3-2-1-53-03 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-53-03

Otsuse kuupäev

Tartu, 20. mai 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa

Kohtuasi

AS KUKKOJA (pankrotis) hagi AS RAKVERE

LIHAKOMBINAAT vastu kostja tunnistamiseks hageja

lähikondseks ja 2 208 263 krooni 53 sendi tagasivõitmiseks

pankrotivarasse.

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. jaanuari 2003. a otsus

tsiviilasjas nr 2-2-3/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS KUKKOJA (pankrotis) kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

21. aprill 2003. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

23. jaanuari 2003. a otsus ja saata asi samale

apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1 AS KUKKOJA (pankrotis) esitas 3. aprillil 2001. a Lääne-Viru Maakohtule hagi AS RAKVERE

LIHAKOMBINAAT vastu, milles palus tunnistada kostja hageja lähikondseks pankrotiseaduse

(PankrS) § 49 lg 3 mõttes. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista 2 208 263 krooni 53 senti.

2. Hagiavalduse kohaselt müüsid hageja juhatuse liikmed ja aktsiate omanikud Ü. H ja H. H

18. novembril 1998. a oma aktsiad Lauffen Investments Ltd-le. 18. novembril 1998. a kutsus

ainuaktsionär tagasi hageja senise nõukogu koosseisu ja nimetas nõukogu uuteks liikmeteks Imre

Pralli, Teet Soormi ja Jaan Kippasto. Uus nõukogu kutsus tagasi senised juhatuse liikmed Ü. H ja

H. H ning valis juhatuse liikmeteks Toomas Põllu, Andrus Sontsi ja Rene Kiisi. Hageja

allkirjaõiguslikeks isikuteks AS-s Eesti Ühispank ja AS-s Hansapank asuvate kontode käsutamisel

said T. Põld ja A. Sonts.

3. Hagi kohaselt tehti ajavahemikul 18. novembrist 1998. a 10. maini 1999. a hageja kontolt

ülekandeid kokku summas 2 491 807 krooni 18 senti, millest kostjale tehti makseid kokku summas

2 208 263 krooni ja 53 senti ehk 91,182% maksetest. Sellega kahjustati teiste võlausaldajate huve,

kellele makseid ei tehtud. Hageja aktiivne majandustegevus lõppes 1998. a lõpus. Kostjale tehtud

maksete alust ei ole selgitatud. 29. märtsil 1999 algatas Tallinna Linnakohus hageja

pankrotimenetluse ja 10. mail 1999 kuulutas välja hageja pankroti. Lisaks kostjale on hageja

pankrotimenetluses esitanud nõudeid 21 võlausaldajat, kelle nõuete kogusumma on 1 690 978 krooni

68 senti.

4. Hagiavalduse kohaselt palutakse kostja lugeda hageja lähikondseks PankrS § 49 lg 3 kohaselt,

kuna pooltel oli ühine oluline majanduslik huvi. Kostja oli hageja suurimaks tarnijaks ning hageja

tegeles kostja kaupade hulgimüügiga. Kostja sai hagejat mõjutada oma huvides hageja nõukogu ja

juhatuse kaudu, sest mõlemasse kuulusid kostja juures juhtivatel kohtadel töötavad isikud. Nii oli

nõukogu liige T. Soorm samal ajal kostja finantsdirektor, juhatuse liige A. Sonts aga kostja

äridirektor. Kostja sai enda juures töötavate isikute kaudu kahjustada teiste võlausaldajate huve.

Pankrotiseaduse § 45 p 3 kohaselt tuleb lähikondsele viimase kahe aasta jooksul enne

pankrotimenetluse algatamist tasutud võlg tagasi nõuda.

5. Hagi aluse täienduses märkis hageja lisaks, et ajavahemikul 29. detsembrist 1998. a 29. märtsini

1999 tasus hageja kostjale kokku 308 600 krooni. Samal ajal oli hagejal kokku 26 võlausaldajat,

kellest AS-le Jalajälg tasuti samal ajavahemikul 3216 krooni ja OÜ-le Wrong Path 12 300 krooni.

