3-3-1-48-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-48-03

Otsuse kuupäev

12. juuni 2003

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel

Kohtuasi

AS Termoil kaebus Tööinspektsiooni ettekirjutuse ja otsuse

tühistamiseks ning taotluse uueks läbivaatamiseks ettekirjutuse

tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 6. mai 2002. a otsus haldusasjas nr 3-

146/2002 ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi

19. veebruari 2003. a otsus haldusasjas nr 2-3/91/2003

Menetluse alus Riigikohtus

Tööinspektsiooni kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tööinspektsiooni kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Tallinna Halduskohtu 6. mai 2002. a otsus haldusasjas nr 3-146/2002 ja Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 19. veebruari 2003. a otsus haldusasjas nr 2-3/91/2003

muutmata.

3. Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 15. jaanuaril 2002 tegi Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni tööinspektor

Aktsiaseltsile Termoil Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 26 lg 4 p 2, Töölepingu seaduse § 145

lg 2 ja Palgaseaduse § 371 lg 2 alusel 28 punktist koosneva ettekirjutuse.

2. 16. jaanuaril 2002 esitas AS Termoil Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni

tööinspektorile taotluse tööinspektori nõusoleku saamiseks Eesti Transpordi ja Teetöötajate

Ametiühingu (ETTA) AS Termoil osakonna usaldusisiku Igor Hodjašihhiga sõlmitud töölepingu

lõpetamiseks TLS § 86 p 6 alusel. AS Termoil leidis, et töötaja pani toime töödistsipliini jämeda

rikkumise, mille iseloomust ja raskusest tulenevalt on põhjendatud karistusena kohaldada töölepingu

lõpetamist TLS § 86 p 6 alusel (10. jaanuaril lahkus I. Hodjašihh omavoliliselt töölt enne tööpäeva

lõppu, 11. jaanuaril hilines 35 minutit ja teatas vahetuse ülemale, et tööohutuse nõuete rikkumise

tõttu keeldub ta tööd tegemast). Tegelikku ohutusnõuete rikkumist tööandja eitab ja leiab, et

I. Hodjašihhi poolt tööülesannete täitmine poleks olnud ohtlik. 22. jaanuaril 2002 esitas AS Termoil

täiendava taotluse, milles väideti, et I. Hodjašihh ei ilmunud tööle ka alates 14. jaanuarist ega

teatanud tööandjale oma mitteilmumise põhjustest.

Taotlusele lisas tööandja dokumendid, mis tõendavad süüteo toimepanemist puudutavaid väiteid.

Lisaks leidis AS Termoil, et enam ei eksisteeri I. Hodjašihhi usaldusisikuks valinud ametiühingu

osakonda, kelle poole tööinspektor võiks arvamuse saamiseks pöörduda.

3. Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni tööinspektor keeldus 29. jaanuari 2002. a

otsusega nr 8-1-24/4-0196 nõusoleku andmisest AS Termoil usaldusisiku I. Hodjašihhiga töölepingu

lõpetamiseks TLS § 86 p 6 alusel töötajapoolse töökohustuse rikkumise tõttu. Otsuse põhjendused

olid järgmised:

1) konfliktid I. Hodjašihhi ja tööandja vahel algasid peale tema valimist töötajate usaldusisikuks;

2) oktoobris 2001 taotles AS Termoil 36 töötaja, sh usaldusisiku saatmist kolmeks kuuks osaliselt

tasustatavale puhkusele. Tööinspektor keeldus nõusolekut andmast, kuna pidas taotlust

põhjendamatuks ja leidis, et usaldusisiku puhkusele saatmine oleks jätnud töötajad kaitseta tööandja

omavoli eest;

3) detsembris 2001 informeeris I. Hodjašihh juhtkonda ja töökeskkonnaspetsialiste, -volinikku ja

nõukogu liiget tööohutuse nõuete rikkumisest (jäätunud ja libedad estakaadid jms). Koostöö asemel

hakati usaldusisikut taga kiusama;

4) tõele ei vasta AS Termoili väited, et tööohutuse nõudeid ei rikutud. 15. jaanuaril 2002 koostas

tööinspektor AS Termoil kontrollimise tulemusena ettekirjutuse, milles fikseeriti 28 õigusrikkumist.

Neist 12 olid ohutusnõuete rikkumised. Ajavahemikus september 2000 kuni november 2001

registreeriti seitse AS-s Termoil toimunud tööõnnetust;

5) Eesti Teede- ja Transporditöötajate Ametiühing (ETTA), mille osakond tegutseb AS-s Termoil, ei

pea õigeks tööandja positsiooni, kus probleeme ja pingeid püütakse lahendada usaldusisikuga

töölepingu lõpetamise abil, vältides sotsiaalset dialoogi äriühingus. AS Termoil juhatus avaldab

pidevat survet ametiühingu liikmetele, mistõttu detsembris 2001 astus välja 29 liiget 68-st;

6) ametiühingu osakonda AS-s Termoil ei ole suletud, seega on I. Hodjašihhil usaldusisiku õigused ja

kohustused;

7) tööinspektori otsuse aluseks ei saa olla AS Termoil taotluse täienduses esitatud faktid, mis

tuginevad üksnes kaastöötajatele teadaoleval informatsioonil.

4. AS Termoil esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tööinspektsiooni

Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni 15. jaanuari 2002. a ettekirjutus nr 2 I (registreerimisnumbriga 8-

01-20/02-0196) ja tööinspektori 29. jaanuari 2002. a otsus nr 8-1-24/4-0196, millega keelduti

nõusoleku andmisest AS Termoil usaldusisikuga töölepingu lõpetamiseks, ning kohustada

tööinspektorit taotlust uuesti läbi vaatama.

5. Tallinna Halduskohtu 6. mai 2002. a otsusega haldusasjas nr 3-146/2002 tühistati ettekirjutus

osaliselt (punktide 10 ja 24 osas) ning tööinspektori otsus täielikult. Samuti kohustati

Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni taotlused uuesti läbi vaatama ning tegema 30

päeva jooksul seaduslik otsus.

Vaidlustatud ettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel tuvastas halduskohus, et AS Termoil riskianalüüs

ei vastanud ettenähtud nõuetele, et tööohutuse nõuetesse suhtuti pealiskaudselt ning töötajad on oma

tööolusid hinnanud valdavalt ohtlikeks. Sealhulgas 11. jaanuaril 2002, kui toimusid intsidendid

I. Hodjašihhiga, oli territoorium libe ja ohtlik. Ilmnenud on tõendid, mis kinnitavad tagakiusamise

kartust seoses kuulumisega ametiühingusse (ametiühingust lahkuti, kuna kardeti kaotada töökohta,

keelatud oli ametiühingu liikmete kogunemine töökohal, tunnistajate ütluste kohaselt on töötajaid

ähvardatud ametiühingusse kuulumisest sõltuva erineva kohtlemisega).

Tööinspektori vaidlustatud otsuse õiguspärasuse osas leidis halduskohus, et tööinspektor pole otsuse

tegemisel kohaldanud uurimispõhimõtet ja otsus on kaalutlusvigadega. Tööinspektor ei ole eristanud

I. Hodjašihhi tegevust usaldusisikuna ja töötajana, kes rikkus töödistsipliini. Tööinspektor on

hinnanud ametiühingu ja tööandja suhteid, kuid jätnud tähelepanuta töötajapoolse töökohustuste

rikkumise. Samuti pole tähelepanu pööratud taotluse täienduses osundatud töölt puudumise faktile.

Tööinspektor on otsuses jätnud põhjendamatult tähelepanuta kaastöötajate ettekande ega ole

põhjendatud, miks ta ei pidanud töödistsipliini rikkumist selliseks süüteoks, millega kaasneks

töölepingu lõpetamine. Tööinspektsioon pole põhjendanud, miks ta leiab, et tegemist on usaldusisiku

tagakiusamisega, ega ole välja selgitanud otsustamiseks vajalikke asjaolusid. Samuti ei ole kindlaks

tehtud, kas veel eksisteeris ETTA AS Termoil osakond. Otsus sisaldab asjakohatuid osundusi

varasematele juhtumitele.

AS Termoil taotles Tööinspektsioonilt 42 480 krooni suuruse õigusabikulu väljamõistmist. Kuna

kaebus rahuldati osaliselt, pidas kohus õiglaseks 21 000 krooni väljamõistmist.

6. Tööinspektsioon soostus halduskohtu otsusega ettekirjutust puudutavas osas, kuid esitas

apellatsioonkaebuse, milles vaidlustas halduskohtu otsuse tööinspektori otsuse tühistamise osas.

Samuti leidis apellant, et väljamõistetud õigusabikulud olid põhjendamatult suured, kuna tegemist ei

ole töömahuka ega õiguslikult keeruka vaidlusega. Pealegi tühistas tööinspektor vaidlustatud otsuse

28-st punktist 12 enne kohtumenetlust ja 14 punkti osas pidas halduskohus ettekirjutust

õiguspäraseks.

7. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 19. veebruari 2003. a otsusega jäeti halduskohtu

otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis:

1) kuna töölepingu lõpetamiseks nõusoleku andmisega või andmata jätmisega sekkub avalik võim

töötaja ja tööandja vahelistesse suhetesse, tuleb taotluses märgitud asjaolusid igakülgselt uurida,

kontrollida ja analüüsida, et välja selgitada, kas taotluses väidetud põhjused töölepingu lõpetamiseks

vastavad ka tegelikkusele;

2) käesoleval juhul vaidlustatud otsuses ei ole tööinspektor analüüsinud töölepingu lõpetamise

põhjuseid (töölt lahkumine, hilinemine, kokkulepitud tööst keeldumine) ega põhjendanud, miks

tööandja taotluses väljendatu ei ole piisav töölepingu lõpetamiseks. Ka siis, kui tööinspektor tööandja

väiteid ei arvesta, peab ta seda põhjendama, kuid käesoleval juhul ei tehtud seda ka kohtumenetluses;

3) ebaõige on halduskohtu seisukoht, et arvamuse saamiseks pidanuks tööinspektor pöörduma

ametiühingu AS Termoil osakonna poole, mitte aga ETTA poole. Ringkonnakohus leiab, et õige ja

põhjendatud oli arvamuse küsimine ETTA-lt kui töötajaid esindavalt organisatsioonilt TLS § 94 lg 2

mõttes. Selle sätte väär tõlgendamine pole aga halduskohut viinud ebaõigele lõppjäreldusele.

Ringkonnakohus jättis halduskohtu otsuse jõusse ka kohtukulude osas, mõistes täiendavalt välja 5000

krooni apellatsiooniastmes osutatud õigusabi eest, kusjuures AS Termoil taotles 10 030 krooni

väljamõistmist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

8. Tööinspektsiooni kassatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu ja ringkonnakohtu otsus

tööinspektori otsuse tühistamist ning kohtukulude väljamõistmist puudutavas osas ning teha uus

otsus, millega jätta kaebus kasseeritud osas rahuldamata ning vähendada väljamõistetavaid

kohtukulusid. Kassaator leiab:

1) kohtud on vääralt kohaldanud TLS § 94. Selle sätte eesmärgiks on kaitsta töötajate esindajaid

nende eristaatusest tulenevate surveavalduste, provokatsioonide ja pahatahtlikkuse eest ning tagada

töötajate ametiühinguorganisatsiooni eksisteerimine ning ühinemisvabaduse reaalne toimimine,

samuti töötajate kui töölepingu nõrgema poole huvide ja õiguste kaitse. Tööinspektoril ei lasu

distsiplinaarsüüteo ja karistuse valikuks vajalike asjaolude väljaselgitamise kohustust;

2) tööinspektori esmaseks kohustuseks on välja selgitada, kas esinevad või puuduvad TLS § 94 lg-s 3

sätestatud töölepingu lõpetamist keelavad asjaolud. Kui tööinspektor tuvastab, et töölepingu

lõpetamise tegelikuks põhjuseks on soov vabaneda töötajast tema tegevuse tõttu töötajate huvide

esindamisel, siis töödistsipliini rikkumise analüüs ei oma otsuse seaduslikkuse seisukohast tähtsust.

Kui tööinspektor töötajate esindaja funktsioonist tulenevaid põhjuseid ei tuvasta, omab töölepingu

lõpetamiseks nõusoleku andmisel tähtsust töökohustuste rikkumise fakti tuvastamine ning selle

puudumine on aluseks nõusoleku andmisest keeldumisel;

3) tööinspektori otsuses on esitatud põhjendused, miks nõusoleku andmisest keelduti;

ringkonnakohus ei ole võtnud seisukohta ega andnud hinnangut usaldusisiku töötajate huvides

tegutsemisele ning sellest tulenevatele konfliktidele tööandjaga;

4) kohtud on alusetult jätnud rahuldamata kohtukulude vähendamise taotluse. Kulud õigusabile on

põhjendamatult suured, arvestades töö tegelikku mahtu ja vaidluse olemust. Kaebuse õiguslik analüüs

ei ole keerukas ega töömahukas, tõendite kogumine asja ettevalmistamisel ei saanud olla kuigi

aeganõudev, sest pole nõutud dokumente teistelt ettevõtetelt ega asutustelt.

9. AS Termoil palub kirjalikus vastuses jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu

otsus muutmata. Töölepingu seadusest tuleneb selgelt tööinspektori kohustus kontrollida töötajaid

esindava isiku poolt toimepandud süüteo asjaolusid. Tööinspektor peab tööandja taotlust kontrollima

sisuliselt, langetatav otsus peab olema õiglane ja proportsionaalne ning arvestama nii töötaja kui ka

tööandja huve. Väärad ja eksitavad on tööinspektori väited ametiühinguliikumise takistamise ja

liikmete ebavõrdse kohtlemise osas. Lisaks selgitab AS Termoil, et jaanuaris 2002, mil I. Hodjašihh

pani vaidlusaluse süüteo toime, oli ETTA AS Termoil osakond likvideeritud.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. AS Termoil vaidlustas halduskohtus nii tööinspektori ettekirjutuse kui ka tööinspektori otsuse,

millega viimane keeldus andmast nõusolekut töötajate esindajaga töölepingu lõpetamiseks.

Apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes käib vaidlus üksnes tööinspektori otsuse õiguspärasuse ning

kohtukulude väljamõistmise põhjendatuse üle.

11. Vaidlustatud aktide andmise ajal kehtinud Tööinspektsiooni põhimääruse § 1 sätestas, et

Tööinspektsioon on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kelle

põhiülesandeks on teostada riiklikku järelevalvet tööohutuse, töötervishoiu ja töösuhteid

reguleerivate õigusaktide täitmise üle töökeskkonnas ning kohaldada riiklikku sundi seaduses

ettenähtud alustel ja ulatuses.

Põhimääruse sama redaktsiooni p 5.5 nägi ette, et Tööinspektsioon annab tööandjale nõusolekuid ja

kooskõlastusi seaduses ettenähtud juhtudel ja korras. Sama ülesande näeb ette ka kehtiv

Tööinspektsiooni põhimääruse punkt 9.9, mis sätestab, et Tööinspektsioon teeb otsuseid seaduses

ettenähtud juhtudel nõusoleku või kooskõlastuse andmise või andmisest keeldumise kohta.

