3-1-1-75-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-75-03

Otsuse kuupäev

29. mai 2003.a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi

Kohtuasi

D. Y. väärteoasi KarS § 262 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 22. jaanuari 2003. a otsus

väärteoasjas nr 4-3043/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

D. Y. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Oleg Nišajevi

kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

6. mai 2003. a

Istungil osalenud isikud

D. Y. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Oleg Nišajev

Resolutsioon

1. Kassatsioonkaebus rahuldada.

2. Tallinna Linnakohtu 22. jaanuari 2003. a otsus väärteoasjas nr 4-3043/02 tühistada ja lõpetada asjas

menetlus.

3. Mõista D. Y. kasuks riigieelarvest välja kaitsjatasu 3000 krooni ulatuses.

Otsus jõustub 29. mail 2003. a ega ole edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. D. Y. karistati 24. novembril 2003. a kohtuvälises menetluses kiirmenetluse otsusega 300-kroonise

rahatrahviga selle eest, et ta oli avalikus kohas, "Olympic" kasiinos, joobes ja pani seega toime

Alkoholiseaduse (edaspidi AlkS) §-s 70 nimetatud rikkumise.

2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas Tallinna Linnakohtule kaebuse D. Y. kaitsja Peeter Ivanjuk, kes

taotles kiirmenetluse otsuse tühistamist.

Kaebuse kohaselt tarbis D. Y. alkoholi "Olympic" kasiino puhvetis, millele on väljastatud kehtiv alkoholi

jaemüügi luba ja kus puudusid igasugused viited selle kohta, et puhvetist ostetut ei või kohapeal tarbida.

Lisaks märgitakse, et menetlusalusele isikule jäeti tutvustamata tema õigused ning otsusel puudub

menetlusaluse isiku allkiri, samuti puudub allkiri kiirmenetlusega nõustumise kohta.

3. Tallinna Linnakohtu 22. jaanuari 2003. a otsusega tühistati osaliselt kohtuvälise menetleja otsus AlkS §-s

70 ettenähtud väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohus tunnistas D. Y. süüdi KarS § 262 järgi ja karistas teda

300 krooni suuruse rahatrahviga.

Kohus leidis, et AlkS §-s 70 ette nähtud väärteo eest karistamine on põhjendamatu olukorras, kus kasiino

kostitas ise kliente alkoholiga. Seega oli alkoholi tarvitamine avalikus kohas lubatud. Samas selgitas kohus

välja, et menetlusalusel isikul tekkis kasiinos konflikt tundmatu isikuga mänguautomaati paigutatud 500

krooni pärast. Kuna D. Y. oli tarvitanud alkoholi, ei andnud tulemust sisevalve katse konflikti lahendada.

Tunnistajate ütluste kohaselt häiris D. Y. valjult lärmates ja ropendades teiste isikute rahu. Sellega pani ta

toime KarS §-s 262 nimetatud rikkumise.

4. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse D. Y. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Oleg

Nišajev, kes palub otsuse tühistada ja D. Y. õigeks mõista.

Kaebuses leitakse, et kohtuotsusest ei selgu, kelle rahu D. Y. rikkus ning väidetakse, et ta kaitses ainult oma

omandit - rahaautomaati paigutatud 500 krooni. Samuti leitakse, et kohus ei ole piisavalt motiveerinud D. Y.

karistamist KarS § 262 alusel.

Riigikohtu istungil jäi kaitsja esitatud kassatsioonkaebuse juurde ja taotles ühtlasi kaitsjatasu hüvitamist

5900 krooni ulatuses.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuses esitatud väitega, et Tallinna Linnakohtu

otsusest ei selgu, kelle rahu D. Y. häiris. Kohtuotsuse kohaselt on tunnistajate ütlustega tõendatud, et D. Y.,

olles joobes, lärmas ja ropendas avalikus kohas, rikkudes teiste isikute rahu. Kuna sündmus leidis aset

avalikus kohas - kasiinos, on isikute ringiks, kelle rahu rikuti, teised kasiinos viibinud isikud. Avaliku koha

mõiste eeldab seda, et koht on avatud laiale isikuteringile, mistõttu ei ole vastava rikkumise puhul nõutav

nende isikute identifitseerimine, kelle rahu rikuti. Rikkumist ei vabanda asjaolu, et D. Y-l oli vaidlus teise

kasiinokülastajaga selle suhtes, kelle raha mänguautomaadis on.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab aga, et väärteomenetluses on oluliselt rikutud menetlusnorme,

mistõttu tuleb Tallinna Linnakohtu otsus tühistada ja asjas menetlus lõpetada.

Käesolevas asjas on kohaldatud kiirmenetlust. Väärteomenetluse seadustiku § 55 lg 1 kohaselt võib

kiirmenetlust kohaldada, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud

tema õigused ja kohustused, selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, ning isikule on

võimaldatud anda ütlusi ja isik nõustub kiirmenetlusega. Sama seadustiku § 56 lg 2 p 8 kohaselt annab isik

ülekuulamisprotokollile kiirmenetlusega nõustumise kohta eraldi allkirja. Toimikus oleval

ülekuulamisprotokollil (lk 12, 13) menetlusaluse isiku allkiri kiirmenetlusega nõustumise kohta puudub.

Seetõttu oleks vastavalt VTMS § 55 lg 3 p-le 1 tulnud kohaldada üldmenetlust. Vastavale rikkumisele on

juhitud tähelepanu Tallinna Linnakohtule esitatud kaebuses, kuid linnakohtu otsuses ei ole selle väite suhtes

seisukohta võetud. Sellega rikuti VTMS § 133 p-s 6 sätestatut, mille kohaselt peab kohus kaebuse

lahendamisel otsustama, kas kohtuväline menetleja on järginud menetlusõigust.

7. Väärteomenetluse seadustiku § 150 lg 2 alusel loeb Riigikohus oluliseks menetlusnormi rikkumiseks seda,

et linnakohus karistas menetlusalust isikut rikkumise eest, mida ei olnud talle menetluse käigus süüks

pandud.

Vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Tõik, et

kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, ei või takistada menetlusaluse isiku võimalust end kaitsta. Kui

kohus saaks kiirteomenetluse otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel kiirmenetluse otsuses kirjeldatud

rikkumise raamest väljuda, ei oleks isikul võimalik end selle suhtes kaitsta. Samuti asuks kohus seda tehes

täitma süüdistusfunktsiooni.

Riigikohus leiab, et kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebust läbi vaadates on kohus seotud kiirmenetluse

otsuses toodud rikkumise kirjeldusega. Kohtul on küll nii üld- kui kiirmenetluse otsuste peale esitatud

kaebuste läbivaatamisel õigus muuta teo kvalifikatsiooni, kuid kohus ei saa väljuda väärteoprotokollis või

kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridest. Antud juhul on kiirmenetluse otsuses märgitud, et

"isik viibis avalikus kohas alkoholi joobes, sellega rikkus Alkoholiseaduse § 70 sätteid". Linnakohus leidis,

et menetlusalune isik ei ole tegu toime pannud. Seega oleks kohus pidanud asjas menetluse lõpetama.

Lähtudes eelnevast ja tuginedes VTMS §-le 175 ja § 174 p-le 4 tühistab Riigikohus Tallinna

Linnakohtu 22. jaanuari 2003. a otsuse väärteoasjas nr 4-3043/02 ja lõpetab asjas menetluse VTMS § 29 lg 1

p 1 alusel.

8. Väärteomenetluse seadustiku § 23 alusel kuulub menetluse lõpetamisel VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 6

sätestatud alustel menetlusalusele isikule väljamõistmisele mõistlik kaitsjatasu. Põhjendatuse hindamisel

tuleb võtta arvesse väärteoasja iseloomu. Riigikohus leiab, et tegemist ei ole komplitseeritud ega mahuka

vaidlusega. See väljendub muuhulgas kohtuistungite mahus, mis kestsid kokku kaks tundi, samuti mõistetud

karistuse suuruses, mis oli 300 krooni. Sellest tulenevalt leiab Riigikohus, et põhjendatud on kaitsjatasu

väljamõistmine osaliselt, s.o 3000 krooni ulatuses.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Lea Kivi