3-2-1-65-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-65-03

Otsuse kuupäev

Tartu, 3. juuni 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja V. Kõve

Kohtuasi

Jüri Lepikult"i hagi Mäo Põllumajandusühistu vastu

liikmesuse taastamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. veebruari 2003. a

otsus tsiviilasjas nr 2-2/138/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mäo Põllumajandusühistu kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

5. mai 2003. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6.

veebruari 2003. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule

uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Mäo Põllumajandusühistule 7. märtsil 2003. a

kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon, 200 (kakssada)

krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jüri Lepikult esitas 10. juulil 2002. a Järva Maakohtule hagi Mäo Põllumajandusühistu vastu,

nõudes enda liikmesuse taastamist ühistus.

2. Hagiavalduse kohaselt teatas kostja 31. märtsil 2001. a hagejale, et ta arvati ühistu liikmete hulgast

väja põhikirja p 15.2 alusel alates 14. märtsist 2001. a. Hageja esitas 24. aprillil 2001. a kostjale

avalduse, milles palus üldkoosolekul tühistada juhatuse otsuse ja taastada tema liikmesus. 3. aprilli

2002. a õhtul teatati hagejale, et tema avaldust arutatakse 4. aprillil 2002. a kell 12.45 toimuval

üldkoosolekul. Kuna lühikese etteteatamisaja tõttu ei olnud hagejal võimalik koosolekul osaleda,

volitas ta selleks abikaasa Reet Lepikulti, kes saabus koosoleku toimumispaika kell 12.25. Selleks

ajaks oli koosolek lõppenud ja hageja ei saanud kasutada õigust viibida arutelu juures. 13. aprillil

2002. a sai hageja kostjalt kirja, milles teatati, et avaldus jäeti kostja 4. aprilli 2002. a üldkoosoleku

otsusega rahuldamata põhjendusel, et hageja ei võta osa kostja tegevusest. Hageja arvates ei olnud

tema väljaarvamine ühistust õige. Vastavalt kostja põhikirjale on kostja tegevusaladeks ka kinnisvara

ekspluatatsioon, vee jaotus tarbijatele jm elamute ekspluateerimisega seotud tegevus. Hageja leiab, et

kuna ta elab kostjale kuuluvas elamus ja üürib korterit 1985. aastast alates ning kasutab sellega

seotud teenuseid, võtab ta ühistu tegevusest osa. Seetõttu ei saa teda põhikirja p 3 kohaselt ühistu

liikmete hulgast välja arvata. Hageja tööleping kostjaga lõppes 2001. a algul koondamise tõttu.

3. Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt on nõue aegunud. Tulundusühistuseaduse (TÜS)

§ 20 lg 4 järgi võib ühistust väljaarvatud liige üldkoosoleku otsuse peale kohtule edasi kaevata ühe

kuu jooksul, arvates üldkoosoleku otsusest teadasaamisest. Hageja esitas kohtule nõude 10. juulil

2002. a. Samuti on nõue õigusliku aluseta, kuna hageja ei võta osa ühistu tegevusest. Hageja üürib

ühistult eluruumi ja ostab teenuseid, kuid seda ei saa nimetada ühiseks tegevuseks. Nimetatud suhted

on määratletud elamuseaduses ja need on lepingulised suhted. Kostja põhikirjas ette nähtud õigus

vaidlustada üldkoosoleku otsus kolme kuu jooksul on vastuolus TÜS §-ga 96.

4. Järva Maakohtu 21. oktoobri 2002. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt

puudus vaidlus selle üle, et hageja elab ühistule kuuluvas elamus ja kasutab teenuseid. Kostja leidis,

et teenuste tarbimine iseenesest ei ole piisav liikmeks olemise alus. Kohus ei pidanud seda seisukohta

põhjendatuks. Ühistu põhikirja kohaselt on liikmesuse aluseks isiku vastavus põhikirja nõuetele ja

osavõtt ühistu tegevusest p-s 2 loetletud tegevusaladel. Põhikirja p-s 3 ei ole täpsustatud ühistu

tegevusest osavõtmist. Kohus leidis, et üldkoosoleku otsus, millega jäeti rahuldamata hageja taotlus

muuta juhatuse otsust, on põhjendamatu. Kohus ei pidanud mõistlikuks tunnistada liikme ühistust

väljaarvamise aluseks ühistus töötamise lõpetamist, kui töötaja tööleping lõpetati tööandja algatusel

seoses koondamisega.

5. Kohus jättis hagi rahuldamata aegumise tõttu ja põhjendas otsust järgmiselt. Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 114 lg 1 kohaselt võib isik oma rikutud või vaidlustatud õiguse kaitseks

pöörduda kohtusse aegumisest sõltumata. Sama sätte lg 2 alusel kohaldab kohus aegumist ainult

huvitatud poole nõudel. Seaduse mõttest lähtudes saab asjas olla aegumisest huvitatud pooleks ainult

kostja, kes on sellekohase taotluse esitanud. Seoses tulundusühistuseaduse kehtima hakkamisega 1.

veebruaril 2002. a tunnistati Eesti Vabariigi ühistuseadus (ÜS) kehtetuks ja vaidluse lahendamisel

tuleb kohaldada tulundusühistuseaduse sätteid. Liikme väljaarvamist ühistust reguleerib TÜS § 20 ja

väljaarvamisotsuse vaidlustamise sätestab sama paragrahvi 4. lõige. Tulundusühistuseaduse § 20 lg 4

kohaselt võib liige ühistust väljaarvamisotsuse peale edasi kaevata maa- või linnakohtusse ühe kuu

jooksul, arvates üldkoosoleku otsusest teadasaamisest. Toimiku materjalist selgub, et hageja sai

otsusest teada 13. aprillil 2002. a, kuid pöördus kohtusse 10. juulil 2002. a. Seega eiras ta ühekuulist

tähtaega. Kohus pidas ebaõigeks hageja põhjendust, et põhikirjas kehtestatud kolmekuulist kaebamise

tähtaega pole muudetud. Tugineda saab vaid kehtivale seadusele.

6. Järva Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palus maakohtu otsuse

tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hageja leidis, et kostja üldkoosoleku otsusele

võis põhikirja järgi edasi kaevata kolme kuu jooksul. Üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti seadust.

7. Vastuses apellatsioonkaebusele leidis kostja, et maakohtu otsus on õige ja palus jätta

apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Tallinna Ringkonnakohtu 6. veebruari 2003. a otsusega tühistati maakohtu otsus ja tehti uus otsus,

millega hagi rahuldati ja tunnistati kehtetuks kostja 4. aprilli 2002. a üldkoosoleku otsuse p 4, millega

jäeti rahuldamata hageja avaldus taastada tema liikmesus ühistus.

9. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt pidi kostja põhikiri vastama tulundusühistuseadusele ja kui

põhikirja säte on seadusega vastuolus, kohaldatakse sätte asemel seaduses sätestatut. Seetõttu on

ekslik hageja väide, mis välistab põhikirja osalise kehtivuse. Maakohus on õigesti leidnud, et vaidluse

lahendamisel tuleb kohaldada kostja põhikirja ja tulundusühistuseaduse sätteid.

10. Vaidlus puudub selle üle, et hageja oli ühistu liige, kes juhatuse 14. märtsi 2001. a otsusega

ühistust välja arvati ja kes tähtaegselt väljaarvamise vaidlustas. Seetõttu on ekslik kostja seisukoht, et

ühistu ei pidanud hagejale üldkoosoleku toimumisest teatama. Kostja põhikirja p 20 kohaselt teeb

liikme ühistust väljaarvamise otsuse juhatus. Otsuse peale edasikaebamise korral tuleb kaebus läbi

vaadata üldkoosolekul, mille toimumise aeg ja koht teatatakse kaebuse esitajale kirjalikult. Seadus ei

sätesta erandeid üldkoosolekule kutsumise korras ühistu liikmete suhtes ja nende isikute suhtes, kelle

on juhatus liikmete hulgast välja arvanud ning kes on juhatuse otsuse edasi kaevanud üldkoosolekule.

Seadus kohtleb neid isikuid võrdselt. Ka hageja suhtes kehtivad liikme õigused kuni tema

väljaarvamise otsuse jõustumiseni. Kuigi TÜS § 41 lg 1 sätestab üldkoosoleku kokkukutsumise teate

saatmise ajaks ühe nädala enne koosoleku toimumist, võib põhikirjas ette näha teistsuguse teatamise

korra. Kostja põhikirja p 31 sätestab 15-päevase etteteatamise tähtaja. Seda korda on hageja suhtes

rikutud. Hagejal ei olnud võimalik üldkoosolekuks valmistuda ega sellel osaleda. Hageja volitas

koosolekul end esindama R. Lepikulti, kes hageja väitel ei saanud osaleda, sest koosolek oli kutsel

näidatud ajaks lõppenud. Ka seda asjaolu ei ole kostja vaidlustanud.

11. Kui üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, ei või üldkoosolek TÜS § 42 kohaselt

otsuseid teha, välja arvatud juhul, kui üldkoosolekul viibivad või on esindatud kõik liikmed ja nad ei

esita otsuste tegemisele vastuväidet. Asjas on tõendatud, et hageja suhtes rikuti üldkoosolekule

kutsumise korda ja sellega võeti temalt võimalus olla enda ühistust väljaarvamise otsuse

seaduslikkuse hindamise juures. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (üldkoosoleku toimumise ajal

kehtinud redaktsioonis) § 65 ja § 66 lg 2 kohaselt on seadusega oluliselt vastuolus olev juriidilise

isiku organi otsus tühine, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulundusühistuseaduse § 45 kohaselt võis

üldkoosolekul esindada ühistu liiget ainult teine ühistu liige. Kuna hageja ega tema esindaja ei

viibinud üldkoosolekul, on hageja suhtes vastuvõetud otsus tühine vastuolu tõttu seadusega.

Tulundusühistuseaduse § 3 järgi kohaldatakse ühistule äriseadustikus äriühingute kohta sätestatut, kui

tulundusühistuseadusest ei tulene teisiti. Tulundusühistuseadus ei sätesta tsiviilseadustiku üldosa

seaduses tühise tehingu kohta sätestatust erandit ning samuti ei sätesta erandeid äriseadustik. Seega

tuleb TÜS §-s 42 kehtestatud piirangu tõttu lugeda hageja suhtes tehtud otsus tühiseks ja aegumise

kohaldamine ei tõusetu. Sellist seisukohta on väljendanud Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-79-00.

12. Kui üldkoosoleku kokkukutsumise korda oleks hageja suhtes järgitud ja tagatud talle õigus

viibida tema esitatud kaebuse läbivaatamise juures üldkoosolekul, oleks tõusetunud küsimus

aegumise kohaldamisest.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

13. Kassatsioonkaebuses palus kostja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi tagasi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

14. Kaebuse kohaselt loetakse ÜS § 23 lg 5 järgi ühistu liige väljaarvatuks otsuse vastuvõtmise

päevast. Sama sisaldab Mäo Põllumajandusühistu põhikirja p 16. Põhikirja p 17 alusel lõpevad

päevast, mil liige loetakse ühistust väljaarvatuks, tema liikmesusest tulenevad mittevaralised õigused

ja kohustused.

15. Hageja suhtes ei olnud TÜS § 41 lg 1 kohaselt vaja järgida ühistu liikmetele sätestatud

etteteatamise aega, sest hageja ei olnud üldkoosoleku toimumise päeval enam ühistu liige.

16. Üldkoosoleku kokkukutsumisel ei rikutud TÜS § 41 lg-s 1 sätestatud etteteatamise nõuet. Ühistu

liikmed on kutsutud üldkoosolekule etteteatamise tähtaega järgides. Seega ei ole üldkoosoleku otsus

seadusega vastuolus.

17. Hagejale teatati kirjalikult üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, mida hageja ka ei eita, kuid

hageja ei registreerinud end osavõtuks ega võtnud ka koosolekust osa. Volikiri R. Lepikulti

volitamiseks kehtis 4. aprillini 2002. a, s.o üldkoosoleku toimumise päevani. R. Lepikult ei olnud

ühistu liige. Tulundusühistuseaduse § 45 lg 1 järgi võib volitatud esindaja olla vaid teine ühistu liige.

18. Hageja ei osale ühelgi ühistu põhikirja p-s 2 loetletud tegevusalal. Ta tarbib üürilepingu alusel

ühistu müüdavaid kommunaalteenuseid, aga ei osuta ühistule ise teenuseid.

19. Tulundusühistuseaduse § 20 lg 4 sätestab, et väljaarvamisotsuse peale, mille on teinud

üldkoosolek, võib liige edasi kaevata maa- või linnakohtusse ühe kuu jooksul, arvates otsusest

teadasaamisest. Hageja esitas kaebuse palju hiljem ning kostja oli õigustatud nõudma hagi aegumise

kohaldamist.

20. Vastuses kassatsioonkaebusele pidas hageja ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks.

Ringkonnakohus ei kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi ega rikkunud protsessiõiguse norme.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

21. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 1 alusel

materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ja saata asi samale apellatsioonikohtule uueks

lahendamiseks.

22. Kohtud on tuvastanud järgmised käesoleva asja lahendamiseks olulised asjaolud:

1) kostja teatas 30. märtsil 2001. a hagejale tema ühistu liikmete seast väljaarvamisest juhatuse otsuse

alusel alates 14. märtsist 2001. a põhjendusega, et hageja ei vastanud ühistu põhikirja p-le 15.2;

2) hageja esitas 24. aprillil 2001. a kostja üldkoosolekule avalduse liikmesuse taastamiseks;

3) 4. aprillil 2002. a tegi kostja üldkoosolek otsuse, millega jättis hageja avalduse rahuldamata;

4) üldkoosoleku otsusest sai hageja teada 12. aprillil 2002. a;

5) hageja esitas hagi kohtusse 10. juulil 2002. a;

6) hageja elab kostjale kuuluvas elamus ja kasutab elamu majandamisega seotud teenuseid.

23. Asja lahendamist raskendab see, et hageja ühistust väljaarvamise ja juhatuse otsuse peale

edasikaebamise ajal reguleeris kostja tegevust ja liikmesusega seotut Eesti Vabariigi ühistuseadus,

kaebust lahendanud üldkoosoleku otsuse tegemise ajal aga 1. veebruaril 2002. a jõustunud

tulundusühistuseadus. Seaduste sätted on liikmesuse ja otsuste vaidlustamise osas kohati erinevad.

Probleemiks on ka kostja põhikiri, mis oli küll ajavahemikul 2001. a 14. märtsist 2002. a 12. aprillini

samas redaktsioonis, kuid seaduse muutumise tõttu tuleb põhikirja sätteid hinnata erinevate seaduste

järgi.

24. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et kostja põhikirja tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada

niivõrd, kuivõrd see ei ole seadusega vastuolus. Tulundusühistuseaduse § 96 lg 1 on korraldav norm,

mis ei tähenda seda, et 2003. a 1. detsembrini võib lähtuda ühistu põhikirja sätetest, mis on seadusega

vastuolus. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et vaidluse lahendamisel on oluline ainult

tulundusühistuseadus. Kuna kostja üldkoosolek lahendas hageja juhatuse otsuse peale esitatud

kaebust tulundusühistuseaduse kehtimise ajal, tuleb üldkoosoleku otsusega seonduvat lahendada

tulundusühistuseaduse alusel ainult protseduurilisest küljest. Samas on ringkonnakohus jätnud

tähelepanuta, et üldkoosolek lahendas kaebust Eesti Vabariigi ühistuseaduse kehtivuse ajal tehtud

juhatuse otsusele. Hageja ühistust väljaarvamise seaduslikkust tuleb sisuliselt kontrollida, juhindudes

väljaarvamise ajal kehtinud ühistuseadusest ja kostja põhikirjast.

25. Õigusliku vaidluse poolte vahel on tekitanud küsimus, kas ning millises korras ja millise tähtaja

jooksul tuli hagejale üldkoosoleku toimumisest teatada. Vastus sõltub olulisel määral sellest, kas

hageja oli üldkoosoleku toimumise ajal veel ühistu liige. Ühistuseadus ei sätestanud liikme

väljaarvamise korral selgelt liikme väljaarvatuks lugemise päeva. Nii nägi ÜS § 23 lg 5 ühistust

liikme väljaarvatuks lugemise päevana ette väljaarvamise otsuse vastuvõtmise päeva, kuid seda

üksnes ÜS § 22 p-s 5 nimetatud juhul, st juhul, kui liige arvatakse ühistust välja põhjusel, et ta ei

täida oma kohustusi. Kostja on tuginenud hageja väljaarvamisel aga ÜS § 22 p-le 3, mille alusel

liikme ühistust väljaarvamise aja kohta seaduses otsest sätet ei olnud. Küll seob ÜS § 24 lg 1 ühistu

liikme mittevaraliste õiguste ja kohustuste lõppemise ühistust väljaarvamise päevaga.

Tulundusühistuseaduse § 16 lg 2 kohaselt lõpeb ühistu liikme liikmesus jooksva majandusaasta

lõppemisega, kuid põhikirjaga võib ette näha, et liikme mittevaralised õigused lõpevad väljaastumise

või väljaarvamisega. Käsitlust, et ühistust väljaarvamise otsus jõustub edasikaebamisest hoolimata

otsuse vastuvõtmisega, toetavad ÜS § 27 lg-d 4-7 ning § 38 lg-d 5 ja 6, mis sätestavad ühistu

liikmetega võrreldes muuhulgas erikorra üldkoosoleku toimumisest teatamiseks, üldkoosoleku

otsusest teatamiseks ja üldkoosoleku otsuse peale kohtusse kaebamiseks. Teisalt ei võinud ühistu liige

ÜS § 40 lg 1 p 2 kohaselt üldkoosolekul osaleda hääletamisel, kui otsustatakse tema ühistust

väljaarvamist. Nimetatud säte jätab mulje, et isik, kelle väljaarvamist lahendatakse, on siiski ühistu

liige, kuigi väljaarvamise üle ta hääletada ei tohi. Kolleegiumi arvates tuleb seda sätet tõlgendada

selliselt, et see kehtis vaid juhtumite kohta, kui üldkoosolek lahendas väljaarvamist ise, mitte

edasikaebusena juhatuse otsuse peale. Samale seisukohale saab asuda ka TÜS § 20 lg-te 3 ja 4, § 41

lg-te 1 ja 2, §-de 44 ja 52 tõlgendamisel. Liikme ühistust väljaarvamisel lõpeb liikmesus ka kostja

põhikirja p-de 16 ja 17 alusel. Põhikirja p 17 näeb ette liikme mittevaraliste õiguste ja kohustuste

lõppemise ajana ühistu liikme väljaarvamise päeva. Mittevaraliste õiguste hulka kuulub ühistu liikme

õigus osaleda liikmete üldkoosolekul ja seal hääletada. Kui lähtuda sellest, et juhatuse otsuse peale

kaebamine peatab otsuse täitmise, siis tuleks samamoodi käsitleda ka üldkoosoleku

väljaarvamisotsuse peale kohtule esitatud hagi. See tähendaks omakorda, et väljaarvamise otsus saaks

jõustuda alles pärast edasikaebamistähtaja möödumist või kohtulahendi jõustumist. Selliseid sätteid

seaduses aga pole. Niisugune tõlgendus tekitaks ka ebakindluse ühistu liikmete ringi osas ja võiks

tekitada probleeme ühistu juhtimise korraldamisel. Eelneva põhjal asub kolleegium seisukohale, et nii

Eesti Vabariigi ühistuseaduse, tulundusühistuseaduse kui kostja põhikirja kohaselt lõppes hageja

liikmesus ühistus, alates juhatuse otsuse vastuvõtmisest hageja väljaarvamise kohta. Põhikirjas võib

selle aja siduda näiteks ka liikmele väljaarvamisotsuse saatmisega, edasikaebamistähtaja

möödumisega vm hilisema tähtpäevaga, mida antud juhul aga tehtud ei ole. Üldkoosolekule

kaebamise õigus on ühistu endise liikme õigus nõuda oma liikmeõiguste taastamist koos lisanduvate

eriõigustega. Väljaarvatud ühistu liikmel ei ole aga enne oma liikmesuse taastamist või väljaarvamise

otsuse tühistamist õigust osaleda ühistu tegevuses liikmena, tal ei ole liikmeõigusi ning ta ei pea

täitma liikmekohustusi. Õige on seega ringkonnakohtu seisukoht, et liikmeõigused kehtivad kuni

ühistust väljaarvamise otsuse jõustumiseni, ekslik on aga järeldus, et see otsus jõustub pärast kaebuse

lahendamist üldkoosolekul. Ühistust väljaarvamise otsus jõustub nii seaduse kui põhikirja kohaselt

selle vastuvõtmisel.

26. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et seadus ei erista üldkoosolekule kutsumise

ja selle pidamise korra erisusi ühistu liikme ja ühistust väljaarvatud ühistu liikme puhul.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt tulnuks hagejale tagada võimalus viibida enda väljaarvamise

arutamise juures. Sellist nõuet seaduses ei ole. Kui ÜS § 27 lg 4 kohaselt tuli üldkoosolekule juhatuse

otsuse peale kaebuse esitajale üldkoosolekust teatada, siis tulundusühistuseaduse kohaselt ei ole

ühistul ka seda kohustust. Kuna väljaarvatud liige ei või osaleda väljaarvamise üle hääletamisel ja

seaduses ega põhikirjas ei ole ette nähtud tema sõnaõigust koosolekul väljaarvamise arutamisel ning

otsusest talle nii või teisiti teatada tuleb, siis ei anna väljaarvamise arutamisel viibimise õigus

väljaarvatud liikmele midagi olulist. Oma õigusi saab väljaarvatu kaitsta otsuse peale kohtusse hagi

esitades. Seadusandja on kolleegiumi arvates jätnud väljaarvamise protseduuri täpsema kirjelduse

ühistute endi reguleerida. Nii võivad ühistud oma põhikirjas ise ette näha väljaarvamisprotseduurile

täiendavad reeglid ja peavad neid siis otsuste tegemisel ka järgima.

27. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht TsÜS (üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise aja redaktsioonis)

§ 65 ja § 66 lg 2 tõlgendamise kohta. Juriidiliste isikute juhtorganite otsuse tühisuse aluseks ei ole

iseenesest otsuse vastuolu seadusega. Vastasel juhul puuduks sisu TsÜS (üldkoosoleku otsuse

vastuvõtmise aja redaktsioonis) § 44 lg-l 5, mis lubab ka seadusega vastuolus olevat juriidilise isiku

organi otsust piiratud tähtaja jooksul kohtus vaidlustada. Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse

aluseks sai olla vastuolu põhiseadusliku korra või heade kommetega (TsÜS § 66 lg 2). Tühine saab

juriidilise isiku organi otsus vastuolu tõttu seadusega olla üksnes juhtudel, kui tühisus kui

seaduserikkumise soovitav tagajärg seadusest endast tuleneb. Muul juhul saab otsust seadusega

vastuolu tõttu üksnes vaidlustada. Sama põhimõte on selgelt kirjas kehtiva TsÜS § 38 lg-s 2. Selliseks

tühisuse aluseks on näiteks TÜS § 42, mille kohaselt ei või üldkoosolek otsuseid vastu võtta, kui on

rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda.

28. Asja uuesti lahendades peab ringkonnakohus kaaluma nõude esitamise tähtaja järgimise küsimuse

lahendamisel ka TsÜS (üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise aja redaktsioonis) § 108 kohaldamist.

Nimetatud paragrahvi kohaselt on võimalik muuhulgas tsiviilõiguse kaotamine selle kuritarvitamise

tõttu. Ringkonnakohus peab tuvastama, kas olid sellised erandlikud asjaolud, mis võivad käesoleval

juhul olla aluseks tsiviilõiguse kaotamisele. Üheks kostja tsiviilõiguseks on TsÜS § 114 lg 2 kohaselt

õigus nõuda kohtult aegumise kohaldamist. Kostja on seda teinud, kuigi kostja enese põhikirja p-s 20

on märgitud, et väljaarvatud liikmel on õigus väljaarvamise peale esitatud kaebuse kohta tehtud

üldkoosoleku otsuse peale kohtusse edasi kaevata kolme kuu jooksul otsuse tegemise päevast alates.

Samasugune tähtaeg sisaldus üldkoosolekule kaebuse esitamise ajal ja 1. veebruarini 2002. a

kehtinud ÜS § 27 lg-s 7. Tähtaeg lühenes alles 1. veebruarist 2002. a jõustunud TÜS § 20 lg 4

kohaselt ja kehtib alates sellest ajast kõigi tulundusühistute suhtes. Üldkoosolek toimus vahetult

pärast seaduse muutumist, kuid ligi aasta pärast kaebuse esitamist üldkoosolekule. Kui üldkoosolek

oleks toimunud enne 1. veebruari 2002, oleks hagejal olnud kolm kuud aega hagi esitamiseks.

Oluline on ka see, et kostja ei ole muutnud oma põhikirja ega viinud seda seadusega kooskõlla,

mistõttu võis tema liikmetele, kes õiguste kasutamisel lähtuvad põhikirjast, jääda petlik ettekujutus

õigustest, mida neil seaduse alusel tegelikult ei ole. Hinnangut kostja käitumisele ei peaks

kolleegiumi arvates mõjutama see, et TÜS § 96 lg 1 kohaselt on kostjal aega oma põhikiri seadusega

kooskõlla viia 1. detsembrini 2003. a. Nimetatud asjaolud võivad kogumis tähendada seda, et kostja

aegumise kohaldamise taotlus tuleb jätta õiguse kuritarvitamise tõttu rahuldamata ja väljaarvamine

sisuliselt lahendada, eelkõige kui ühistust väljaarvamisega võivad hagejale kaasneda olulised

negatiivsed tagajärjed.

29. Kui ringkonnakohus leiab, et hageja on hagi esitanud tähtajaliselt, tuleb hinnata hageja ühistust

väljaarvamist ka sisuliselt. Ühistu liikme ühistust väljaarvamise õigustamiseks peavad kolleegiumi

arvates olema mõjuvad põhjused, mis esmajoones takistavad ühistu edasist tegutsemist. Üldjuhul

peaks väljaarvamine kõne alla tulema, kui ühistu liige rikub oluliselt kohustusi ning muude

vahenditega ei saa kohustuse täitmist tagada või kui kohustuste täitmata jätmisega on ühistut oluliselt

kahjustatud. Nii ei saa kolleegiumi arvates ka ÜS § 22 p 3 alusel toimunud liikme ühistust

väljaarvamise õiguspärasuse hindamisel piirduda üksnes selle vormilise küljega. Olgugi et

ühistuseaduses puudus otsesõnu TÜS § 11 lg 3 taoline säte, mille kohaselt peavada põhikirjaga ühistu

liikmetele kehtestatud nõuded olema mõistlikud, tulenes ka ühistuseadusest sama põhimõte. On

ühistuid, kuhu kuulumine on seotud mingi vara (korteriomandi, põllumajanduliku maatüki vms)

omamisega ja majandamisega ning ühistu liikmele seega majanduslikult oluline. Isikul, kellel sellist

vara enam ei ole, ei pea olema ka õigust sellisesse ühistusse kuuluda. Põhimõtteliselt võib ühistu

liikmesus olla seotud ka mingi muu mõistlikult eristatava kriteeriumiga, näiteks ühistus töötamisega.

Ühistust väljaarvamine peab olema põhjendatud ja sellega ei tohi diskrimineerida mõnda ühistu liiget

teiste liikmetega võrreldes.

30. Asja sisuliselt lahendades tuleb hinnata, kas hageja ühistust väljaarvamine oli sisuliselt õigustatud

ja mõistlik. Ühistu eesmärgiks oli ÜS § 2 kohaselt liikmete ühise tegevusega nende majapidamiste

või tegevuse toetamine teenuste osutamisega. Sama seaduse § 3 p 1 kohaselt on ühistu tegevuse

korraldamise üheks põhimõtteks ühistusse kuulumise vabatahtlikkus ning p 3 kohaselt liikmeskonna

avatus. Ühistu liikmeks võis ÜS § 13 lg 1 kohaselt olla iga füüsiline isik ning Eestis asuv juriidiline

isik. Ühistu on ÜS § 13 lg 2 kohaselt avatud liikmete vastuvõtuks oma põhikirjas märgitud

tegevuspiirkonnas sõltuvalt tegevuse iseloomust ja mahust. Tulundusühistuseaduse § 1 lg 1 kohaselt

on tulundusühistu äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke

huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad muuhulgas tarbijate või muude hüvede

kasutajatena (p 1), tööpanuse kaudu (p 3), teenuse kasutamise kaudu (p 4) või mõnel muul sarnasel

viisil (p 5). Tulundusühistuseaduse § 25 kohaselt tuleb ühistu liikmeid võrdsetel asjaoludel kohelda

võrdselt. Kostja põhikirja p 2.7 kohaselt on kostja tegevusalaks muuhulgas kinnisvara

ekspluatatsioon, p 2.8 kohaselt elektrienergia vahendamine ja tarbijate teenindamine, p 2.9 kohaselt

sooja ja kuuma vee tootmine, p 2.10 kohaselt vee jaotus tarbijatele ning p 2.11 kohaselt vee

kogumine ja puhastamine. Põhikirja p 3 kohaselt võivad ühistu liikmeks olla vähemalt 16-aastased

füüsilised isikud ja juriidilised isikud, kui nad vastavad põhikirja nõuetele ja võtavad osa ühistu

tegevusest. Ühistu põhikirja järgi ei ole liikmesus seotud ühistus töötamisega. Kohus peab hindama,

milline on hageja huvi ühistu liikmeks jäämise vastu. Kui hageja kasutab ühistu pakutavaid teenuseid

ja ainuüksi lepingulisel alusel pakutaks talle teenuseid ühistu liikmetega võrreldes ebasoodsamatel

tingimustel, on kolleegiumi arvates kahjustatud hagejat ühistust väljaarvamisega ka sel põhjusel.

31. Kolleegium juhib ringkonnakohtu tähelepanu ka sellele, et hageja nõue oli tema liikmesuse

taastamine ühistus, st tema sooviks oli kohtu otsuse alusel saada taas ühistu liikmeks.

Ringkonnakohtu otsuse järgi on hagi rahuldatud ja tunnistatud kehtetuks kostja 4. aprilli 2002. a

üldkoosoleku otsuse p 4, millega jäeti rahuldamata hageja avaldus tema liikmesuse taastamiseks

ühistus. Kohtuotsuse resolutsioon peab olema üheselt arusaadav ja täidetav ka otsuse muid osi

arvestamata. Tunnistades kehtetuks üldkoosoleku otsuse, jäi jõusse juhatuse otsus hageja ühistust

väljaarvamise kohta. Õiguslik olukord on ringkonnakohtu otsuse alusel seega samasugune kui enne

tühistatud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, st olemas on juhatuse otsus hageja väljaarvamise kohta

ja üldkoosolekule selle peale esitatud kaebus. Seega ei ole hagi tegelikult, vähemasti mitte tervikuna,

rahuldatud, kuna hageja ei ole kohtuotsusega ühistu liikmeks tagasi saanud. Seadusega ei ole kohtu

pädevusse antud hageja ennistamist ühistu liikmeks, küll aga juhtorganite otsuste seaduslikkuse

kontrollimine otsuste kehtetuks tunnistamise või nende tühisuse tuvastamise kaudu. Seetõttu tulnuks

hagejalt nõuda hagi eseme täpsustamist, et selgitada, milliseid otsuseid ta vaidlustab, kas ainult

üldkoosoleku otsust või näiteks ka juhatuse otsust. Kolleegium möönab, et seadus ei vasta selgelt

küsimusele, mida väljaarvatud liige kaheastmelise väljaarvamise protseduuri puhul kohtult hagiga

nõuda saab. Kui kohus tunnistab juhatuse otsuse kohta tehtud üldkoosoleku otsuse kehtetuks või

tunnustab selle tühisust üksnes vormilisel põhjusel, peab üldkoosolekule jääma võimalus asja uuesti

lahendada ja kohtule võimalus uue otsuse seaduslikkust hinnata. Vastupidine ei oleks kooskõlas

ühingute sisedemokraatia põhimõtetega. Seaduse mõttest tulenevalt peaks aga vältima olukorda, kus

kord juba sisulisel põhjusel tühistatud üldkoosoleku otsuse asemel võtab üldkoosolek vastu taas

samasuguse otsuse ja kaebuse esitaja saaks jälle üksnes taotleda selle otsuse tühisuse tunnustamist või

otsuse kehtetuks tunnistamist. Nii tekiks "nõiaring" ning väljaarvatud liikme õiguste ennistamine

polekski võimalik. Eelneva põhjal asub kolleegium seisukohale, et kui kohus annab hinnangu ka

üldkoosoleku otsuse sisule ja leiab, et otsus on tühine või tuleb kehtetuks tunnistada, saab kohus

hinnata ka kaevatud juhatuse otsust ja tunnistada kehtetuks ka selle. Takistuseks ei ole seejuures

asjaolu, et juhatuse otsuse peale varem kaebust ei esitatud.

J. Odar, A. Kull, V. Kõve