3-2-1-81-03 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-81-03

Otsuse kuupäev

Tartu, 16. juuni 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja L. Laarmaa, liikmed A. Kull ja T. Tampuu

Kohtuasi

Eino Tamme hagi Sirje Subbe-Tamme vastu abikaasade

ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. jaanuari 2003. a

määrus tsiviilasjas nr 2-2/152/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eino Tamme erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

26. mai 2003. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

28. jaanuari 2003. a määrus.

2. Saata asi Tallinna Linnakohtule menetluse jätkamiseks.

3. Erikaebus rahuldada.

4. Tagastada Eino Tammele tema kaebuselt 7. veebruaril 2003

tasutud kautsjon, 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnakohtu 12. jaanuari 2000. a otsusega kuulutati välja Eino Tamme pankrot.

2. 15. jaanuaril 2001. a esitas E. Tamm pankrotiseaduse (PankrS) § 52 lg 3 alusel Tallinna

Linnakohtule hagi Sirje Subbe-Tamme vastu abikaasade ühisvara jagamiseks.

3. 29. märtsil 2001. a esitas S. Subbe-Tamm vastuhagi, milles palus tunnistada Tallinnas Lauliku 57

asuva kinnistu ja 1999. aastal hagejaga ühiselt omandatud vara abikaasade ühisvaraks ning välistada

talle kuuluv osa pankrotivarast.

4. 25. septembril 2002. a esitas E. Tamme pankrotihaldur Peeter Sepper Tallinna Linnakohtule

avalduse hagist loobumise kohta ja palus E. Tamme hagiasjas menetluse lõpetada. Haldur leidis, et

E. Tamme hagi on suunatud pankrotivara ümberhindamisele ja vähendamisele, mitte aga võlgade

vähendamisele. Vara välistamise nõuet saab esitada ainult S. Subbe-Tamm.

5. Tallinna Linnakohus jättis 18. novembri 2002. a määrusega pankrotihalduri taotluse E. Tamme

hagiavaldusest loobumiseks vastu võtmata ja asja menetluse lõpetamata. Määruse põhjenduste

kohaselt on halduri taotlus seadusliku aluseta. Tulenevalt PankrS § 52 lg-st 3 ei ole halduril hagist

loobumise õigust. Pankrotiseaduse § 52 lg-s 3 ja § 52 lg-s 4 sätestatud hagid on erinevatel alustel

esitatavad hagid ega välista teineteist.

6. E. Tamme pankrotihaldur esitas linnakohtu määruse peale erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28. jaanuari 2003. a määrusega linnakohtu määruse.

Ringkonnakohus võttis vastu E. Tamme pankrotihalduri taotluse E. Tamme hagiavaldusest

loobumiseks ja lõpetas menetluse E. Tamme hagis S. Subbe-Tamme vastu abikaasade ühisvara

jagamiseks.

8. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selle üle, et pankrotihaldur peab

Lauliku 57 asuvat kinnistut E. Tamme lahusvaraks ja ühtlasi pankrotivaraks. Pankrotihaldur saab

ühisvarast osa väljanõudmise hagi esitada vaid siis, kui võlgniku vara on ühisvara. Vastasel juhul

puudub nii halduril kui võlgnikul PankrS § 52 lg 3 kohaselt võimalus hagi esitada. Nimetatud säte ei

anna võlgnikule võimalust pankrotivara vähendada ega võlausaldajate huve kahjustada. Nõude, mille

rahuldamisel pankrotivara väheneb ühisvarast oma osa välistamise teel, saab PankrS § 52 lg 4 alusel

esitada võlgniku abikaasa. S. Subbe-Tamm ongi 29. märtsil 2001. a sellise hagiavalduse esitanud.

E. Tammel polnud volitusi esitada pankrotivara ühisvaraks tunnistamise ja selle jagamise hagi.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Erikaebuses palus E. Tamm tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata asi ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks. Kaebuses leitakse, et ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 333 lg 1 p-s 3 sätestatut,

otsustades isiku õiguste üle, keda asjasse ei kaasatud. Ebaõige on ringkonnakohtu määruse väide, et

E. Tamm peab linnakohtu määrust õigeks, sest tema seisukohta pole erikaebuse kohta küsitud.

Ringkonnakohus tõlgendas vääralt PankrS § 52 lõiget 3. Ringkonnakohtu määrus on vastuoluline.

Kohus eeldab ühisvara puudumist, kuid möönab samas selle olemasolu.

10. Vastuses erikaebusele leidis pankrotihaldur, et ringkonnakohtu määrus on õige ja palus jätta

erikaebuse rahuldamata.

11. Vastuses erikaebusele pidas kostja S. Subbe-Tamm kaebust põhjendatuks ja palus selle rahuldada.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Ringkonnakohtu määrus tuleb pankrotiseaduse väära tõlgendamise ja protsessiõiguse normi

olulise rikkumise tõttu tühistada ja asi saata esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks.

13. Ringkonnakohtu määruse kohaselt peab kohus võtma E. Tamme pankrotihalduri hagist loobumise

vastu seetõttu, et E. Tammel puudus PankrS § 52 lg 3 kohaselt hagi esitamise õigus, kuna

pankrotihaldur peab Tallinnas Lauliku 57 asuvat kinnistut E. Tamme lahusvaraks. Kolleegium selle

seisukohaga ei nõustu.

14. Abikaasade ühisvara jagamist pankrotimenetluses reguleerib PankrS § 52. Pankrotiseaduse § 52

lg 1 kohaselt on halduril õigus nõuda ühisvara jagamist ja võlgniku osa ühisomandist, kui vara on

võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 on haldurile ühisvara

jagamise hagi aegumistähtaeg üks aasta pankroti väljakuulutamisest. Kui haldur ei ole võlgniku osa

ühisvarast väljanõudmise hagi selle tähtaja jooksul esitanud, võib PankrS § 52 lg 3 järgi võlgnik selle

hagi ise esitada ja osaleda hagejana asja läbivaatamisel.

15. Kolleegium on seisukohal, et PankrS § 52 lg 3 järgi võib võlgnik esitada abikaasade ühisvara

jagamise hagi, sõltumata sellest, kas pankrotihaldur peab vaidlusalust vara abikaasade ühisvaraks või

mitte. See, kas vara, mille jagamiseks on võlgnik esitanud hagi, on abikaasade ühisvara või võlgniku

lahusvara, tuleb kindlaks teha asja sisulise otsustamise käigus. Pankrotihalduri seisukoht PankrS § 52

lg 3 kohaselt esitatud hagis vaidlustatud vara kuuluvuse kohta ei oma tähtsust hagist loobumise

vastuvõtmise küsimuse lahendamisel.

16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 217 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse, kui hageja loobus

hagist ja kohus võtab loobumise vastu. Sellest sättest tulenevalt ei saa kohus lõpetada menetlust, kui

hagist loobumise avalduse on esitanud isik, kes ei ole hageja. Vastavalt PankrS § 52 lõikele 3 osaleb

selle sätte kohaselt esitatud hagi puhul asjas hagejana võlgnik. Asjas esitas hagi võlgnik E. Tamm.

Asja materjalide kohaselt esitas hagist loobumise avalduse aga pankrotihaldur, mitte E. Tamm. Seega

on ringkonnakohus ebaõigesti lõpetanud menetluse hagist loobumise avalduse alusel, mida ei

esitanud hageja.

17. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et TsMS § 220 lg 2 sätestab, et määruse peale, millega

kohus ei lõpeta asja menetlust seetõttu, et ei võta vastu hagist loobumist või ei kinnita poolte

kokkulepet, võib esitada erikaebuse. Ringkonnakohtu poolt erikaebuse kohta tehtud määruse peale ei

saa edasi kaevata. Käesolevas asjas on ringkonnakohus hagist loobumise vastu võtnud ja lõpetanud

menetluse isiku avalduse alusel, kellel puudus hagist loobumise õigus. Kolleegium leiab, et

E. Tamme õigus esitada erikaebus tuleneb TsMS § 338 lõikest 2, mille kohaselt võib ringkonnakohtu

määruse peale pool ja teine protsessiosaline esitada erikaebuse ka siis, kui kohtumäärus takistab asja

edasist menetlust.

18. Vastuseks erikaebusele märgib kolleegium veel, et ringkonnakohus ei rikkunud TsMS § 333 lg 1

punkti 3, sest E. Tamm oli oma hagiasja menetlusse kaasatud. Ringkonnakohus võib TsMS § 316 lg 3

järgi erikaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses protsessiosalisi kohtusse kutsumata. Küll aga ei

nähtu toimikust, et E. Tamm oleks avaldanud ringkonnakohtule, et ta peab linnakohtu määrust õigeks.

Toimikust ei nähtu ka, et apellatsioonikohus oleks küsinud hagejalt E. Tammelt arvamust

pankrotihalduri erikaebuse kohta.

L. Laarmaa, A. KullT. Tampuu