Seega eelistas hageja maksete tasumisel selgelt kostjat teistele võlausaldajatele ja 308 600 krooni

tuleb ka PankrS § 45 p 2 järgi tagasi võita.

6. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Kostja arvates tasus hageja kostjale

2 111 987 krooni 30 senti vastavalt 31. detsembril 1996. a sõlmitud ostu-müügilepingule. Kaupade

tarnimist kinnitavad saatelehed, millele on alla kirjutanud hageja töötajad. Hageja ei muutunud

maksejõuetuks seetõttu, et tegi kostjale makseid. Hageja võlad kostja ees moodustasid üle 90%

kõigist hageja võlgadest. Hageja majandustegevuseks oli peaaegu täielikult kostja kaupade

turustamine Tallinnas. Kostja ei ole hageja lähikondne, kuna võlausaldaja ja pankrotivõlgniku

majanduslik kokkukuuluvus ja huvi peavad olema nii suured, et üldiselt ja objektiivselt võiks arvata,

et asjaosalised tegutsevad teiste võlausaldajate kahjuks ja teineteise kasuks. Kostjal ei ole sellist

majanduslikku huvi, mis oleks samastatav ja tõlgendatav lähikondse huviga võlgniku vastu. On

ebaõige eeldada, et kostja on töölepingu alusel töötanud isikuid ära kasutanud hageja mõjutamiseks.

308 600-kroonise võla tasumise kohta märgib kostja, et hageja tasus tarnitud kauba eest ja tegemist ei

olnud põhjendamatute maksetega. Pankrotiseaduse § 45 p-de 2 ja 3 alusel saab tagasi nõuda üksnes

selliseid võlgu, mille võlgnik on võlausaldajale täielikult tasunud. Kui võlg tasutakse võlausaldajale

üksnes osaliselt, ei ole tegemist võla kustumisega ehk nõude lõppemisega, mistõttu võlga ei saa

lugeda võlausaldajale tasutuks. Kostja tasus 308 600 krooni hagejale ja veel kahele

pankrotimenetluses mitteosalevale võlausaldajale kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse

algatamist.

7. Lääne-Viru Maakohus jättis 10. aprilli 2002. a otsusega hagi rahuldamata ja mõistis hagejalt kostja

kasuks välja 46 256 krooni 5 senti kohtukulude katteks.

Maakohus märkis, et hageja põhitegevuseks oli toiduainete hulgikaubandus. Kostja tegeleb

toiduainete tootmisega. Tuvastati, et mitmed kostja töölepingulised töötajad on kuulunud hageja

juhtorganitesse, kuid ei ole samal ajal kuulunud kostja juhtorganitesse ega olnud ka poolte

aktsionärid. Poolte lähikondsus ei ole tuvastatud. Poolte vahel oli lepinguline suhe, kuid ainuüksi

lepingulise suhte olemasolu ei saa lugeda poolte ühiseks oluliseks majanduslikuks huviks. Kostja

täitis lepingulisest suhtest tulenevaid kohustusi täielikult. Kostja on hageja suurim võlausaldaja.

Kostja juures töölepingu alusel töötavate isikute osalemine hageja juhtorganites ei anna kohtule alust

tunnistada pooled lähikondseteks. Igal isikul on õigus osaleda peale töötamise töölepingu alusel ka

äritegevuses ja käsundussuhete alusel äriühingu juhtorganites. Tuvastamist ei leidnud asjaolu, et

nimetatud isikud oleksid saanud kostjalt mingeid soodustusi või hüvitisi seetõttu, et nad osalesid

hageja juhtorganites ja töötasid samal ajal töölepingu alusel kostja juures. Samuti ei leidnud

tuvastamist, et kostja oleks neid mõjutanud vastu võtma talle kasulikke otsuseid. Tuvastamist ei

leidnud ka, et viimase kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist arvete tasumine oleks

toimunud üht võlausaldajat teistele eelistades.

8. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palus maakohtu otsuse tühistada ja

teha uue otsuse, millega hagi rahuldataks. Kaebuse kohaselt leidis maakohus vääralt, et hageja ja

kostja vahel ei ole lähikondsus tuvastatud ja et maksete tegemine kostjale enne pankrotimenetluse

algatamist toimus teisi võlausaldajaid eelistamata.

9. Vastuses apellatsioonkaebusele palus kostja jätta kaebus rahuldamata ja maakohtu otsuse

muutmata. Kostja arvates ei ole ta hageja lähikondne ning maksete tasumisega kostjale enne

pankrotimenetluse algatamist ei ole üht võlausaldajate teistele eelistatud. Kostja märkis ka, et hageja

ei muutunud maksejõuetuks talle võla tasumise tõttu.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

10. Viru Ringkonnakohus jättis 23. jaanuari 2003. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata, samuti mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja 8850 krooni

kohtukulude katteks.

11. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga, et lähikondsus poolte vahel ei ole tuvastatud.

Lähikondsuse korral peab majanduslik huvi olema oluline mõlemale poolele. Hageja realiseeritud

toodangust oli 85-100% kostja toodetu, kuid kostja toodangu edasimüüjatest moodustas hageja

Tallinnas u 10%. Tõik, et kostja on hageja pankrotimenetluses suurim võlausaldaja, näitab vaid

hageja lepinguliste kohustuste täitmata jätmisest tekkinud olukorda. Ringkonnakohus ei pea

eeltoodud asjaolusid sellisteks, millest saaks järeldada poolte ühist olulist majanduslikku huvi, mis

oleks võrdsustatav osaniku või aktsionäri huviga.

12. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga lähikondsuse puudumise kohta PankrS § 49 lg 3

alusel seoses hageja juhatuses ja nõukogus olnud isikute töötamisega töölepingu alusel kostja juures.

Tõendamist ei leidnud, et töölepingu alusel töötanud isikud tegutsesid suhetes hagejaga kostja kui

tööandja huvides.

13. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga ka osas, mis puudutab kolm kuud enne

pankrotimenetluse algatamist tasutud võlgade tagasinõudmist. Kolm kuud enne pankrotimenetluse

algatamist tegi hageja makseid ka teistele võlausaldajatele. Maksete tegemise ajal olid need firmad

võlausaldajad nagu kostjagi.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse hageja, kes palus tühistada

ringkonnakohtu otsuse ja teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada.

15. Hageja arvates on ringkonnakohus vääralt leidnud, et poolte vahel ei ole tuvastatud lähikondsust.

Pankrotiseaduse § 49 lg 2 p 4 kohaselt on juriidilise isiku lähikondseks füüsiline või juriidiline isik,

kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi. Hageja leiab, et PankrS § 49 ei näe ette, nagu

peaks ühise olulise majandusliku huvi olemasolu hindama sellest lähtuvalt, kas seda on võimalik

võrdsustada osaniku või aktsionäri huviga. Seadusandja on sama paragrahvi lõike 2 punktis 2 juba

andnud aluse osaniku või aktsionäri huvi tasandil ning võimaldanud lõike 3 järgi tunnistada

lähikondseks ka sellise võlgnikule lähedase isiku, keda eeltoodud punktides nimetatud ei ole.

16. Hageja nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et isikutel on õigus lisaks töölepingu alusel

töötamisele osaleda ka äritegevuses, kuid sellise õiguse kasutamine saab toimuda üksnes heas usus.

Hageja on rõhutanud konkreetsete isikute töölepingutes sisalduvaid töökohustusi kostja ees.

17. Hageja arvates eelistas pankrotivõlgnik kostjat teistele võlausaldajatele, tasudes kolme kuu

jooksul enne pankrotimenetluse algatamist kostjale 308 600 krooni. Hagejal oli kokku

26 võlausaldajat. Samal perioodil ei maksnud hageja ka töötasusid oma töötajatele. Pankrotihaldur

esitas maakohtule võlanõuete ärakirjad, samuti nimekirja võlanõuetest koos nõuete tekkimise

aegadega, millest nähtub, et hageja töötajatel on nõue oma tööandja vastu väljamaksmata töötasu

osas.

18. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Tema arvates soovib hageja, et Riigikohtus hindaks

tõendeid ümber. Ringkonnakohus ei ole rikkunud protsessiõiguse norme ega kohaldanud vääralt

materiaalõiguse norme. Kostja arvates ei tekita igasugune lepinguline suhe iseenesest lähikondsust

PankrS § 49 mõttes. Võlausaldaja lähikondsust tekitav majanduslik huvi võlgniku majandusliku

tegevuse vastu põhineb pankrotiseaduse mõtte kohaselt osaniku/aktsionäri huvil. Majanduslik huvi

peab olema oluline mõlemale poolele. Kostja eelistamisest teistele võlausaldajatele saaks rääkida

juhul, kui hageja oleks kogu võla kostjale tasunud või kui võla tasumine oleks ilmselt

ebaproportsionaalne teiste võlausaldajate nõuete rahuldamisega. Hageja kohtles võlgu tagasi makstes

kõiki võlausaldajaid võrdselt, rahuldades võlausaldajate nõudeid võrdeliselt võlgade suurusega.

19. Kostja leiab, et juhul kui võlgnik on võlausaldajale võla tasunud osaliselt, puudub alus PankrS §-

s 45 sätestatud tagasivõitmise kohaldamiseks. Pankrotiseaduse § 45 saab kohaldada võla täieliku

tasumise ja seeläbi võlausaldajate huvide kahjustamise korral. Tõendatud ei ole, et hageja

maksejõuetuse tekkimise põhjus on võla tasumine hagejale, millega oleks kahjustatud teiste

võlausaldajate huve.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

20. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi

tuleb saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

21. Kohtud on käesolevas asjas tuvastanud, et kostja tarnis hagejale 1996. a sõlmitud lepingu alusel

pikema aja jooksul kaupa. Hageja turustatud kaubast moodustas kostja toodetu 85-100%. Kostja

toodangu edasimüügist Tallinnas oli hageja osa u 10%. Kostja oli ja on hageja suurim võlausaldaja.

Hageja kontodelt üle kantud rahast moodustasid kostjale tehtud maksed 88-91%. Kohtud on ka

tuvastanud, et hageja juhtorganite liikmeteks olid kostja töötajad. Ringkonnakohtu arvates ei järeldu

tuvastatud asjaoludest, et kostja oleks käsitatav hageja lähikondsena PankrS § 49 lg 2 p 4 ja § 49 lg 3

tähenduses. Kolleegiumi arvates ei ole ringkonnakohus seda seisukohta piisavalt põhjendanud ja on

sellega rikkunud TsMS § 330 lg-s 4 sätestatut.

22. Pankrotiseaduse § 45 p 3 kohaselt võib tagasi nõuda pankrotivõlgniku poolt viimase kahe aasta

jooksul enne pankrotimenetluse algatamist lähikondsele tasutud võla, kui lähikondne ega võlgnik ei

tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks võla tasumise tõttu.

Pankrotiseaduse § 49 lg 2 p 4 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondseks füüsiline või

juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi ja PankrS § 49 lg 3 lubab kohtul

tunnistada võlgniku lähikondseks ka seaduses otse nimetamata võlgnikule lähedase isiku.

