3-1-3-11-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-3-11-03

Otsuse kuupäev

17. juuni 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Peeter

Vaher

Kohtuasi

P.S. süüdistus KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

23. oktoobri 2002. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu P.S. avaldus kohtuvea parandamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

13. mai 2003. a

Istungil osalenud isikud

P.S. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja

riigiprokurör Marge Püss

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. oktoobri 2002. a otsus P.S.le

mõistetud liitkaristuse osas.

2. Teha uus otsus, millega mõista P.S-le KarS § 65 lg 1 järgi liitkaristuseks viis aastat vangistust.

3. Avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

4. Välja mõista P.S-lt 460,20 kr (nelisada kuuskümmend krooni ja kakskümmend senti) kohtukulu

kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. P.S. tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 29. detsembri 2000. a otsusega KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3,

§ 140 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4 ning § 143 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. Teda karistati vastavalt kuueaastase, üheaastase

ja üheaastase vabadusekaotusega. Lõplikuks karistuseks mõisteti talle KrK § 40 lg 1 alusel kuueaastane

vabadusekaotus. Karistuse kandmise algusajaks loeti 21. jaanuar 2000. a.

Nimetatud otsus tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 20. märtsi 2001. a otsusega. Ringkonnakohus mõistis P.S.

õigeks KrK § 143 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, tühistas talle KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi mõistetud karistuse

ning KrK § 40 lg 1 alusel mõistetud lõpliku karistuse. P.S.t karistati KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi viie

aasta ja kuue kuu pikkuse vabadusekaotusega, millega KrK § 40 lg 1 alusel loeti kaetuks KrK § 140 lg 2 p-

de 1, 2, 3 ja 4 järgi mõistetud vabadusekaotus üks aasta.

2. Tallinna Linnakohtu 30. augusti 2002. a otsusega tunnistati P.S. süüdi korduvates vargustes ja varguse

katses. Teda karistati KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kolme aasta ja kuue kuu pikkuse vabadusekaotusega.

KrK § 40 lg 3 alusel liideti sellele karistusele osaliselt Tallinna Linnakohtu 29. detsembri 2000. a otsusega

mõistetud karistus ning lõplikuks karistuseks mõisteti kuueaastane vabadusekaotus.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. oktoobri 2002. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu

30. augusti 2002. a otsus P.S-le mõistetud lõpliku karistuse osas. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti talle kergema

karistuse raskemaga kaetuks lugemise teel liitkaristuseks viis aastat ja kuus kuud vangistust.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

3. P.S. esitas avalduse kohtuvea parandamiseks, milles taotleb mõistetud karistuse vähendamist seoses

varguse eest ettenähtud karistuse kergendamisega karistusseadustikus.

4. Riigikohtu istungil toetas P.S. kaitsja kohtuvea parandamise avaldust ja palus tema karistust vähendada

kuni KarS § 199 lg-s 2 ettenähtud ülemmäärani.

Prokurör leidis, et avaldus kohtuvea parandamiseks tuleb jätta rahuldamata ja P.S. karistus jätta muutmata.

Prokuröri arvates mahub P.S.le mõistetud liitkaristus nii kriminaalkoodeksi kui ka karistusseadustiku järgi

lubatud karistusraamidesse, mistõttu selle muutmiseks puudub alus.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Riigikohus peab vajalikuks selgitada, et nii Tallinna Linnakohtu 30. augusti 2002. a kui ka Tallinna

Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2002. a otsustes on eksitud kohtulahendites, mille alusel moodustati P.S-le

lõplik karistus. Seadusjõus olevaks lahendiks, mida kohtud pidid käsitlema, oli Tallinna Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 2001. a otsus, mitte aga Tallinna Linnakohtu 29. detsembri 2000. a otsus.

6. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. oktoobri 2002. a otsusega mõisteti P.S-le KarS § 65 lg 1 alusel

liitkaristuseks viis aastat ja kuus kuud vangistust. Seejuures luges kohus kergema karistuse (kolm aastat ja

kuus kuud vabadusekaotust) kaetuks raskema karistusega (viis aastat ja kuus kuud vabadusekaotust).

Tallinna Linnakohtu kohtuniku 20. mai 2003. a määrusega vähendati viimatinimetatud raskemat karistust

viie aasta vangistuseni, mistõttu, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, ei saa P.S-le mõista

liitkaristuseks vangistust tähtajaga üle viie aasta.

Seetõttu tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. oktoobri 2002. a otsuse P.S-le liitkaristuse mõistmise

osas, ja lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõistab P.S-le KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuseks

viis aastat vangistust.

Hannes Kiris, Lea Kivi, Peeter Vaher