3-2-1-60-03 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-60-03

Määruse kuupäev

Tartu, 26. mai 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja V. Kõve

Kohtuasi

Lidia Lanbergi hagi Maimu Toomise vastu dokumendi

võltsituks tunnistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. detsembri 2002. a

määrus tsiviilasjas nr 2-2/1807/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Lidia Lanbergi erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

28. aprill 2003. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

19. detsembri 2002. a määrus muutmata ja erikaebus

rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnakohtu menetluses oli Lidia Lanbergi hagi Indrek Rahumaa, Paul R. Oberschneideri,

Andres Suurna, Aleksander Lanbergi, Mall Sutaki, Maimu Toomise ja Tallinna linna vastu erinevates,

Tallinnas Pärnu mnt 6 / Müürivahe 28-9 asuva korteriga seotud nõuetes.

2. 6. juunil 2001. a esitas L. Lanberg avalduse 10. oktoobril 1990. a M. Toomisele vaidlusaluse

korteri kohta väljaantud orderi nr 812 võltsituks tunnistamiseks ja palus orderit asja lahendamisel

mitte arvestada. 6. novembril 2001. a esitas L. Lanberg avalduse, milles palus võltsituteks tunnistada

M. Toomisele väljastatud orderi nr 812 ja 11. novembril 1960. a välja antud orderi nr 1224 ning neid

asja lahendamisel mitte arvestada.

3. 13. märtsil 2002. a esitas hageja avalduse, milles palus jätta kohtule läbivaatamiseks orderi nr 1224

võltsituks tunnistamise nõude. 26. juunil 2002. a täpsustas hageja, et loobub teistest nõuetest ja jääb

Tallinna Keskrajooni TSN TK Elamute Valitsuse 11. novembril 1960. a välja antud orderi nr 1224

võltsituks tunnistamise nõude juurde. 7. oktoobri 2002. a määrusega lõpetas Tallinna Linnakohus

hageja teistes nõuetes menetluse.

4. Tallinna Linnakohus lõpetas 12. novembri 2002. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 217 p 1 alusel menetluse hagis M. Toomise vastu orderi nr 1224 võltsituks tunnistamise

nõudes. Määruse kohaselt sätestas orderi väljaandmise ajal kehtinud Eesti NSV elamukoodeks, et

riikliku või ühiskondliku elamufondi majas eluruumi andmise otsuse alusel annab rajooni, linna,

linnarajooni või küla rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee kodanikule orderi, mis on ainus alus

temale antud eluruumi asumiseks, ning enne eluruumi asumist esitab kodanik orderi elamuorganile

temaga eluruumi üürilepingu sõlmimiseks. Seega ei ole vaidlus kohaliku omavalitsuse väljaantud

orderi kehtivuse üle tsiviilõigussuhtest tekkinud vaidlus ega kuulu kohtu pädevusse

tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks.

5. Hageja esitas kohtumääruse peale erikaebuse. Erikaebuse kohaselt ei ole orderile tehtud

käekirjaekspertiisi. Hageja arvates esitas M. Toomis orderi saamiseks valeandmeid.

Tsiviilkohtumenetluses saab tunnistada õiendit võltsituks.

6. M. Toomis vaidles erikaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja arvates sai ta orderi

seaduslikult.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohtu 19. detsembri 2002. a määrusega jäeti linnakohtu määrus muutmata ja

erikaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse kohaselt on TsMS § 4 lg 1 alusel igal isikul õigus

oma rikutud või vaidlustatud õiguste või vabaduse kaitseks pöörduda seadusega kindlaksmääratud

korras kohtusse. Kui hageja leiab, et orderi alusel on isikule antud eluruum, st tehtud toiminguid, mis

tema õigusi ja vabadusi rikuvad, tuleb hagejal oma õiguste väidetava rikkumise kaitseks esitada hagi.

Esitatud nõue ei vasta ühelegi tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 112 sätestatud tsiviilõiguse

kaitse viisile. Samuti ei ole see suunatud rikutud õiguste ja vabaduste kaitseks. Sisuliselt on tegemist

nõudega anda hinnang teatud dokumendile (tõendile) ja sellise nõudega kohtusse pöördumise õigus ei

tulene ka TsMS §-st 4.

