3-3-1-37-03 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-37-03

Määruse kuupäev

20. mai 2003

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel

Kohtuasi

AS ELAR-A.P.L. kaebus Tartu Linnavalitsuse 29. augusti

2002. a korralduse nr 3123 p 1.16 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 22. jaanuari 2003. a määrus haldusasjas

nr 2-3-60/2003

Menetluse alus Riigikohtus

Tartu Linnavalitsuse erikaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tartu Linnavalitsuse erikaebus.

2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 22. jaanuari 2003. a määrus haldusasjas nr 2-3-60/2003 ja

jätta jõusse Tartu Halduskohtu 3. jaanuari 2003. a määrus haldusasjas nr 3-330/2002.

3. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Linnavalitsus väljastas 9. aprilli 2002. a korraldusega nr 1498 AS-le ELAR-A.P.L. alkoholi

jaemüügi tegevusloa paviljon-kaupluses Nurgapood kehtivusega 12. aprillini 2003.

2. Tartu Linnavalitsus tunnistas 29. augusti 2002. a korraldusega nr 3123 eelnimetatud korralduse

kehtetuks AS-le ELAR-A.P.L. alkoholi jaemüügi tegevusloa väljastamise osas.

3. AS ELAR-A.P.L. esitas 25. oktoobril 2002 Tartu Halduskohtusse kaebuse viimatinimetatud

korralduse osaliseks tühistamiseks.

4. Tartu Halduskohus lõpetas 3. jaanuari 2003. a määrusega asjas menetluse, kuna kaebus oli

esitatud tähtaega rikkudes. Kohus leidis, et vastustaja on 30. augustil 2002 saatnud kaebuse esitaja

registrijärgsesse asukohta väljastusteatega tähtkirja. Linnavalitsuse tähitud kiri oli kandes 31. augustil

2002 ja adressaadile jäeti teade kirja saabumise kohta. 10. septembril 2002 jäeti kirja saabumise

kohta teistkordne teade. Asjaolu eest, et kaebuse esitaja ei ole korraldanud oma registrijärgses

asukohas tegevust taoliselt, et postiasutus saaks talle väljastusteatega tähtkirja üle anda, ei saa

vastutada linnavalitsus. Vaidlusalune haldusakt tehti teatavaks hiljemalt 10. septembril 2002.

5. Tartu Ringkonnakohtu 22. jaanuari 2003. a määrusega haldusasjas nr 2-3-60/2003 tühistati Tartu

Halduskohtu määrus ja saadeti asi menetluse jätkamiseks samale halduskohtule. Ringkonnakohus

leidis, et kuigi vaidlustatud korraldus tuleb lugeda kaebuse esitajale kätte toimetatuks talle

väljastusteate saatmisega, oleks vastustaja avaliku halduse teostamisel üldtunnustatud hea usu

põhimõtte kohaselt pidanud kaebuse esitajale teatama vaidlustatud korralduse ärakirja kätteandmisel

3. oktoobril 2002, et vaidlustatud kaebuse ärakiri oli kaebuse esitajale juba posti teel saadetud.

Kaebuse esitaja sai vastustaja sellisest tegevusetusest aru nii, et kaebuse esitamise tähtaeg alles algab.

Tal oleks olnud veel võimalik esitada kaebus allesjäänud 7 päeva jooksul, kuid ta tugines heauskselt

haldusakti ärakirja kätteandmisele kui kaudsele tahteavaldusele selle kohta, et kaebust ei ole varem

väljastatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. Tartu Linnavalitsuse erikaebuses palutakse ringkonnakohtu määrus tühistada ja jätta jõusse

halduskohtu määrus. Erikaebuse esitaja leiab, et:

a) ringkonnakohtu määruse resolutiivosa ei ole üheselt arusaadav. Asja saatmine halduskohtule

menetluse jätkamiseks võib tähendada, et tähtaja ennistamiseks on lõplik otsus vastu võetud ning

halduskohtus peab jätkuma asja sisuline arutamine. See tähendaks, et linnavalitsus on jäetud ilma

õigusest vaielda vastu kaebuse esitaja taotlusele tähtaja ennistamise kohta;

b) ringkonnakohus ei ole andnud hinnangut AS ELAR-A.P.L. tegevusetusele ega nõudnud selgitusi,

miks ei läinud adressaat tähitud kirjale järele. Saades Tartu Peapostkontorilt tagasi tähitud kirja koos

teatisega, ei olnud linnavalitsusel mingit alust kahelda, et teated tähtkirja saabumise kohta pole

adressaadini jõudnud.

7. AS ELAR-A.P.L. kirjalikus vastuses palutakse jätta erikaebus rahuldamata.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 62 lg 2 p 2 sätestab, et haldusakt tehakse teatavaks sama

seaduse 1. peatüki 7. jaos sätestatud korras kättetoimetamisega isikule, kelle kahjuks tunnistatakse

kehtetuks või muudetakse varasem haldusakt. Käesolevas asjas vaidlustas kaebuse esitaja

linnavalitsuse korralduse, millega tunnistati kehtetuks kaebuse esitajale antud alkoholi jaemüügi

tegevusluba. Seega tuli vaidlustatud haldusakt kaebuse esitajale teatavaks teha kättetoimetamise teel.

9. HMS § 26 lg 1 esimene lause sätestab: "Dokumendi postiga kättetoimetamise korral saadetakse

dokument menetlusosalisele taotluses märgitud aadressil tähtkirjaga." Sama paragrahvi 3. lõige

sätestab: "Dokument loetakse menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud

menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja

vastu üle antud." HMS § 14 lg 3 p 4 sätestab, et haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse

käigus esitatavas kirjalikus taotluses tuleb märkida haldusakti või muu dokumendi kättetoimetamise

soovitav viis ning selleks vajalikud kontaktandmed.

Nendest sätetest nähtub, et üldjuhul tuleb haldusakt kätte toimetada menetlusosalise poolt soovitud

aadressil. Kui aga menetlusosaline ei ole ära näidanud aadressi, kuhu haldusakt toimetada, siis võib

haldusorgan toimetada haldusakti menetlusosalise registreeritud elu- või asukoha aadressile.

Käesoleval juhul tuleb juhinduda HMS § 26 lg-st 3, sest vaidlustatud haldusakt anti välja

linnavalitsuse algatusel, mitte kaebuse esitaja taotlusel. Kohtud ei ole ka tuvastanud, et kaebuse

esitaja oleks taotlenud talle dokumentide kättetoimetamist mingil muul aadressil peale registrijärgse

aadressi.

10. Kohtute poolt on tuvastatud, et linnavalitsus saatis 30. augustil 2002 vaidlustatud korralduse

tähtkirjaga kaebuse esitaja registrijärgsele aadressile ning et sama aasta 31. augustil ja 10. septembril

jäeti nimetatud aadressile kirja saabumise kohta teade. Poolte vahel on vaidlus selle üle, mis hetkest

hakkas kulgema kaebuse esitamise tähtaeg ja kas esineb mõjuvaid põhjusi selle tähtaja ennistamiseks.

11. Ringkonnakohus on halduskohtu määruse tühistanud, kuid ringkonnakohtu määrusest ei nähtu,

kas kaebus on loetud tähtaegseks või on tähtaeg ennistatud.

Riigikohus leiab, et kohtute poolt tuvastatud asjaolude kohaselt tuleb haldusakt lugeda teatavaks

tehtuks 31. augustil 2002, mil kaebuse esitajale jäeti teade tähitud kirja saatmise kohta. See, kas

adressaat tegelikult sai haldusakti kätte või kas haldusorgan teda hiljem eksitas, ei ole HMS § 26 lg-

st 3 tulenevalt juriidilise isiku registrijärgsele aadressile tähitud kirjaga haldusakti kättetoimetamisel

oluline. Seega võib antud asjas kõne alla tulla vaid kaebuse esitamise tähtaja ennistamine.

12. Riigikohus jääb varem avaldatud seisukoha juurde, et haldusorgani eksitav käitumine võib

kujutada endast tähtaja ennistamise põhjust (Riigikohtu halduskolleegiumi 25. jaanuari 2001. a

määrus haldusasjas nr 3-3-1-58-00 p 3; 19. juuni 2001. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-38-01 p 4).

Näiteks võiks tähtaja möödalaskmise mõjuva põhjusega olla tegemist siis, kui linnavalitsus oleks

3. oktoobril 2002 kaebuse esitajale otsesõnu kinnitanud, et vaidlusalust korraldust ei ole varem

kaebuse esitajale saadetud. Käesoleval juhul ei ole tuvastatud ka seda, et linnavalitsus teadis või pidi

haldusülesannete täitmisel vajalikku hoolsust arvestades teadma, et kaebuse esitaja ei ole haldusakti

tähtkirjaga saatmisest teada saanud.

13. Lähtudes hea halduse põhimõttest oleks linnavalitsus küll võinud selgitada, mis põhjusel on

postiasutus tähtkirja tagastanud. Arvestada tuleb aga ka seda, et põhjuseks, mis takistas antud juhul

haldusaktist õigeaegset teadasaamist, oli kaebuse esitaja hooletus asjaajamise korraldamisel oma

registrijärgsel aadressil. Selline äriühingu hooletus ei saa ka hea haldustava valguses tekitada

linnavalitsusele kohustust asuda uurima, kas äriühing sai teated kätte või mitte. Selliselt säästaks

äriühing tema tegevuseks vajalikud asjaajamiskulud avalike vahendite arvelt.

Kaebuse esitaja pidi teadma, kas tema registrijärgsel aadressil on piisaval määral korraldatud posti

kättesaamine. Seega pidi kaebuse esitaja andma endale aru riskist, et registrijärgsele asukohale võivad

olla saadetud haldusaktid, mille vaidlustamise tähtaeg võib olla hakanud kulgema. Taolise riski

võtmine välistab kaebuse esitaja käitumise heas usus.

14. Toimetades haldusakti hiljem ka kaebuse esitaja tegevuskohta, toimis linnavalitsus haldusakti

teatavakstegemisel niigi hoolikamalt kui õigusaktid seda nõuavad. Täiendavad toimingud hooletu

kaebuse esitaja huvides ei saa haldusorganit kohtuprotsessis asetada halvemale positsioonile kui

viimane oleks siis, kui ta poleks kaebuse esitaja huvides täiendavaid toiminguid teinud.

15. Eksitav on käsitada haldusakti täiendavat toimetamist 3. oktoobril 2002 kaebuse esitaja

tegevuskohta tahteavaldusena selle kohta, et haldusakti ei ole varem teatavaks tehtud. Ühegi

tahteavaldusega ei saa kättetoimetamist lugeda tagantjärele mittetoimunuks. Seadus ei anna

haldusorganile õigust pikendada haldusorgani poolt antud haldusaktide kohtuliku vaidlustamise

tähtaega.

16. Eelnevast tulenevalt leiab Riigikohus, et kaebuse esitaja ei ole välja toonud mõjuvaid põhjusi

kaebetähtaja ennistamiseks. Ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada ning jõusse tuleb jätta

halduskohtu määrus menetluse lõpetamise ja esialgse õiguskaitse määruse tühistamise kohta.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel