3-2-1-79-03 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-79-03

Otsuse kuupäev

Tartu, 16. juuni 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa

Kohtuasi

AS Siimu Auto kaebus kohtutäitur otsuse peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 24. jaanuari 2003. a

määrus tsiviilasjas nr 2-2/299/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Siimu Auto erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

26. mai 2003. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 24. jaanuari

2003. a määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Saaremaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 17. jaanuari 2002. a otsusega rahuldati Aivu

Sillarti avaldus ja mõisteti AS-lt Siimu Auto välja lõpparvest kinnipeetud ühe kuu palk ning hüvitis

lõpparve kinnipidamise eest, kokku 20 266 krooni. AS Siimu Auto ei olnud töövaidluskomisjoni

otsusega nõus ning esitas kohtule hagi sama töövaidluse läbivaatamiseks. Ta palus tunnustada õigust

nõuda töötajalt TLS § 84 lg 2 ettenähtud hüvitist ja õigust mitte maksta TLS § 119 lg 2 järgi töötajale

hüvitist lõpparve kinnipidamise eest. 19. aprillil 2002. a esitas AS Siimu Auto kohtule avalduse,

milles teatas, et ta loobub hagist ja palus menetluse lõpetada. Saare Maakohus võttis hagist loobumise

vastu ning lõpetas 7. mail 2002. a määrusega asja menetluse. Menetluse lõpetamise kohtumäärus

jõustus 20. mail 2002. a.

2. 13. augustil 2002. a esitas A. Sillart kohtutäitur Enno Kermikule avalduse töövaidluskomisjoni

17. jaanuari 2002. a otsuse sundtäitmiseks. Kohtutäitur algatas täitemenetluse ja saatis AS-le Siimu

Auto täitekutse. Võlgnik esitas 27. augustil 2002. a kohtutäituri tegevuse peale kaebuse ning palus

täitedokumendi puudumise tõttu täitemenetluse lõpetada. Võlgnik leidis, et puudub täitedokument

mida täita, sest AS Siimu Auto esitas samas töövaidluses hagi kohtusse ning ITLS § 25 lg 1 järgi

töövaidluskomisjoni otsus ei jõustunud. Asjas menetluse lõpetamise tõttu ei ole ka kohtuotsust.

3. Kohtutäitur jättis võlgniku kaebuse rahuldamata ja täitemenetluse lõpetamata. Kohtutäitur leidis, et

kuna asjas puudub kohtuotsus, siis on töövaidluskomisjoni otsus täitedokument TMS § 1 lg 1 p 17

järgi.

4. AS Siimu Auto esitas kohtutäituri otsuse peale kaebuse Saare Maakohtule.

5. Saare Maakohus rahuldas AS Siimu Auto kaebuse ja tühistas kohtutäituri 11. septembri 2002. a

täitemenetluse lõpetamata jätmise otsuse. Täiturile ei esitatud lahendit, mis oleks kuulunud täitmisele.

Töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist vaid siis, kui

kumbki pool ei esita avaldust kohtule. AS Siimu Auto esitas hagi kohtusse. Töövaidluskomisjoni

otsus ei jõustunud, seega puudub lahend, mida täita. Töötaja ei esitanud hagi tööandja vastu ega

taotlenud kohtulahendi tegemist.

6. Saare Maakohtu määrusele esitas erikaebuse A. Sillart.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse ja jättis AS Siimu Auto erikaebuse

rahuldamata.

8. Ringkonnakohus leidis, et töövaidluskomisjoni otsuse jõustumine on ITLS § 25 lg 1 järgi seatud

sõltuvusse poole soovist, et kohus vaataks sama töövaidluse veelkord läbi. Seaduse mõtte kohaselt on

nimetatud soovi puudumisega tegemist ka siis, kui kohtusse pöördunud pool oma hagist loobub ning

asja menetlus seetõttu lõpetatakse. Seadusandja tahe ei olnud võimaldada töövaidluskomisjoni otsust

blokeerida ja muuta selle täitmine formaalse kohtusse pöördumisega võimatuks. Vastupidine käsitlus

ei teeniks seaduse eesmärki ega võimaldaks töövaidlusi lihtsustatud korras lahendada.

