3-1-1-80-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-80-03

Otsuse kuupäev

12. juuni 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Lea Kivi ja

Peeter Vaher

Kohtuasi

V.S. väärteoasi HÕS § 96 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 21. märtsi 2003. a otsus

väärteoasjas

nr 4-3115/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tallinna Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve

osakonna esindaja vandeadvokaat Sergei Narusbergi

kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

3. juuni 2003. a

Istungil osalenud isikud

Tallinna Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve

osakonna esindaja vandeadvokaat Sergei Narusberg

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 21. märtsi 2003. a otsus väärteoasjas nr 4-3115/02 ja saata asi

Tallinna Linnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V.S. tabati 5. augustil 2002. a kella 2.00 ajal Tallinnas X parklas joobeseisundis autot juhtimas.

Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti kohaselt oli V.S. tarvitanud amfetamiini. Talle koostati kaks

haldusõiguserikkumise protokolli: narkootilise aine tarvitamise eest ilma arsti ettekirjutuseta, millega ta pani

toime HÕS § 158 lg-s 1 kirjeldatud rikkumise, ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Samuti

puudus tal viimase protokolli kohaselt mootorsõiduki juhtimisõigus.

HÕS § 158 lg 1 alusel karistati V.S-i kohtuvälise menetleja 30. augusti 2002. a otsusega 6000 krooni suuruse

rahatrahviga. Kohtuvälise menetleja otsus jäeti jõusse Tallinna Linnakohtu 25. veebruari 2003. a otsusega.

Seoses Karistusseadustiku ja Väärteomenetluse seadustiku jõustumisega koostati teise

haldusõiguserikkumise protokolli alusel 7. novembril 2002. a väärteoprotokoll, millest jäeti välja süüdistus

mootorsõiduki juhtimises ilma juhtimisõiguseta. Väärteoprotokolli alusel karistati V.S-i kohtuvälise

menetleja 4. detsembri 2002. a otsusega HÕS § 96 lg 1 alusel rahatrahviga 6000 krooni.

2. V.S. esitas 19. detsembril 2002. a Tallinna Linnakohtule kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse,

milles taotles otsuse tühistamist.

Kaebuse kohaselt on joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt täis vigu ja sellesse on tehtud parandusi.

3. Tallinna Linnakohtu 21. märtsi 2003. a otsusega rahuldati V.S.-i kaebus osaliselt. Tallinna

Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalveosakonna 4. detsembri 2002. a otsusega mõistetud rahatrahv 6000 kr

loeti kaetuks Tallinna Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalveosakonna 30. augusti 2002. a otsusega mõistetud

6000 kr suuruse rahatrahviga.

Kohus leidis, et haldusõiguserikkumised HÕS § 158 lg 1 ja HÕS § 96 lg 1 järgi oleks tulnud lahendada koos,

mõista eraldi karistused ja KarS § 64 alusel liitkaristus. Seetõttu luges kohus karistuse mootorsõiduki joobes

juhtimise eest kaetuks karistusega narkootilise aine tarvitamise eest ilma arsti ettekirjutuseta.

4. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse Tallinna Politseiprefektuuri

Liiklusjärelevalve osakonna esindaja vandeadvokaat S. Narusberg, kes palub tühistada Tallinna Linnakohtu

otsuse ja jõustada kohtuvälise menetleja otsus ilma menetlusaluse isiku olukorda raskendamata.

4.1 Kaebuse kohaselt koostati kaks erinevat haldusõiguserikkumise protokolli, kuna tegemist ei olnud

samalaadiliste haldusõiguserikkumistega. Käsitletaval juhul on ühe rikkumise puhul tegemist liiklusalase

rikkumisega, teise puhul aga avaliku korra rikkumisega. Vastavalt HÕS § 27 lg-le 1 määratakse kahe või

enama haldusõiguserikkumise eest ühele isikule halduskaristus iga rikkumise eest eraldi. Seega on

kohtuväline menetleja toiminud õigesti, menetledes rikkumisi eraldi ja määrates eraldi karistused HÕS § 158

lg 1 ja HÕS § 96 lg 1 järgi.