8. Hageja esitatud nõue ei ole iseseisev tsiviilõiguslik nõue. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 lg 2

kohaselt mõistetakse tsiviilasjadena sama seaduse tähenduses tsiviil- ja tööõigussuhetest tekkinud

vaidlusi. Avalduses sisalduv taotlus võib kuuluda tuvastamisele tsiviilõigusliku nõude esitamise

korral. Kuna orderi võltsinguks tunnistamise nõue ei kuulu iseseisva tsiviilõigusliku nõudena

menetlemisele hagimenetluses ega hagita menetluses, lõpetas kohus asjas õigesti menetluse.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas erikaebuse hageja. Hageja palus tühistada

ringkonnakohtu määruse ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Erikaebuse

kohaselt pole menetlusse kaasatud Tallinna linna. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 189 alusel on

võimalik tunnistada order võltsituks. M. Toomisele antud order takistab hagejal erastada Tallinnas

Pärnu mnt 6-9 asuvat eluruumi. M. Toomisel puudus seaduslik alus korteri kasutamiseks.

10. M. Toomis ei ole erikaebusele vastanud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leidis, et erikaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks.

12. Igal isikul on TsMS § 4 lg 1 kohaselt õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse

kaitseks pöörduda seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1

lg 1 kohaselt lahendavad maa- ja linnakohtud tsiviilasju. Sama seaduse § 1 lg 2 kohaselt mõistetakse

tsiviilasjadena tsiviil- ja tööõigussuhetest tekkinud vaidlusi. Dokumendi võltsituks tunnistamise nõuet

ei saa lugeda ei tsiviil- ega tööõigussuhtest tulenevaks nõudeks, mida saaks tsiviilkohtumenetluses

läbi vaadata. Kohus saab tsiviilkohtumenetluses hagita korras vaadata läbi asju, mis ei ole hagiasjad,

kuid mille lahendamine on seadusega antud tsiviilkohtumenetluse korras lahendamiseks (TsMS

§ 247). Hageja esitatud nõue orderi võltsituse tuvastamiseks ei ole tsiviilkohtumenetluses lahendatav.

13. Orderi kui dokumendi võltsitust saab tsiviilkohtumenetluses tuvastada vastavalt TsMS §-le 189

sellist hagi lahendades, milles dokument on esitatud tõendina. Käesolevas asjas on dokumendi

võltsituse tuvastamine aga hageja ainus nõue ning seda tsiviilkohtumenetluses lahendada ei saa.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 217 p 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui asi ei kuulu kohtu

pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks.

14. Tsiviilkohtumenetluses ei saa orderi võltsitust tuvastada ka seetõttu, et orderi väljaandmine ei ole

tsiviilõiguslik toiming, vaid tehtud avaliku võimu poolt ametiülesannete täitmisel. Hagejal võib olla

õigus esitada oma väidetele tuginev kaebus halduskohtusse. Halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 3 lg 1 p 1 kohaselt kuulub avalik-õiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse.

Hageja võib HKMS § 6 lg 3 p 3 kohaselt nõuda avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise

kindlakstegemist. Sellise kaebuse esitamise õigus on HKMS § 9 lg 6 kohaselt tähtajatu. Seejuures

tuleb aga arvestada ka HKMS § 7 lg-ga 1, mille kohaselt on halduskohtusse pöördumise õiguse

eeltingimuseks, et kaebuse esitajal oleks kaebuse esitamiseks põhjendatud huvi. Isikul ei saa aga olla

põhjendatud huvi säärase kaebuse esitamiseks, mille ainus eesmärk on tõendi välistamine mõnes

teises menetluses. Sellisel juhul saab isik oma huve realiseerida teises menetluses tõendi lubatavuse

üle vaieldes ning vajadusel tõendile tuginevat kohtulahendit vaidlustades.

15. Kolleegium ei saa asja menetluse lõpetamise määruse peale esitatud erikaebuse lahendamisel

hinnata erikaebuse esitaja väiteid asja sisu kohta.

A. Kull, H. Jõks, V. Kõve