9. Kuna töövaidluskomisjoni otsusele ei järgnenud sisulist kohtulahendit, on töövaidluskomisjoni

otsus jõustunud ning kuulub TMS § 1 lg 1 p 17 kohaselt täitmisele. Kohtumääruses sisalduv viide, et

töötaja oleks pidanud tööandja kohtusse pöördumisel oma nõuded hagina esitama, on ebaõige. Selline

nõue ei tulene seadusest. Töövaidluskomisjon rahuldas A. Sillarti avalduse.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

10. AS Siimu Auto esitas ringkonnakohtu määrusele erikaebuse. Võlgnik leiab, et ringkonnakohus on

tõlgendanud seadust meelevaldselt laiendavalt. Ringkonnakohus ei ole oma seisukohta põhjendanud,

mis on oluline protsessiõiguse normi rikkumine. Kui töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustunud

pool on esitanud hagi kohtusse sama töövaidluse läbivaatamiseks, siis töövaidluskomisjoni otsus ei

jõustu. Ükski seadus ei anna kohtule pädevust oma lahendiga jõustada töövaidluskomisjoni otsust.

Töövaidluskomisjoni otsus on täitedokument TMS § 1 lg 1 p 17 tähenduses üksnes siis, kui pärast

selle tegemist ei ole vaidlevad poole esitanud hagiavaldust kohtusse.

11. Ringkonnakohus on jätnud analüüsimata võlgniku väited täitemenetluse formaliseerituse koha.

Formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt peab täitedokumendi puhul olema üheselt selge, et tegemist on

jõustunud lahendiga.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et erikaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu määruse tühistamiseks.

13. Kolleegium ei nõustu erikaebuses esitatud arvamusega, et asjas puudub täitedokument, mida

kohtutäitur saaks täita. See, et seadus ei sätesta töövaidluskomisjoni otsuse jõustumist juhul, kui

vaidlev pool esitab hagi kohtusse, kuid hagist loobumise tõttu sisulist kohtuotsust ei järgne, ei saa

kaasa tuua komisjoni otsusega nõustunud isiku (töötaja) õiguse kaotamist. Menetlussuhet reguleeriva

seaduse puudumisel on ringkonnakohus õigesti lähtunud õiguse üldisest mõttest.

14. Seadusega pole vastuolus töövaidlusasjas hageja loobumine hagist ja kohtul menetluse

lõpetamine loobumise tõttu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 73 lg 2 järgi on hagejal õigus

loobuda hagist. Tööandja hagist loobumine ei vabasta teda töövaidluskomisjoni otsuse täitmisest. Kui

kohus on hagist loobumise vastu võtnud ja asja menetluse lõpetamise määrus on seadusjõus, siis

TsMS § 182 lg 7 kohaselt ei või samad pooled samal alusel sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi.

Seega ei saa tööandja sama töövaidlusega enam kohtusse pöörduda.

15. Kuna sisulist kohtulahendit samas töövaidlusasjas ei ole, on töövaidluskomisjoni otsus TMS § 1

lg 1 p 17 alusel täitmisele kuuluv lahend. Sissenõudja saab kohtutäiturile esitada avalduse

täitemenetluse algatamiseks, lisades avaldusele töövaidluskomisjoni otsuse koos töövaidlusasjas

menetluse lõpetamise kohtumäärusega.

16. Lähtudes töövaidlusasjade lahendamise eripärast märgib kolleegium, et kui pärast

töövaidluskomisjoni otsuse tegemist esitab sellega mittenõustunud pool hagi kohtusse ja loobub

hagist ning kohus lõpetab asjas menetluse (TsMS § 217 p 4), siis selguse mõttes on otstarbekas

märkida menetluse lõpetamise määrusesse, et täitmisele kuulub samas asjas tehtud

töövaidluskomisjoni otsus.

J. Luik, H. Jõks, L. Laarmaa