4.2 Tallinna Linnakohus on leidnud õigesti, et tuli mõista eraldi karistused, kuivõrd tegemist on kahe

erineva teoga, mille eest määratakse karistused vastavalt KarS § 63 lg-le 3. Linnakohus on aga ekslikult

mõistnud liitkaristuse, tuginedes KarS §-le 64, mis on kohaldatav üksnes kuritegude puhul.

4.3 Kassaator ei nõustu sellega, et kuivõrd haldusõiguserikkumise protokollid olid koostatud sama

joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti alusel, siis on mõlema rikkumise puhul tegemist sama teoga.

4.4 Lõpuks leiab kassaator, et VTMS §-s 132, mis annab maa- või linnakohtu lahendite loetelu, ei näe

ette sellist lahendit, mille Tallinna Linnakohus tegi.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu kassaatori seisukohaga, et Tallinna Linnakohtu otsuse

puhul on tegemist VTMS §-s 132 toodud loetelus mittesisalduva lahendiga. Kõnealuse paragrahvi teise

punkti kohaselt võib maa- või linnakohus tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja

teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kuigi seda ei ole otsuse resolutiivosas

selgelt välja toodud, tühistas linnakohus sisuliselt kohtuvälise menetleja otsuse karistuse mõistmise osas ja

tegi uue otsuse, lugedes mõistetud rahatrahvi kaetuks teise otsusega mõistetud rahatrahviga.

6. Õige on aga kassaatori seisukoht, et Tallinna Linnakohus on ekslikult kohaldanud KarS §-s 64

sätestatut. Karistusseadustiku § 64 alusel mõistetakse liitkaristus üksnes kuritegude reaalkogumi eest, kus

süüdlasele mõistetakse iga toimepandud kuriteo eest eraldi karistus ja neist moodustatakse üks,

ärakandmisele kuuluv liitkaristus. Karistusseadustiku § 63 lg 3 kohaselt mõistetakse ka väärtegude

reaalkogumi puhul iga väärteo eest eraldi karistus, kuid karistuste liitmist ja liitkaristuse moodustamist ette

nähtud pole.

7. Märkida tuleb seda, et mõlemas asjas alustati menetlust ja narkootilise aine ebaseadusliku tarvitamise

eest määrati karistus Haldusõiguserikkumiste seadustiku kehtivuse ajal. Seadustiku § 27 lg 1 sätestas, et iga

haldusõiguserikkumise eest määratakse eraldi karistus. Erandiks olid sama paragrahvi teise lõike kohaselt

samalaadilised haldusõiguserikkumised, s.o sama valdkonda või objekti reguleerivate erinevate normide

rikkumised. On selge, et mootorsõiduki joobes juhtimine ja narkootilise aine tarvitamine ilma arsti

ettekirjutuseta ei ole samalaadilised haldusõiguserikkumised. Lisaks ei näinud seadustik ette

haldusõiguserikkumise asjade ühendamise võimalust. Seega toimis kohtuväline menetleja rikkumisi eraldi

arutades ja iga rikkumise eest eraldi karistust mõistes seaduslikult.

8. Kassatsioonkaebuses palutakse Tallinna Linnakohtu 21. märtsi 2003. a otsus tühistada ja jõustada

kohtuvälise menetleja otsus süüdlase olukorda raskendamata. Kuna linnakohtu otsus oli süüdlase jaoks

soodsam kui kohtuvälise menetleja otsus, ei ole võimalik kohtuvälise menetleja otsust jõustada ja seetõttu

lähtudes VTMS § 174 p-st 7 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Linnakohtu 21. märtsi 2003. a

otsuse ja saadab asja uueks läbivaatamiseks linnakohtule.

Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Peeter Vaher