Pankrotiseaduse mitmetes sätetes (mh PankrS § 43 lg 1 p-s 4, § 44 lg 1 p-s 4 ja § 45 p-s 3) on

kehtestatud erikord võlgniku lähikondsetega tehtud tehingute kehtetuks tunnistamiseks ja neile tehtud

maksete tagasinõudmiseks. Seaduses on sätestatud lähikondsetega tehtud tehingute kehtetuks

tunnistamiseks ja lähikondsetele tehtud maksete tagasinõudmiseks pikem tähtaeg üldiste

tähtaegadega võrreldes. Kolleegiumi arvates tuleneb seaduse selline loogika eeldusest, et enne

võlgniku pankrotimenetluse algatamist võlgnikuga seotud isikutega tehingute tegemise ja neile

võlgade tasumise eesmärk on muuhulgas just nende isikute nõuete rahuldamine, kelle huvid on üht

või teistmoodi võlgniku majandustegevuse korraldamisel esindatud. Kui võlgnik valib olukorras, kus

ta ei suuda enam täita kõiki oma kohustusi, kohustuste täitmise esmajoones endaga seotud isikutele,

siis kahjustab ta oma valikuga eeldatavalt teadlikult nende võlausaldajate huvisid, kelle nõudeid ei

rahuldatud. Sellise teadliku valiku eeldamine on ka põhjenduseks, et lähikondsetega tehtud tehinguid

saab tagasi võita ja neile tasutud võlgasid tagasi nõuda pikema aja eest.

23. Lähikondsete ringi piiritlemisel annavad PankrS § 49 lg 2 p 4 ja § 49 lg 3 kohtule võrdlemisi

suured õigused. Kolleegiumi arvates on see eelkõige juriidiliste isikute puhul, kus majandussuhted

võivad olla äärmiselt komplitseeritud, põhjendatud vajadusega hinnata üksikjuhtumeid. Lähikondsuse

esinemine ei tule välja selgitada mitte ainult siis, kui tehakse makseid juhtorgani liikmele

(PankrS § 49 p 1), aktsionärile (PankrS § 49 p 2) või ema- või tütarettevõtjale (PankrS § 49 p 3), vaid

ka siis, kui majanduslikus mõttes on tegemist maksetega, mida tehakse samaväärset majandusliku

huvi omavatele isikutele. Pankrotiseaduse § 49 lg 2 p 4 tõlgendamise osas asub kolleegium

seisukohale, et lähikondsena, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi, tuleb käsitada

isikuid, kelle tegutsemist majandussuhetes saab vaadelda võlgnikuga ühiste huvide tõttu

majanduslikus mõttes kooskõlastatuna. Sellised isikud on kindlasti samasse kontserni kuuluvad

tütarettevõtjad omavahel (lähikondsuse võib sel juhul tuletada ka PankrS § 49 lg 2 p-st 5), samuti

muud ettevõtjate ühendused, kus majanduslikult saavutatakse PankrS § 49 lg 2 p-s 2 või 3 nimetatud

suhe seda juriidiliselt vormistamata. Kolleegiumi arvates peab ühine majanduslik huvi olema

lähikondsuse alusena hindamiseks sedavõrd suur, et üldiselt ja objektiivselt võib arvata, et võlgnik ja

temaga seotud isik tegutsevad teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks. Pankrotiseaduse § 49

lg 2 p 4 tõlgendamisel tuleb arvestada ka seda, et erinevalt pankrotiseaduse 1992. a redaktsiooni § 49

lg 2 p-st 1 ei piirdu kehtiv pankrotiseadus "ühise majandusliku huvi" määratlemisel otseselt üksnes

huviga osaniku või aktsionäri tasemel.

24. Ühist olulist majanduslikku huvi saavad kolleegiumi arvates väljendada ka pikaajalised

lepingulisel alusel põhinevad majandussuhted, mh kauba tootja ja edasimüüja vahel või kauba

edasimüüjate endi vahel. Vaidlusalusel juhul on ringkonnakohus tuvastanud, et hageja müüdud

toodangust moodustas kostja toodetu 85-100%. Seega võib hageja seisukohalt pidada lepinguliste

suhete säilimist kostjaga kahtlemata oluliseks. Ringkonnakohus on tuvastanud, et kostja toodangu

edasimüüjatest Tallinnas moodustas hageja u 10 % ning leidnud, et see ei ole piisav alus, et lugeda

majanduslikku huvi mõlemale poolele oluliseks. Seda seisukohta ringkonnakohus sisuliselt

põhjendanud ei ole. Nõustudes põhimõtteliselt ringkonnakohtu arvamusega, et majanduslik huvi peab

olema oluline mõlemale poolele, ei nõustu kolleegium, et huvi olulisuse selle hindamisel tuleb

mehhaaniliselt lähtuda üksnes käibeprotsendist. Kolleegiumi arvates on oluline see, kas hageja

tegevust saab majanduslikus mõttes vaadelda kostjast sõltuvana sellises ulatuses, et kostja sai

faktiliselt mõjutada hageja olulisi otsustusi tegevuse korraldamisel ehk kas majanduslikult sai

vaadelda poolte käitumist ühte kontserni kuuluvate äriühingute käitumisena, kus ühe ühingu tegevus

mõjutab teise tegevust ja juhtimisotsused kooskõlastatakse ning tegevus koordineeritakse.

25. Üheks oluliseks indikaatoriks ühise majandusliku huvi hindamisel on juhtorganite liikmete täielik

või osaline kattumine. Asjas on tuvastatud, et hageja juhatuse ja nõukogu liikmeteks said samaaegselt

erinevad kostja töötajad. Olgugi et tegemist ei olnud kostja juhatuse ega nõukogu liikmetega, töötasid

need isikud kostja juures juhtivatel kohtadel. Kohus on tuvastanud ka, et hageja põhitegevus oli

kostja toodangu edasimüümine nagu ka seda, et vaidlusalusel ajal tegi hageja makseid põhiliselt

kostjale. Selliste asjaolude tuvastamisel saab kolleegiumi arvates järeldada, et hageja tegutses kostja

juhtimise ja kontrolli all ja kostja vastab seega PankrS § 49 lg 2 p 4 tingimustele. Asjaolu, et

vormiliselt ei ole tuvastatud hageja aktsionäri Lauffen Investments Ltd. kuulumine kostjale ega kostja

kontroll tema tegevuse üle, ei välista sellise sideme tuvastamist muude asjaolude alusel. Ühise olulise

majandusliku huvi olemasolu ei välista see, et kostja ei maksnud töötajatele eritasusid hageja

juhtorganites töötamise eest. Kolleegiumi arvates võib see asjaolu pigem kinnitada, et hageja

juhtorganites osalemine kuulus nende töökohustuste hulka kostja juures töötades.

26. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus eelnimetatud põhimõtetest lähtudes hindama asjas

kogutud tõendeid ja selgitama, kas kostja on isik, kellel oli hagejaga ühine oluline majanduslik huvi.

Kui ringkonnakohtu arvates ei vasta tuvastatud asjaolud siiski PankrS § 49 lg 2 p 4 tingimustele,

tuleb kaaluda ka PankrS § 49 lg 3 kohaldamist, kui on ilmne, et kostja on hagejale lähedane isik.

27. Kui kohus asja uuel läbivaatamisel leiab, et kostja on hageja lähikondne, peab ta hindama, kas

tehtud maksed saab PankrS § 45 p 3 kohaselt kostjalt tagasi nõuda. Kostja võib seejuures tõendada, et

hageja oli võla tasumise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks võla tasumise tõttu või et

võla tasumisega ei kahjustatud teiste võlausaldajate huve.

28. Kolleegiumi arvates ei ole kohtud piisavalt põhjendanud, miks on välistatud PankrS § 45 p 2

osaliselt paralleelne kohaldamine kostjale tasutud maksete tagasinõudmisel. Ka kostjale maksete

osalise tasumisega võidakse kahjustada teisi võlausaldajaid või eelistada kostjat teistele

võlausaldajatele. Kohus peab PankrS § 45 p 2 kohaldamise eeldusena kindlaks tegema, kas kostjale

maksete tegemisega kahjustati tegelikult teiste võlausaldajate huvisid ja kas maksete tegemisega

eelistati kostjat teistele võlausaldajatele.

J. Odar, V. Kõve, L. Laarmaa