tegutsesid laevade kaptenid AS
Ramsun esindajatena.
4. AS Ramsun palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega
kaebus rahuldada. Apellant leidis, et kohus on rikkunud menetlusnorme, sest kohtuotsuses on kaebaja
väiteid ebaõigesti kajastatud. Tõendite hindamisel oli kohus pealiskaudne ega hinnanud kõiki
tõendeid ning kohtu järeldused on vastuolulised.
5. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 18. oktoobri 2002. a otsuses leiti, et Tallinna
Halduskohtu otsus on õige ning AS Ramsun apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle
tühistamiseks. Kohus on tõendeid hinnanud nende kogumis ja vastastikuses seoses ega jätnud
tähelepanuta ka kaebuse esitaja väiteid ja selgitusi. Võrreldi ja hinnati kahte tõendite gruppi -
maksumaksja poolt esitatud ja Rootsi maksuameti kaudu kogutud tõendeid. Usaldusväärseteks peeti
Rootsi maksuameti kaudu kogutud tõendeid.
6. AS Ramsun esitas kassatsioonkaebuse. Riigikohtu halduskolleegiumi 20. märtsi 2003. a
määrusega peatati menetlus õiguskantsleri poolt Riigikogule tehtud ettepaneku - viia
Maksukorralduse seaduse § 163 lg 2 kooskõlla Põhiseadusega - menetlemise tulemuste selgumiseni.
Riigikogu võttis 11. juunil 2003 vastu Maksukorralduse seaduse § 163 muutmise seaduse (TR I 2003,
48, 341), millega tunnistati Maksukorralduse seaduse § 163 lg 2 kehtetuks alates 2003. aasta
1. jaanuarist, s.o alates jõustumise päevast. Riigikohtu halduskolleegium uuendab seetõttu
kassatsioonimenetluse.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
7. AS Ramsun taotleb kassatsioonkaebuses, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu otsuse ja
saadaks asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassaator leiab, et
ringkonnakohus on oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme, mis on viinud ebaõige kohtuotsuse
tegemiseni. Ringkonnakohus on otsuse tegemisel jätnud tõendid osaliselt hindamata ja osa kohtu
järeldusi on õiguslikult põhjendamata. Väidetavalt maksuvõlalt on intressid arvestatud õigusvastaselt,
sest Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. novembri 2002. a otsusega asjas nr 3-4-
1-8-02 tunnistati intressi arvestamise õiguslikud alused põhiseadusevastaseks.
8. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leiab Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuamet, et
ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. Maksuamet on seisukohal, et intressi arvestamise
õiguslike aluste põhiseadusevastaseks tunnistamine ei ole iseseisvaks põhjuseks ringkonnakohtu
otsuse tühistamisel, sest kassaator ei ole intressi põhiseadusevastasusele viidanud Tallinna
Halduskohtus ega Tallinna Ringkonnakohtus.
RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu kassaatori väitega, et ringkonnakohus on oluliselt rikkunud
kohtumenetluse norme, mis on viinud ebaõige kohtuotsuse tegemiseni. Tallinna Halduskohtu otsuses
ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsuses on veenvalt põhjendatud, miks tuleb pidada
usaldusväärseteks Rootsi maksuametilt saadud dokumentaalseid tõendeid, mitte aga AS Ramsun
seletust, et laevade kaptenid osutasid teenust iseseisvalt, mitte AS Ramsun esindajatena.
Kassatsioonkaebuse see osa jääb rahuldamata.
10. 2002. a 20. veebruaril võttis Riigikogu vastu uue Maksukorralduse seaduse, mis jõustus sama
aasta 1. juulil. Selle seaduse § 163 lg 2 järgi tuli enne 2002. a 1. juulit tekkinud maksuvõlalt arvestada
kuni 1. juulini 2002 intressi varem kehtinud Maksukorralduse seaduse alusel.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. novembri 2002. a otsusega asjas nr 3-4-1-8-
02 tunnistati, et varem kehtinud Maksukorralduse seaduse § 28 lg 4 oli põhiseadusevastane osas, mis
nägi ette, et intressi määra kehtestab rahandusminister. Põhiseadusevastaseks tunnistati ka
rahandusministri määrused, millega kehtestati intressi määr. Seega polnud enam õiguspärane ka uue
Maksukorralduse seaduse § 163 lg 2 kohaldamine, sest selles sättes viidatud regulatsioon oli
tunnistatud põhiseadusevastaseks.
2003. a 1. jaanuaril jõustunud Palgaseaduse, tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse,
kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadusega muudeti
Maksukorralduse seaduse § 163 lg-t 2 ja sõnastati see järgmiselt:
"Enne käesoleva seaduse jõustumist tähtpäevaks tasumata maksusummalt arvestatakse intressi
järgmiselt:
1) alates 6.01.1994 kuni 31.12.1996 - 0,15 % päevas;
2) alates 1.01.1997 kuni 31.03.1998 - 0,12 % päevas;
3) alates 1.04.1998 kuni 30.09.1998 - 0,07 % päevas;
4) alates 1.10.1998 kuni 15.01.1999 - 0,035 % päevas;
5) alates 16.01.1999 kuni 30.06.2002 - 0,07 % päevas."
11. juunil 2003 vastu võetud Maksukorralduse seaduse § 163 muutmise seadusega tunnistati alates
2003. aasta 1. jaanuarist, s.o päevast, millal see säte pidi jõustuma, põhiseadusevastasuse tõttu
kehtetuks ka Maksukorralduse seaduse § 163 lg 2 uus redaktsioon. Veel täiendati viidatud paragrahvi
lõikega 21. Selles uues lõikes sätestati muuhulgas, et pärast 2002. aasta 5. novembrit maksuhalduri
poolt esitatud intressinõuded on käesoleva seaduse jõustumisele eelnenud ajavahemiku eest kehtetud.
Maksukorralduse seaduse § 163 muutmise seaduse tõlgendamisel toetub Riigikohtu
halduskolleegium selle seaduse eelnõu seletuskirja III osas "Õiguslik mõju erinevatele isikute
gruppidele" esitatud analüüsile.
11. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. novembri 2002. a otsuse asjas nr 3-4-1-
8-02 ja Maksukorralduse seaduse § 163 muutmise seaduse alusel on Tallinna Juriidiliste Isikute
Maksuameti aktsiaseltsile Ramsun tehtud ettekirjutus intresside nõude osas kuni 1. juulini 2002
õigusvastane. Lähtudes AS Ramsun kaebuse taotlusest, tuleb maksuameti ettekirjutus selles osas
tühistada. Kui ettekirjutust on nimetatud osas täidetud, tuleb see tagasi täita.
Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann