Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-85-03 ECLI:EE:RK:2003:3.1.1.85.03.265 AI generated

3-1-1-85-03 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-85-03
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtumäärus

Legislator summary

AI generated

P. Petersonile on esitatud süüdistus KrK § 139 lg 3 p 1, § 141 lg 2 p-de 1, 2, 4 ja 41, § 185 lg 2, § 76 lg 2 ning § 207 lg 1 järgi ja alates 23. oktoobrist 1998. a viibib ta vahi all. Tallinna Linnakohtus

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-85-03 · Riigikohus: P. Petersonile on esitatud süüdistus KrK § 139 lg 3 p 1, § 141 lg 2 p-de 1, 2, 4 ja 41, § 185 lg 2, § 76 lg 2 ning § 207 lg 1 järgi ja alates 23. oktoobrist 1998. a viibib ta vahi all. Tallinna Linnakohtus

Keywords

AI generated
changed financial circumstances withdrawal of petition contract for life maintenance case of personal hardship health premium reduction satisfaction of claim
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-85-03

Määruse tegemise koht ja kuupäev

Tartus, 19. juunil 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes

Kiris

Kohtuasi

Priit Petersoni süüdistusasi KrK § 139 lg 3 p 1, § 141 lg 2 p-

de 1, 2, 4 ja 41, § 185 lg 2, § 76 lg 2 ning § 207 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 17. aprilli 2003. a

määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatava Priit Petersoni erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

23. mai 2003. a

Istungil osalenud isikud

Priit Petersoni kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa,

riigiprokurör Marge Püss

Resolutsioon

1. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 17. aprilli 2003. a määrus Priit Petersoni süüdistusasjas

jätta muutmata, erikaebus jätta rahuldamata.

2. Mõista Priit Petersonilt riigieelarve tuludesse kohtukulu kaitsjatasu näol 536,90 krooni

(viissada kolmkümmend kuus krooni ja üheksakümmend senti).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. P. Petersonile on esitatud süüdistus KrK § 139 lg 3 p 1, § 141 lg 2 p-de 1, 2, 4 ja 41, § 185 lg 2,

§ 76 lg 2 ning § 207 lg 1 järgi ja alates 23. oktoobrist 1998. a viibib ta vahi all. Tallinna Linnakohtus

8. aprillil 2003. a toimunud kohtuistungil esitasid P. Peterson ja tema kaitsja Jüri Asari taotluse

tõkendi - vahi all pidamine - asendamiseks tõkendiga allkiri elukohast mittelahkumise kohta.

2. Tallinna Linnakohtu kohtunik jättis 9. aprilli 2003. a määrusega taotluse rahuldamata ja tõkendi

muutmata.

Arvestades kohtualusele süüksarvatud kuritegude laadi ja raskusastet, pidas kohus reaalseks ohtu, et

P. Peterson hakkab vabaduses kohtulikust arutamisest kõrvale hoiduma või läheb pakku. Kohtunik

nõustus, et kõnesoleva kriminaalasja menetlemisel on rikutud asja arutamise mõistliku aja põhimõtet,

kuid samas märkis, et asja arutav kohtukoosseis on võtnud tarvitusele kõik abinõud, et kohtuotsus

tehakse lähiajal. Määruse lõpposas märkis kohtunik, et selle määruse peale võib esitada erikaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule 5 päeva jooksul Tallinna Linnakohtu kaudu.

3. P. Peterson esitaski erikaebuse, milles taotles jätkuvalt tõkendi muutmist ning enda allkirja vastu

vabastamist kuni kohtuotsuse tegemiseni.

4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku 17. aprilli 2003. a määrusega jäeti

P. Petersoni erikaebus sisuliselt läbi vaatamata, sest AKKS § 68 lg 1 p 1 kohaselt ei ole tõkendi

muutmisest keeldumise määrus erikaebe korras vaidlustatav. Kohtunik viitas Riigikohtu lahendile

nr 3-1-1-36-98 ning märkis, et linnakohtu määruses tehtud viide erikaebeõigusele oli ekslik.

5. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku määruse peale esitas erikaebuse P. Peterson, kes taotleb

jätkuvalt tõkendi muutmist ja enda allkirja vastu vabastamist kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kaebaja

märgib, et ta viibib juba üle nelja ja poole aasta vahi all ning kordagi ei ole asja arutamine edasi

lükkunud temast olenevate asjaolude tõttu. P. Peterson leiab, et tema vahi all pidamise alused ei ole

põhjendatud ning kohtu järeldused, et ta võib vabaduses olles jätkata kuritegude toimepanemist ning

minna pakku, on oletuslikud. Veel leiab ta, et ringkonnakohtul ei olnud õigust jätta tema erikaebust

sisuliselt läbi vaatamata, sest linnakohtu määrusega oli talle selline õigus antud.

RIIGIKOHTU KRIMINALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib jätkuvalt, et tõkendina vahi all pidamise muutmise taotluse

rahuldamata jätmine ei ole erikaebuse korras vaidlustatav (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

kohtumäärused 3-1-1-36-98; RT III, 1998, 12, 128 ja 3-1-1-97-02; RT III 2002, 24, 271).

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium nendib, et olukord, kus kohtualune on viibinud üle nelja aasta vahi

all, läheneb kriitilisel määral sellele, kus tekib küsimus, kas kohtualusele on tagatud õigus kohtuasja

arutamisele mõistliku aja jooksul.

Ent silmas tuleb pidada ka asjaolu, et asja kohtulik uurimine on praeguseks lõppenud ja kohtualuse

vabaduse piiramise küsimused lahendatakse kõige lähemal ajal kohtuotsusega.

8. Eeltoodu alusel ning juhindudes AKKS § 63 p-st 1; § 65 lg-st 3; § 72 lg-st 2 ja §-st 77 jätab

Riigikohtu kriminaalkolleegium kaevatava määruse muutmata ning erikaebuse rahuldamata.

Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris