3-2-1-74-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-74-03

Otsuse kuupäev

Tartu, 2. juuni 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa

Kohtuasi

Ljubov Pavlova hagi AS Sangar vastu distsiplinaarkaristuse

ebaseaduslikuks tunnistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. veebruari 2003. a

otsus tsiviilasjas nr 2-2-52/2003

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Sangar kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

12. mai 2003. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. veebruari

2003. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ljubov Pavlova töötab alates 13. novembrist 1989. a AS-s Sangar õmblejana. 12. veebruari 2002. a

käskkirjaga nr 19-P määrati hagejale distsiplinaarkaristusena noomitus, sest ta tootis praaki, eiras

korraldust parandada praaktooted ja käitus ebaviisakalt. Tartumaa Töövaidluskomisjon jättis 11.

aprilli 2002. a otsusega hageja distsiplinaarkaristuse tühistamise avalduse rahuldamata.

2. Tartu Maakohtule esitatud hagiavalduses palus L. Pavlova tunnistada tema karistamine

noomitusega ebaseaduslikuks. Hageja leidis, et praagi tekkimise eest on vastutav tehnoloog. Kuna

hageja praagi tekkimises süüdi ei olnud, keeldus ta ebakvaliteetset tööd tasuta ümber tegemast.

Hageja ei pannud toime töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDS) §-s 2 toodud süülist tegu.

3. Tartu Maakohus jättis L. Pavlova hagi rahuldamata. Maakohus leidis, et lisaks praaktoodangu

valmistamise eest on põhjendatud hageja karistamine ka selle eest, et ta keeldus tema süül tekkinud

praaki parandamast ning käitus tehnoloogiga ebaviisakalt. Palgaseaduse § 19 lg 2 kohaselt on töötaja

praaki põhjustada võivate asjaolude ilmnemisel kohustatud sellest viivitamatult teatama tööandja

esindajale. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb hageja lugeda praagi tekkimises süüdi. Hageja jättis

täitmata tööandja seadusliku korralduse, kui ta keeldus praaktoodangu parandamisest. Hageja käitus

tehnoloogiga ebaviisakalt. Töölepingu seaduse § 48 lg l p 4 kohaselt on tööandja ja töötaja

kohustatud olema teineteise vastu viisakad. Hageja ei olnud viisakas, reageerides sõimuga tehnoloogi

nõudmisele parandada praak. Tööandja seadusliku korralduse täitmisest keeldumise ja tööandja

esindaja suhtes ebaviisaka käitumise eest määratud distsiplinaarkaristus vastab üleastumise raskusele.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tartu Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega tühistas hagejale

määratud distsiplinaarkaristuse. Praagi tekkimise põhjustasid ebaõiged juhised, mis tehnoloog

töötajale andis. Uue tehnoloogia juurutamise tõttu ei saanud hageja praagi tekkimist kohe avastada ja

sellest tööandjat informeerida. Puudub alus süüdistada töötajat PalgaS § 19 lg-s 2 sätestatud

teatamiskohustuse rikkumises.

5. Töölepingust ega sisekorraeeskirjadest ei tulene, et hageja tööülesandeks oli praagi kõrvaldamine,

sõltumata sellest, kas ta oli praagi tekkimises süüdi või mitte. Vastavalt PalgaS § 19 lg-le 5 makstakse

töötajale tasu töö tegemiseks ettenähtud aja eest vähemalt töölepingus kokkulepitud palgamäära

ulatuses, kui praagi tekkimises pole süüdi töötaja. Kuivõrd hageja ei olnud praagi tootmises ega seda

põhjustada võivate asjaolude ilmnemisest teatamata jätmises süüdi, saanuks kostja nõuda hagejalt

praagi kõrvaldamist üksnes selle eest täiendavat tasu makstes. Hageja keeldumine praagi tasuta

kõrvaldamisest oli põhjendatud. Kostjal puudus alus karistada hagejat TLS § 50 p-s 3 sätestatud

kohustuse rikkumise eest.

6. Hageja rikkus TLS § 48 lg 1 p-s 4 sätestatud viisakuskohustust. Vastavalt TDS § 8 lg-le 1 ei tohi

distsiplinaarkaristus olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ega töötaja

varasema käitumisega. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 23 lg 2 kohaselt tühistab kohus

määratud distsiplinaarkaristuse, kui töötajat on karistatud ebaseaduslikult, sealhulgas süüteo

raskusele, selle toimepanemise asjaoludele ning töötaja eelnevale käitumisele ilmselt mitte vastava

karistusega. Arvestades seda, et hageja ei ole varem distsiplinaarsüütegu toime pannud ning ta oli

süüdi üksnes tööandja esindaja suhtes ebaviisakas käitumises, mida soodustas töökonflikt ja tööandja

esindaja poolne ebaõigete nõuete esitamine, ei ole hageja karistamine noomitusega põhjendatud.

Tööandjal tulnuks piirduda hoiatuse tegemisega, mitte aga kohaldada TDS §-s 3 sätestatud karistust.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kassatsioonkaebuses palub kostja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha asjas uue otsuse, millega

jätta hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu otsusega tuvastati, et töötaja käitus tööandja esindaja suhtes

ebaviisakalt. Ebaviisakas käitumine on süütegu, mille eest on põhjendatud töötaja distsiplinaarkorras

karistamine. Tööandja määras töötajale kõige kergema distsiplinaarkaristuse. Ringkonnakohtu

otsuses märgitud hoiatus ei ole karistusena õigusaktides sätestatud. Kohus soovitab tööandjal

kohaldada ebaseaduslikku karistust.

8. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohus ei soovitanud kostjal kohaldada uut

karistust, vaid leidis, et hagejat ei olnud üldse vaja distsiplinaarkorras karistada.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei

anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus pole materiaalõiguse normi vääralt

kohaldanud ega rikkunud protsessiõiguse normi.

10. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 8 lg 1 järgi ei tohi distsiplinaarkaristus olla ilmses

vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ega töötaja varasema käitumisega. Töötajate

distsiplinaarvastutuse seaduse § 23 lg 2 järgi tühistab kohus määratud distsiplinaarkaristuse, kui

töötajat on karistatud ebaseaduslikult, sealhulgas süüteo raskusele, selle toimepanemise asjaoludele

ning töötaja varasemale käitumisele ilmselt mitte vastava karistusega.

11. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 2 p 1 järgi on distsiplinaarsüüteoks ka TLS §-s 48

nimetatud kohustuse töötajapoolne süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. TLS §

48 lg 1 p 4 kohustab töötajat olema tööandja vastu viisakas. Ka viisakuskohustuse rikkumise eest

distsiplinaarkaristust kohaldades tuleb arvestada süüteo raskust, selle toimepanemise asjaolusid ning

töötaja varasemat käitumist. Ringkonnakohus on asunud õigele seisukohale, et viisakuskohustuse

rikkumise korral ei ole alati vaja distsiplinaarkaristust kohaldada. Apellatsioonikohus tuvastas, et

töötaja ebaviisakat käitumist tööandja esindaja suhtes soodustas tööandja esindaja põhjendamatute

nõuete esitamine ning et töötaja pole varem distsiplinaarsüütegu toime pannud. Ringkonnakohus

leidis, et neil asjaoludel ei olnud viisakuskohustuse rikkumise eest hageja distsiplinaarkorras

karistamine põhjendatud. Seega on apellatsioonikohus otsuses põhjendanud, miks ta leiab, et töötaja

distsiplinaarkorras karistamine ei olnud õige.

13. Kassatsioonkaebuses on õigesti märgitud, et TDS §-s 3 on antud distsiplinaarkaristuste

ammendav loetletu. Selle paragrahvi järgi on distsiplinaarkaristusteks noomitus, rahatrahv mitte üle

töötaja kümnekordse keskmise päevapalga, palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamine mitte üle

kümne järjestikuse graafikujärgse tööpäeva ja töölepingu lõpetamine TLS § 86 punktide 6-8 alusel.

14. Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus on otsuses soovitanud

tööandjal rakendada ebaseaduslikku karistust. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei ole tööandjale

sellist soovitust andnud. Ringkonnakohus leidis, et hageja distsiplinaarkorras karistamine oli

põhjendamatu ja tööandjal tulnuks piirduda hoiatuse tegemisega, mis ei ole distsiplinaarkaristus.

J. Luik, A. Kull, L. Laarmaa