12. Töölepingu seaduse § 94 lg 1 sätestab, et töölepingu lõpetamine tööandja algatusel töötajaga, kes

on valitud tööandja juures töötajaid esindavasse organisatsiooni, samuti töötajaid esindava isikuga, on

lubatud töötaja volituste ajal ja ühe aasta jooksul pärast volituste lõpetamist, välja arvatud § 86

punktides 1, 9 ja 11 ettenähtud alused, üksnes tööandja asukoha (elukoha) tööinspektori nõusolekul.

Vastavalt TLS § 94 lg-le 3 on keelatud töötajate esindajaga töölepingu lõpetamine tulenevalt tema

seaduslikust tegevusest töötajate huvide esindamisel.

Ka Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni Töötajate esindajatele ettevõttes võimaldava kaitse ja

soodustuste konventsiooni artiklis 1 sätestatakse, et töötajate esindajaid ettevõtetes kaitstakse tõhusalt

mistahes kahjustavate toimingute eest, kaasa arvatud vallandamine, mis põhineb nende staatusel või

tegevusel töötajate esindajana või ametiühingukuuluvusel või osalemisel ametiühingutegevuses,

tingimusel, et nad tegutsevad vastavuses olemasolevate seaduste, kollektiivlepingute või muude

ühiskokkulepetega.

13. Kassaator on õigesti leidnud, et TLS § 94 eesmärk on kaitsta töötajate esindajaid nende

eristaatusest tulenevate surveavalduste, provokatsioonide ja pahatahtlikkuse eest ning tagada töötajate

ametiühinguorganisatsiooni eksisteerimine ning ühinemisvabaduse reaalne toimimine, samuti töötaja

kui töölepingu nõrgema poole huvide ja õiguste kaitse.

TLS § 94 eesmärk ei ole takistada seaduses sätestatud töölepingu lõpetamise aluse olemasolul

töölepingu lõpetamist töötajate esindajatega. Samas annab see säte täiendava garantii isikule, kelle

seaduslik tegevus töötajate huvide esindamisel võib teda võrreldes teiste töötajatega viia sagedamini

erimeelsuste ja konfliktideni tööandjaga, et temaga töölepingu lõpetamine toimuks seaduslikult.

Nõude taotleda tööinspektorilt nõusolekut töölepingu lõpetamiseks eesmärk on tagada, et töölepingu

lõpetamine toimuks üksnes mõnel Töölepingu seaduses sätestatud alusel, mitte varjatult töötajate

esindaja tööandjale vastuvõetamatust tegevusest tuleneval põhjusel.

14. Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et kuna töölepingu lõpetamiseks nõusoleku andmisega või

andmata jätmisega sekkub avalik võim töötaja ja tööandja vahelistesse töölepingulistesse suhetesse,

tuleb tööandja poolt taotluses märgitud asjaolusid igakülgselt uurida, kontrollida ja analüüsida. Lisaks

sellele, et TLS § 94 regulatsioon peab pakkuma tõhusat kaitset töötajate esindajale tema staatusest

tuleneva ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest, mõjutab tööinspektori otsus ka tööandja

võimalust kujundada oma personalipoliitikat ja kaudselt ka tema majandustegevust. Seetõttu peab

tööinspektori vastav otsus arvestama tasakaalustatult nii töötaja kui ka tööandja huve.

15. Seadusandja on pidanud vajalikuks tööinspektori nõusoleku küsimise ka juhtudel, kui tööleping

töötajate esindajaga soovitakse lõpetada töötaja süüteo tõttu. Kassaator leiab, et kui tööinspektor

tuvastab, et töölepingu lõpetamise tegelikuks põhjuseks on soov vabaneda töötajast tema tegevuse

tõttu töötajate huvide esindamisel, siis ei oma töödistsipliini rikkumise analüüs tööinspektori otsuse

õiguspärasuse seisukohast enam tähtsust. Viimane on oluline vaid siis, kui tööinspektor ei tuvasta, et

vabastamist taotletakse töötajate esindaja funktsioonist tulenevatel põhjustel.

See kassaatori väide on põhimõtteliselt õige, sest TLS § 94 lg-s 3 rõhutatakse, et keelatud on töötajate

esindajaga töölepingu lõpetamine tulenevalt tema seaduslikust tegevusest töötajate huvide

esindamisel. Käesoleval juhul on kohtud aga õigesti leidnud, et tööinspektor ei ole eristanud

I. Hodjašihhi puhul tema kui töötajate esindaja tegevusest tulenevaid suhteid tööandjaga ning tema

kui distsiplinaarsüüteo toime pannud töötaja käitumist. Töötajapoolsete töökohustuste rikkumise eest

rangeima karistuse - tööandja algatusel töölepingu lõpetamine - kohaldamist ei saa välistada üksnes

seetõttu, et tuvastatud on varasemate konfliktide olemasolu töötajate esindaja ja tööandja vahel.

16. TLS § 94 lg 2 kohaselt peab tööinspektor tööandjale kirjalikult põhjendama töötajate esindajaga

töölepingu lõpetamiseks nõusoleku andmist või sellest keeldumist. Enne vastava otsuse tegemist peab

tööinspektor pöörduma kirjalikult töötajaid esindava organisatsiooni poole arvamuse saamiseks

töötajate esindajaga töölepingu lõpetamise kohta, kui töötajate esindaja on töötajaid esindava

organisatsiooni poolt valitud. Töötajaid esindav organisatsioon annab oma kirjaliku arvamuse ühe

nädala jooksul, arvates pöördumise päevast.

Käesoleval juhul on tööinspektor otsuses väljendanud oma seisukohti töötajate esindaja ja tööandja

vaheliste konfliktide ja ametiühingutegevusest tuleneva pingestatud olukorra kohta Aktsiaseltsis

Termoil, sealjuures ära märkides usaldusisiku tagakiusamise fakti. Samuti käsitles tööinspektor

otsuses vajakajäämisi tööohutuse tagamisel. Samas ei ole vaidlustatud tööinspektori otsuses pööratud

tähelepanu sellele, kas töölepingu lõpetamine kõnealusel juhul on seotud töötajate esindaja

funktsioonide täitmisega või mitte. Otsuses viidatakse küll ETTA arvamusele, mille kohaselt

Aktsiaseltsis Termoil välditakse sotsiaalset dialoogi ning probleeme ja pingeid püütakse lahendada

usaldusisikuga töölepingu lõpetamise abil, kuid ka otsuse sellest motiivist ei tulene, kas esineb seos

töötaja süülise käitumise tõttu töölepingu lõpetamise ja isiku tegevuse vahel töötajate esindajana.

17. Kui tööinspektor on välja selgitanud, et tegemist pole töötajate esindaja funktsiooni täitmisest

tuleneva erapooliku suhtumisega ja töölepingu lõpetamist töötajate esindajaga soovitakse tõepoolest

TLS §-s 86 sätestatud alusel töötaja süülise käitumise tõttu, on ta kohustatud analüüsima ka süüteo

asjaolusid, et anda hinnang, kas rangeima karistuse määramine on vastavuses toimepandud süüteo

raskusega ning võrdse kohtlemise põhimõttega. Tööandja pädevuses on distsiplinaarsüüteo asjaolude

põhjal hinnata süüteo raskust ja kvalifitseerida see jämedaks rikkumiseks, mille puhul juba

esmakordse üleastumise korral on võimalik kohaldada raskeimat karistust - tööandja algatusel

töölepingu lõpetamist. Ka distsiplinaarüleastumise korral, mille puhul ei ole võimalik tuvastada seost

tegevusega töötajate esindamisel, on oht, et isiku selline staatus ja tema tegevusest tingitud

tavatöötajatest erinev suhe tööandjaga võib mõjutada tööandja otsustust karistuse valikul ning tingida

ebavõrdse kohtlemise, võrreldes teiste töötajatega sarnaste rikkumiste korral.

18. Käesoleval juhul ei tulene tööinspektori otsuse põhjendustest, et tööandja soov töölepingu

lõpetamiseks TLS § 86 p 6 alusel töötajapoolsete töökohustuste rikkumise tõttu oleks seotud

I. Hodjašihhi staatusega töötajate esindajana.

Tööinspektor pidi töölepingu lõpetamiseks nõusoleku andmise otsustamisel analüüsima ka töölepingu

lõpetamise põhjuseid ning välja selgitama, kas töötajate esindajat, kes on toime pannud

distsiplinaarsüüteo, ei kohelda süüteo kvalifitseerimisel ja karistuse valikul tema staatuse tõttu

erapoolikult ning erinevalt teiste taoliste juhtumitega võrreldes. Tööinspektor peab esitama

omapoolse motivatsiooni, kui ta ei pea tööandja poolt esitatud argumentatsiooni ja tõendeid piisavaks

ja asjakohaseks, et anda nõusolek töölepingu lõpetamiseks. Kohtud on õigesti leidnud, et käesoleva

juhtumi puhul pole tööinspektor analüüsinud tööandja taotlustes esitatud süüteoga seonduvaid

argumente ega põhjendanud, miks ta ei pea otsuse tegemisel vajalikuks arvestada töölepingu

lõpetamise alusega seonduvaid asjaolusid.

19. Kassaator vaidlustab halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused ka kohtukulude väljamõistmist

puudutavas osas, leides, et kohtud on põhjendamatult jätnud rahuldamata kohtukulude vähendamise

taotluse. Halduskohus rahuldas AS Termoil kaebuse osaliselt, tühistades vaidlustatud otsuse täielikult

ja vaidlustatud ettekirjutuse kahe punkti osas. Kuueteistkümne punkti osas leidis halduskohus, et

need on õiguspärased ega kuulu tühistamisele. Ettekirjutuse ülejäänud 10 punkti tunnistas

Tööinspektsioon ise kohtuväliselt kehtetuks. Halduskohus pidas taotletavast 42 480 krooni suurusest

õigusabikulust põhjendatuks 21 000 krooni väljamõistmist proportsionaalselt kaebuse osalise

rahuldamisega.

AS Termoil taotles apellatsiooniastmes osutatud õigusabi eest veel 10 030 krooni väljamõistmist.

Tööinspektsioon pidas põhjendatuks haldus- ja ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest kokku 10 000

krooni suuruse summa väljamõistmist.

Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu poolt väljamõistetud summa oli põhjendatud ja

proportsionaalne, arvestades vaidluse keerukust, töömahtu ning kaebuse rahuldatud osa. Samas asus

ringkonnakohus seisukohale, et apellatsiooniastmes taotletav summa on põhjendamatult suur, kuna

apellatsioonkaebus ei sisalda midagi uut võrreldes halduskohtule esitatud kaebusega, ning mõistis

välja 5000 krooni apellatsiooniastmes osutatud õigusabi eest.

Riigikohtu halduskolleegium nõustub kohtute seisukohaga ka kohtukulude väljamõistmist

puudutavas osas.

20. Ülaltoodud põhjustel tuleb jätta Tööinspektsiooni kassatsioonkaebus rahuldamata ning

halduskohtu ja ringkonnakohtu otsus muutmata.

Halduskohtu otsusega tehti Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa Inspektsioonile ettekirjutus

vaadata AS Termoil taotlused uuesti läbi ja teha seaduslik otsus. Ringkonnakohtu otsusega jäeti

halduskohtu otsus muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2003. a istungi protokollist

nähtuvalt on tööleping I. Hodjašihhiga lõpetatud juunis 2002 poolte kokkuleppel. Seetõttu on ära

langenud võimalus ja vajadus kohtuotsuses sisalduva ettekirjutuse täitmiseks.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel