3-1-1-71-03 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-71-03

Määruse kuupäev

19. mai 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Eerik

Kergandberg

Kohtuasi

Kriminaalasi I. V. süüdistuses KrK § 143 lg 2 p 11 ja

§ 186 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Ene Randmäe

27. märtsi 2003. a määrus, millega jäeti I. V.

erikaebus läbi vaatamata

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

I. V., erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

29. aprill 2003. a

Istungil osalenud isikud

I.V., tema kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja

riigiprokurör Marge Püss

Resolutsioon

1. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku Ene Randmäe 27. märtsi 2003. a määrus jätta muutmata ja I.

V. erikaebus jätta rahuldamata.

2. Mõista I. V-lt kohtukuluna välja riigituludesse 767 kr 10 s (seitsesada kuuskümmend seitse krooni ja

kümme senti) kaitsjatasu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt anti I. V. 7. märtsil 2002. a kohtu alla süüdistatuna KrK § 143 lg 2

p 11 ja § 186 järgi.

2. Tallinna Linnakohtu 13. veebruar 2003. a määrusega rahuldati I. V. taotlus ja kriminaalasi tema

süüdistuses saadeti täiendavaks kohtueelseks uurimiseks. Kohus leidis, et I. V-le süüdistuse esitamisel

8. jaanuaril 2002. a eirati KrMK §-de 124, 125, 127 ja 128 sätteid, millega kohtu arvates rikuti kohtualuse

õigust õiglasele ja tõhusale kohtumõistmisele.

3. Linnakohtu 13. veebruari 2003. a määruse peale esitas prokurör L. Vaik eriprotesti, milles taotles määruse

tühistamist ja kriminaalasja saatmist esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Prokuröri arvates toimus

süüdistuse esitamine kooskõlas kõigi menetlusnormidega ja I. V. taotlus kriminaalasja uueks kohtueelseks

uurimiseks saatmise kohta oli tingitud üksnes soovist venitada ja takistada kohtumenetlust.

4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 2003. a määrusega linnakohtu määrus tühistati

ja prokuröri eriprotestis esitatud taotlus rahuldati. Kohtukolleegium leidis, et vaidlustatud kriminaalasjas

puuduvad andmed selle kohta, et I. V. süüasja menetlemisel oleks oluliselt eiratud kriminaalmenetluse

seadust või muid kriminaalmenetluse eeskirju, mis oleks takistanud kriminaalasja igakülgset, täielikku ja

objektiivset uurimist.

5. Ringkonnakohtu määruse peale esitas I. V. erikaebuse, milles ta taotles ringkonnakohtu määruse

tühistamist.

6. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku Ene Randmäe 27. märtsi 2003. a määrusega jäeti I. V. erikaebus läbi

vaatamata ja Riigikohtusse saatmata.

Määruses märgitakse, et vastavalt AKKS § 71 lg-le 1 lahendab ringkonnakohus erikaebused või -protestid

esimese astme kohtu ja kohtuniku määruse peale lõplikult. Määruses leiti, et kuna tegemist ei ole

ringkonnakohtu poolt esmakordselt tehtud määrusega AKKS § 71 lg 2 mõttes, siis tuleb kaebus jätta läbi

vaatamata.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

7. Ringkonnakohtu kohtuniku määruse peale on I. V. esitanud erikaebuse, milles ta taotleb määruse

tühistamist ja enda erikaebuse Riigikohtu menetlusse võtmist.

7.1 Kaebaja näeb tõigas, et kõnealuse määruse tegi kohtunik ainuisikuliselt, kriminaalmenetluse normide

rikkumist. Viitamata konkreetsetele sätetele, näeb I. V. kriminaalmenetluse olulist rikkumist ka selles, et

ringkonnakohus on väidetavalt lahendanud erikaebuse Riigikohtu asemel ise ka sisuliselt.

7.2 Kaebuses leitakse samuti, et ringkonnakohus ületas oma pädevust, kuna teise astme kohus võib kaebaja

arvates otsustada üksnes kaebuse edasisaatmise Riigikohtusse, mitte aga selle läbivaatamata jätmise.

7.3 Kaebaja leiab sedagi, et määruse tegemisel on ringkonnakohus juhindunud apellatsiooni- ja kassatsiooni

kriminaalkohtumenetluse seadustiku valedest sätetest ning toonitab, et teise astme kohus peab igal juhul

alluma kõrgemalseisva kohtu kontrollile.

7.4 Ning lõpuks märgib I. V., et ta soovib Riigikohtu istungist osa võtta ja et ta ei taotle kaitsja määramist.

8. Riigikohtu istungil esitatud seletustes toetasid nii I. V. kui ka tema kaitsja erikaebuses sisalduvat taotlust.

Prokurör taotles erikaebuse rahuldamata jätmist.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Käesoleva erikaebemenetluse esemeks on üksnes küsimus sellest, kas Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku

Ene Randmäe 27. märtsi 2003. a määrus on seaduslik ja põhjendatud või mitte. Erinevalt erikaebusest

nähtuvast I. V. arusaamast ei saa Riigikohus käesolevas menetluses vaadata läbi tema süüdistusasja

kassatsiooni korras põhjusel, et selles kohtuasjas on tegemata nii esimese astme kohtu kui ka

apellatsioonikohtu lahendid ja seega ei ole seda süüdistusasja sisuliselt veel üldse lahendatud. Kohtuasja

sisulise lahendamise alustamist Riigikohtus ei näe aga meie kehtiv seadus ette.

10. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 2003. a määrusega lahendati teistkordselt

küsimust sellest, kas kriminaalasi I. V. süüdistuses tuleb saata uueks kohtueelseks uurimiseks või mitte ja

seega ei ole see kohtumäärus ringkonnakohtu poolt esmakordselt tehtud kohtumääruseks AKKS § 71 lg 2

mõttes. Esmakordseks määruseks selles küsimuses on Tallinna Linnakohtu 13. veebruari 2003. a määrus.

Vastavalt AKKS § 71 lg-le 2 aga saab Riigikohtule esitada erikaebusi ja -proteste üksnes ringkonnakohtu

poolt esmakordselt tehtud määruste peale. Kriminaalmenetluse üksikküsimuste lahendamisel tehtavate

kohtumääruste edasikaebe võimaluse piiramine võrreldes kriminaalasja sisuliselt lahendavate kohtulahendite

edasikaebe võimalustega on täielikus kooskõlas nii Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga kui ka Eesti

Vabariigi Põhiseaduse § 24

lg-s 5 sätestatuga.

11. Arvestades ülalmärgitut jäeti Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku Ene Randmäe 27. märtsi 2003. a

määrusega Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 2003. a määruse peale esitatud

erikaebus põhjendatult läbi vaatamata. Selline arusaam on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt

kriminaalasjas 3-1-1-108-00 (RT III, 2000, 27, 299) tehtud kohtumäärusega. Selles kohtumääruses on

osundatud asjaolule, et apellatsiooni- ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustikus ei sätestata,

kuidas tuleks toimida nende erikaebuste ja -protestidega, mis esitatakse ringkonnakohtu poolt mitte

esmakordselt tehtud määruste peale - seega määruste peale, mida seaduse kohaselt üldse vaidlustada ei saaks.

Kooskõlas AKKS § 77 lg- tes 1 ja 2 sätestatu mõttega ei pea ringkonnakohus selliseid erikaebusi ja -

proteste saatma koheselt Riigikohtule. Ei saa lugeda aktsepteeritavaks seda, et Riigikohus peaks tingimusteta

ja vastuvaidlematult menetlema kaebusi, mida seaduse kohaselt üldse esitada ei saaks. Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi arvates on ainuvõimalik lahendus, mille kohaselt on ringkonnakohus pädev jätma läbi

vaatamata kaebusi ringkonnakohtu nende määruste peale, mida seaduse alusel enam vaidlustada ei saaks.

Just selliselt ongi käesoleva kriminaalasja menetlemisel toimitud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt

kriminaalasjas 3-1-1-108-00 (RT III, 2000, 27, 299) tehtud kohtumääruses märgitu kohaselt võib

apellatsiooni- ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustikus sätestatu süstemaatilise tõlgendamise

pinnalt väita, et erikaebuse või -protesti võib jätta läbi vaatamata kolmel erineval alusel. Kõigepealt,

kooskõlas AKKS § 42 lg-ga 2 siis, kui kaebuse esitaja ei täida määratud tähtajaks temale kaebuse või protesti

käiguta jätmisel kaebuse või protesti vormi osas esitatud nõudmisi. Teiseks, analoogia pinnalt AKKS § 10 lg-

s 2 sätestatuga, tuleb jätta läbi vaatamata need Riigikohtule adresseeritud erikaebused ja -protestid, mille

esitaja ei olnud kaebuse või protesti esitamiseks õigustatud. Ning lõpuks kolmandaks tuleb erikaebe

instituudi olemusest tulenevalt, jätta läbi vaatamata erikaebused ja -protestid, mis tulenevalt AKKS § 68

lg-st 1 ja §-st 69 ei ole erikaebe korras vaidlustatavad.

12. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et täiesti seaduslikult on 27. märtsi 2003. a määrus tehtud

Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku poolt ainuisikuliselt. Vastavalt AKKS § 21 lg-le 1 arutab

ringkonnakohus kriminaalasja tõepoolest vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus. Kuid kõnealune

kohtumäärus tehti ringkonnakohtus eelmenetluse raames ja kooskõlas AKKS §-ga 12 toimetab eelmenetlust

ringkonnakohtus üks ringkonnakohtu kohtunik.

13. Riigikohtu kriminaalkolleegiumil puudus seaduslik võimalus jätta I. V-le Riigikohtu menetluseks kaitsja

määramata, sest kooskõlas KrMK § 38 lg 1 p-ga 4 on kaitsja osavõtt kriminaalasjade läbivaatamisest

Riigikohtus kohustuslik.

14. Kooskõlas eeltooduga ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 72 lg-st 2 ja §-st 77 tuleb I. V. erikaebus jätta

rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku Ene Randmäe 27. märtsi 2003. a määrus muutmata.

Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg