3-1-1-95-03 · Riigikohus

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-95-03

Määruse tegemise koht ja

kuupäev

Tartus, 19. juuni 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Hannes Kiris ja Peeter

Vaher

Kohtuasi

Kriminaalasi P.L. süüdistuses KarS § 169 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

12. mai 2003. a määrus, millega jäeti T.L.

apellatsioonkaebus läbi vaatamata

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T.L., erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

17. juuni 2003. a

Istungil osalenud isikud

T.L. ja P.L. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. mai 2003. a määrus muutmata ja T.L.

erikaebus rahuldamata.

2. Välja mõista P.L-lt 997,10 kr (üheksasada üheksakümmend seitse krooni ja kümme senti)

kohtukulu kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T.L. taotluse alusel alustati P.L. suhtes erasüüdistusmenetlus KarS § 169 järgi. Taotluse kohaselt mõisteti

P.L-lt 30. augusti 1990. a kohtuotsusega T.L. kasuks välja elatis 02. veebruaril 1987. a sündinud poja E

ülalpidamiseks. P.L. ei ole aga alates 1991. aasta jaanuarist lapse ülalpidamiseks elatist tasunud ja on seega

kuritahtlikult kõrvale hoidunud temalt väljamõistetud elatusraha maksmisest.

2. Pärnu Maakohtu 08. aprilli 2003. a otsusega tunnistati P.L. süüdi KarS § 169 järgi. Teda karistati

vangistusega kuus kuud. Kohus, kohaldades KarS § 74, määras mitte pöörata vangistust täitmisele, kui

süüdimõistetu ei pane kaheksateist kuulisel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS §-s 75

sätestatud kontrollnõudeid.

Maakohus tuvastas, et kohtualune on alates 1991. aastast hoidunud lapse ülalpidamisest kõrvale. Arvestades

ülalpidamiskohustusest kõrvalehoidumise pikaajalisust luges kohus kõrvalehoidumise kuritahtlikuks.

3. P.L. maakohtu otsust ei vaidlustanud, kuid selle peale esitas apellatsioonkaebuse kannatanu T.L..

Apellatsioonkaebuses ei nõustu kannatanu maakohtu otsusega, sest kohus jättis otsuses märkimata kui suures

summas on T.L. alates jaanuarist 1991. a kuni märtsini 2003. a elatusraha saada, milline peab olema

elatusraha väljamaksmise aeg ja kuupäev, kui suur on elatusraha edaspidi ja millisel kuupäeval peab P.L.

seda maksma. Kaebuse kohaselt on P.L-lt 30. augustil 1990. a väljamõistetud elatise suurus 1/4 tema

igakuisest sissetulekust, kuid maakohtu 08. aprilli 2003. a kohtuotsuses ei märgita, millisest summast peab

P.L. selle osa tasuma. Kannatanu soovis kohtuasja uut arutelu, et uurida selle käigus ka temale teatavaks

saanud suulist informatsiooni, et P.L. on mitteametlikult töötanud mitmetel töökohtadel.

4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. mai 2003. a määrusega jäeti T.L. apellatsioonkaebus

läbi vaatamata. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leidis, et apellatsioonkaebuses esiletoodu väljub nii

süüdistuse kui kohtuotsuse raamidest ja puudutab vaid elatise väljamõistmise kohtuotsuse täitmist.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

5. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. mai 2003. a määruse peale esitas T.L. erikaebuse,

milles palub kohtuasja uut arutelu. Erikaebuses märgib kannatanu, et on nõus maakohtu otsusega P.L.

süüditunnistamise ja karistamise osas, kuid seda vaid juhul, kui kohus teeb eelnevalt kindlaks P.L. poolt

alates 1991. aasta algusest tasumisele kuuluva elatusraha võla suuruse, määrab selle väljamaksmise aja ja

kuupäeva ning samuti selle, millises summas ja milliseks kuupäevaks tuleb P.L.l edaspidi elatist tasuda.

6. Riigikohtu istungil jäi kannatanu erikaebuses esitatud taotluse juurde ja palus selle rahuldada. P.L. kaitsja

leidis aga, et maakohtul puudus pädevus lahendamaks kriminaalkohtumenetluses kannatanu tõstatatud

küsimusi, mistõttu ringkonnakohus toimis õigesti jättes kannatanu apellatsioonkaebuse läbi vaatamata.

Kaitsja palus jätta erikaebuse rahuldamata.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Pärnu Maakohtu 08. aprilli 2003. a otsusest nähtub, et P.L. süüditunnistamisel tegi maakohus kindlaks, et

tegu, mille toimepanemises kohtualust erasüüdistusmenetluses süüdistati, on toime pandud, selle teo pani

toime kohtualune ja see tegu sisaldab kuriteokoosseisu, mis on ette nähtud KarS §-s 169. Samuti tuvastas

kohus, et puuduvad teo õigusvastasust välistavad asjaolud ja kohtualune on selle kuriteo toimepanemises

süüdi. Maakohus luges igakuise elatusraha maksmisest kõrvalehoidumise kuritahtlikuks arvestades

ülalpidamiskohustuse täitmisest kõrvalehoidumise pikaajalisust.

Karistuse mõistmisel arvestas kohus kohtualuse süüd, karistust kergendavat asjaolu ja raskendavate asjaolude

puudumist ning tahtluse liiki teo toimepanemisel.

8. Apellatsioonkaebuses maakohtu otsust sisuliselt ei vaidlustatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium teeb

sellise järelduse apellatsioonkaebuse enese väidete alusel. Nii ei vaidlustanud kannatanu maakohtu otsust

kohtualuse süüditunnistamise ega karistamise osas ning kaebuses ei esinenud viiteid sellele, et maakohus

oleks ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust või rikkunud kriminaalmenetluse seadust.

9. Täitemenetluse seadustiku § 1 lg 1 p-st 1 tuleneb, et kohtuotsused tsiviilasjades kuuluvad täitmisele

Täitemenetluse seadustiku alusel. See seadustik näeb ette nii üldsätted tsiviilnõuete täitmiseks kui ka

erisused täitedokumendi täitmisel elatusraha sissenõudmise asjas. Alates 1. jaanuarist 1995. a kehtiva

Perekonnaseaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes

kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama seaduse § 136 lg 1 ja 2 selgitasid, et enne

selle seaduse jõustumist kohtuotsusega väljamõistetud alimente (elatist) nõutakse sisse kohtuotsuses

märgitud suuruses, ja huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta alimentide (elatise) suurust ja elatise välja

mõista Perekonnaseaduse sätete alusel nõude esitamisest alates. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 lg-st 2

tulenevalt mõistetakse tsiviilõigussuhetest tekkinud vaidlusi tsiviilasjadena. Sama seaduse § 3 kohaselt on

tsiviilasja õige ja võimalikult kiire läbi vaatamine ja lahendamine tsiviilkohtumenetluse ülesanne.

Kriminaalmenetluse ülesandeks on aga tulenevalt Kriminaalmenetluse koodeksi §-st 2 kuritegude kiire ja

täielik avastamine, süüdlaste väljaselgitamine ja seaduse õige kohaldamise tagamine, et igaüks, kes on toime

pannud kuriteo, saaks õiglase karistuse, ja et ühtegi süütut ei võetaks kriminaalvastutusele ega mõistetaks

süüdi. Seega on kõik apellatsioonkaebuses tõstatatud küsimused lahendatavad täitemenetluse ja

tsiviilkohtumenetluse, mitte aga kriminaalkohtumenetluse korras.

10. Asja materjalidest nähtub, et ringkonnakohtus eelmenetluse istungil jäi apellant esitatud

apellatsioonkaebuse juurde ega täpsustanud, millises osas ta maakohtu otsust vaidlustab. Riigikohtu

kriminaalkolleegium leiab, et kuivõrd apellant maakohtu otsust sisuliselt ei vaidlustatud, vaid taotles, et

erasüüdistusasja raames lahendataks kriminaalkohtumenetluses täiendavalt küsimused mis kuuluvad

lahendamisele täitemenetluse ja tsiviilkohtumenetluse korras, jättis ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

põhjendatult apellatsioonkaebuse läbi vaatamata. Sellise kaebuse läbivaatamist teise astme kohtus

Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustik ette ei näe.

11. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3, § 72 lg-st 2 ja §-st 77, jätab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. mai 2003. a määruse

muutmata ja T.L. erikaebuse rahuldamata.

Jüri Ilvest, Hannes Kiris, Peeter VaheR