3-2-1-61-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-61-03

Otsuse kuupäev

Tartu, 22. mai 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa

Kohtuasi

AS SILBET hagi OÜ VEKOOLIS vastu 83 270 krooni

väljamõistmiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 11. veebruari 2003. a

otsus tsiviilasjas nr II-2-35/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS SILBET kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

28. aprill 2003. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

11. veebruari 2003. a otsus osas, millega jäeti rahuldamata AS

SILBET hagi arvete nr 840, 858, 936, 975, 980, 100239, 1133,

1134, 1135, 1197, 1189, 1190 ja 1195 alusel esitatud nõude osas,

ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Muus osas jätta otsus muutmata.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada AS-le SILBET 7. märtsil 2003. a tasutud kautsjon,

370 (kolmsada seitsekümmend) krooni 49 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS SILBET esitas 19. oktoobril 1999. a Kohtla-Järve Linnakohtule hagi OÜ VEKOOLIS vastu,

nõudes 83 270 krooni ulatuses viivise väljamõistmist.

2. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja 8. aprillil 1998. a sõlmitud lepingu nr 059 ja 7. mail 1998. a

sõlmitud lepingu nr 069 järgi kostjale ehitus- ja saematerjali ning tegi kostjale ka teenustöid. Kostja

jättis esitatud arved maksmata. 266 198 krooni ja 95 sendi suuruse põhivõla tasus kostja 7. aprillil

1999. a. Viivist kostja tasunud ei ole.

3. Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt ei ole pooled sõlminud kirjalikku kokkulepet

viiviste kohta, seega on TsK § 192 järgi viivisenõue alusetu.

4. Kohtla-Järve Linnakohtu 21. oktoobri 2002. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohus leidis, et

TsK § 192 järgi peab kokkulepe viivise kohta olema sõlmitud kirjalikult. Kirjaliku vormi järgimata

jätmine toob kaasa kokkuleppe kehtetuse. Arve-saatelehtedel puudub kirjalik kokkulepe viiviste

tasumise kohta. Hageja ei ole esitanud kohtule piisavalt tõendeid selle kohta, et lepingud nr 059 ja

069 ning kohtule esitatud arve-saatelehed oleksid omavahel seotud. Arve-saatelehtedel puudub märge

lepingu kohta, samuti on erinev nendel kajastatav toodangu nomenklatuur. Kohtule esitatud

tasaarvestuse akti nr 27 jättis linnakohus tõendite hulgast välja, kuna see kajastab viivisarvete

tasaarveldusi aastatel 2000-2001, kuid vaidlusalune ehitusmaterjal on ostetud 1998. a.

5. Kohtla-Järve Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palus linnakohtu

otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega mõista viivis välja. Kaebuse kohaselt ei ole pooled teisi

ehitusmaterjalide müügilepinguid sõlminud. Asjas ei oma tähendust asjaolu, et OÜ-le VEKOOLIS

esitatud arvetel puudub viide müügilepingutele nr 059 ja 069, sest hageja ei pidanud näitama arvetes

lepingu rekvisiite. Ebaõige on kohtuotsuse viide sellele, et arvetes märgitud kaupade nomenklatuur ei

vastanud lepingule. Müügilepingus nr 069 nimetatud kaupade loetelu ei ole ammendav. Samuti on

alusetu linnakohtu väide, et AS SILBET ei teinud revisjoni ega esitanud raamatupidaja seletust.

Linnakohus jättis alusetult tõendite hulgast välja 6. mai 2002. a tasaarvestuse akti nr 27. Tehes

tasaarvestuse, tunnistas OÜ VEKOOLIS viivise võla olemasolu.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Viru Ringkonnakohtu 11. veebruari 2003. a otsusega tühistati linnakohtu otsus osaliselt ja hagi

rahuldati osaliselt. Ringkonnakohus mõistis OÜ-lt VEKOOLIS välja 39 885 krooni 24 senti ning

kohtukulud.

Ringkonnakohus nõustus apellatsioonkaebuse väitega, et leping nr 069 ei määranud kindlaks kaupade

nomenklatuuri, vaid lepingu p 1.1 järgi olid müügiesemeks ehitus- ja remondimaterjalid. Poolte vahel

oli 8. aprillil 1998. a sõlmitud ka ehitusprusside ostu-müügileping nr 059. Kohtule ei ole esitatud

tõendeid selle kohta, et pooled oleksid sõlminud muid ostu-müügilepinguid.

Tsiviilkoodeksi § 191 lg 1 kohaselt määratakse leppetrahv (viivis) kohustuse täitmise tagamiseks

kindlaks kas seaduse või lepinguga. 7. mai 1998. a ehitus-remondimaterjalide ostu-müügilepingu

nr 069 p 5.2 järgi kohustus kostja (ostja) tasuma hagejale (müüjale) viivist 0,15% kauba maksumusest

iga tasumisega viivitatud päeva eest. Samuti kohustus ostja tasuma viivist 0,15% iga tasumisega

viivitatud päeva eest 8. aprilli 1998. a lepingu nr 059 järgi. Lepingulised kohustused tuleb täita

nõuetekohasel viisil, seega tuleb hagi osaliselt rahuldada. Linnakohtule esitatud arve-saatelehtede

järgi on kostja kauba kätte saanud (linnakohtu tl 20-62, 82-123), kuid kauba eest tasus kostja alles

7. aprillil 1999. a, s.o pärast arve-saatelehtedel ettenähtud tähtaega. Seega tuleb osaliselt rahuldada

viiviste väljamõistmise nõue arve-saatelehtede nr 859 (tl 21), nr 868 (tl 23), nr 895 (tl 24), nr 900 (tl

25), nr 927 (tl 26), nr 937 (tl 28), nr 881 (tl 29), nr 952 (tl 30), nr 1012 (tl 33), nr 1013 (tl 34), nr 1014

(tl 35), nr 1015 (tl 36), nr 1016 (tl 37), nr 1017 (tl 38), nr 880 (tl 39), nr 890 (tl 40), nr 1034 (tl 41),

nr 1068 (tl 43), nr 1077 (tl 44), nr 1107 (tl 45), nr 1108 (tl 46), nr 1112 (tl 47) nr 1140 (tl 51), nr 1206

(tl 56) osas, kokku summas 39 885 krooni 24 senti.

Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus hagi rahuldamata tõendamatuse tõttu. Arvete nr 800077 (tl 57),

numbrita arve (tl 58), nr 800014 (tl 59), nr 10552013092006 (tl 61) ja nr 800097 (tl 62) õigeks ajaks

tasumata jätmise eest hageja viivist ei nõua. Arvetel nr 840 (tl 20), nr 858 (tl 22) ja nr 936 (tl 27)

puudub märge selle kohta, et hageja oleks kostja suhtes rakendanud pooltevahelises lepingus

ettenähtud 10% soodustust, st hageja on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata. Arvetel nr 980

(tl 31), nr 975 (tl 32), nr 100239 (tl 42), nr 1133 (tl 48), nr 1134 (tl 49), nr 1135 (tl 50), nr 1197 (tl

52), nr 1189 (tl 53), nr 1190 (tl 54), nr l195 (tl 55) puudub maksetähtaeg, mistõttu puudub alus nõuda

viivist nende mitteõigeaegse tasumise eest.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kassatsioonkaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega

rahuldada hagi täielikult.

8. Kaebuse kohaselt ei põhine seadusel ringkonnakohtu arusaam, et teatud arvete osas ei tule viivist

tasuda, sest arvetel puudub maksetähtaeg. Tsiviilkoodeksi § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita

nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtpäevaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele.

Pooltevahelise müügilepingu nr 069 p 3.5 järgi tasub ostja müüjale kättesaadud kauba eest 15 päeva

jooksul kauba üleandmisest (ärasaatmisest) arvates. Müüja ei pidanud seda maksetähtaega ostjale

eraldi meelde tuletama.

9. Ringkonnakohus jättis motiveerimata, mis seaduse säte või lepingu punkt vabastaks ostja viivise

tasumise kohustusest, kui müüja ei ole teinud arvetele märget kokkulepitud soodustuse arvestamise

kohta. Ringkonnakohus ei andnud hinnangut hageja esindaja istungil antud seletusele, et kuigi

allahindlus ei pruukinud olla märgitud, sai ostja siiski kaubad soodsamalt. Kui ringkonnakohus leidis,

et teatud arvete puhul oleks pidanud müügihind olema 10% väiksem, tulnuks viivis välja mõista

lähtuvalt 10% vähendatud põhivõlast.

10. Ringkonnakohus ei andnud otsuses hinnangut 6. mai 2002. a tasaarvestuse aktile, mida käsitleti

apellatsioonkaebuses ning mida istungil uuriti.

11. Vastuses kassatsioonkaebusele pidas kostja ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks.

Ringkonnakohus ei kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi ega rikkunud protsessiõiguse norme.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb osaliselt tühistada TsMS § 363 p-de 1 ja 2

alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

13. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei ole asja lahendades käsitlenud pooltevahelise lepingu

nr 069 punkti 3.5, mille kohaselt müügihinna tasumise tähtaeg oli 15 päeva, alates kauba

ärasaatmisest. Apellatsioonkaebuse p-s 1 on lepingu p-le 3.5 viidatud. Asja uuel läbivaatamisel peab

ringkonnakohus analüüsima, kas selline kokkulepe on piisavalt selge ning kas müüja pidi ostjale iga

arvega eraldi meelde tuletama müügihinna tasumise korda ja tähtaega. Juhul kui selline kohustus

ringkonnakohtu arvates tekkis, tuleb otsuses esitada selle tekkimise alus ja põhjendus.

14. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kuna teatud arvetel puudub märge selle kohta, et hageja

oleks kostja suhtes rakendanud pooltevahelises lepingus ettenähtud 10% soodustust, st hageja on

jätnud oma lepingulised kohustused täitmata, ei saa hageja viivist nõuda.

15. Kolleegium leiab, et selle seisukoha põhjendamata jätmisega rikkus ringkonnakohus TsMS § 330

lg 4. Ringkonnakohus on jätnud põhjendamata, miks ta on teinud märke puudumisest järelduse, et

sellisel juhul ei pea kostja üldse viivist tasuma.

16. Kolleegium märgib, et vaidluse lahendamisele kohaldatav tsiviilkoodeks ei andnud kohustuse

rikkumise korral teisele poolele õigust oma kohustuse täitmisest keelduda. Kuigi ringkonnakohus

tuvastas, et müüja ei kohaldanud 10% allahindlust, on ringkonnakohus jätnud välja selgitamata,

milline oli poolte tegelik tahe - kas pooled leppisid nende arvete puhul kokku teistsuguse

müügihinna, s.o ilma allahindluseta, või oli märge jäetud tegemata ekslikult ja tegelikult allahindlust

kohaldati.

17. Ringkonnakohus peab analüüsima, kas tsiviilkoodeksi järgi on võimalik, et kostja oleks märke

puudumisele vaatamata pidanud müügihinna õigeks ajaks tasuma ja kas õigeks ajaks tasumata

jätmise korral tuleb tasuda viivist lepingus kokkulepitud korras. Kohtud ei ole tuvastanud, et kostja

oleks vaidlustanud allahindluse kohaldamata jätmise või teinud selle kohta tasaarvestusavalduse.

18. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse seisukohaga, et ringkonnakohus rikkus TsMS § 330 lg-

id 4 ja 6, kui jättis vastamata apellatsioonkaebuse väidetele tasaarvestusakti hindamise kohta. Isegi

juhul, kui apellatsioonkaebuse väited ei ole asjakohased ega mõjuta lahendi tegemist, oleks

ringkonnakohus pidanud võtma seisukoha nimetatud akti suhtes. Kohtuistungil käsitletud tõendi

kohta otsuses seisukoha võtmata jätmisega rikkus ringkonnakohus samuti TsMS § 231 lg 4.

J. Odar, V. Kõve, L. Laarmaa