3-1-1-60-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 3-1-1-60-03 Otsuse kuupäev

14. mai 2003

Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi Kohtuasi Väärteoasi T. H. karistamises HÕS § 158 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu 30. detsembri 2002. a kohtuotsus asjas nr 4-2714/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T. H. kaitsja vandeadvokaat Tanel Pürni kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev

29. aprill 2003. a Istungil osalenud isikud Menetlusosalisi kohtuistungile ei ilmunud Resolutsioon

Jätta Tallinna Linnakohtu 30. detsembri 2002. a kohtuotsus T. H. väärteoasjas HÕS § 158 lg 1 järgi muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 14. mail 2003. a ega kuulu edasikaebamisele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtuvälise menetleja Tallinna Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna juhtivkonstaabli 9. septembri 2002. a kiirmenetluse otsusega karistati T. H.-d HÕS § 158 lg 1 järgi rahatrahviga 600 krooni selle eest, et ta

25. märtsil 2002. a kella 13.30 ajal tarbis oma elukohas Tallinnas Xxxxxxxx XX-X korteris narkootilist ainet (amfetamiini) ilma arsti ettekirjutuseta. Väärtegu loeti tõendatuks joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise

25. septembri 2002. a aktiga nr 1191/357.

2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas T. H. Tallinna Linnakohtule kaebuse, milles taotles kiirmenetluse otsuse tühistamist põhjendusel, et ta ei ole narkootilisi aineid tarbinud.

3. Tallinna Linnakohtu 30. detsembri 2002. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus märkis, et T. H.-l tuvastati nii kliinilise läbivaatuse kui ka laboratoorse analüüsiga narkootilise aine tarvitamise tunnused. Kaebaja väited, et ta ei saanud õigeaegselt tutvuda ekspertiisi tulemustega ja neid vaidlustada, ei tee olematuks analüüsi tulemusi.

Kiirmenetluse kohaldamine oli seaduslik. T. H. oli kiirmenetlusega nõus. Selle kohta andis ta allkirja kiirmenetluse otsusele. Väärteo asjaolud olid selged, sest rikkumine oli tõendatud 25. märtsil 2002. a läbiviidud meditsiinilise joobe tuvastamise aktis toodud arsti otsusega. KASSAATORI SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

4. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse T. H. kaitsja vandeadvokaat Tanel Pürn, kes taotleb linnakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

5. Kaitsja palub tunnistada VTMS § 150 lg 2 alusel väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks asjas kiirmenetluse kohaldamine ja T. H. kaitseõiguse rikkumine.

6. Kiirmenetluse kohaldamiseks puudus alus, sest T. H. eitas narkootiliste ainete tarvitamist ja seetõttu ei olnud väärteo toimepanemise asjaolud selged. Kaitseõigust rikkus kohus sellega, et kasutas kohtuotsuse tegemisel T. H. teadmata tõenditena teise väärteoasja materjale. Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ja joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra (edaspidi joobeseisundi tuvastamise kord) § 13 lg 2, § 15 p 3 ja § 17 lg 1 nõuete rikkumise tõttu ei ole usaldusväärselt tõendatud narkootilise aine tarvitamine T. H. poolt. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti tutvustati politsei poolt T. H.-le alles viis kuud pärast akti koostamist. Kuigi akti sisuga kaebaja ei nõustunud, ei olnud seda enam võimalik vaidlustada. Tagantjärele on võimatu narkootilise aine tarvitamist tuvastada. Seega tulnuks menetlus asjas lõpetada VTMS § 72 lg 1 alusel. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.

Vaagides kassaatori väiteid väärteomenetlusõiguse rikkumise osas, märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium järgmist.

7.1. Väärteoasjas tehtud kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise aluseks on VTMS § 175 p 2 järgi väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine vastavalt VTMS §-le 150. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võib kohus tunnistada oluliseks ka väärteomenetlusõiguse muu rikkumise, kui see on toonud kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse.

7.2. Vastavalt VTMS § 55 lg-le 1 võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ning menetlusalusele isikule on selgitatud tema õigused ja kohustused VTMS § 19 järgi, samuti seda, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata. Isikule peab olema võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning isik peab olema kiirmenetlusega nõus. Väärteomenetluse seadustikust ei tulene, et menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise eitamine oleks kiirmenetlust välistav asjaolu.

7.3. Laboratoorse analüüsi aktis ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktis on jõutud samale järeldusele, et T. H.-l esinesid 25. märtsil 2002. a narkootilise aine amfetamiini tarbimise tunnused. Joobeseisundi tuvastamise akti oli T. H.-le tutvustatud 21. augustil 2002. a ja seda ei olnud ettenähtud korras vaidlustatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et nendel asjaoludel oli kohtuvälisel menetlejal

9. septembril 2002. a alus asuda seisukohale, et väärteo toimepanemise asjaolud on selged vaatamata sellele, et menetlusalune isik eitas teo toimepanemist. Seega oli kiirmenetluse kohaldamine oli seaduslik.

7.4. Kassatsioonkaebusest ei nähtu, milliseid teise väärteoasja materjale kohus T. H. suhtes kohtuotsuse tegemisel kasutas. Arusaamatuks jääb kassaatori väide, et ta ei teadnud, milliseid tõendeid tema vastu kasutatakse. Kaebusest ei nähtu, et T. H.-l või tema kaitsjal oleks olnud takistusi asja materjalidega tutvumiseks, või et kohus oleks kasutanud tõendeid, mida kohtuistungil ei uuritud. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei tuvastanud linnakohtu poolt menetlusseaduse rikkumist tõendite kohtulikul uurimisel.

7.5. Nendel põhjendustel leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et väärteo asja menetlemisel ei ole kohtuväline menetleja ja kohus vääteomenetlusõigust rikkunud.

7.6. Asja materjalidest ei nähtu, et T. H.-le oleks pärast joobe tuvastamist antud joobe tuvastamise ja laboratoorse uuringu akti ärakiri või talle oleks saadetud vastav teatis. Seega ei ole täidetud joobeseisundi tuvastamise korra § 15 p 3 ja § 17 lg-te 1 ja 2 nõudeid. Neid rikkumisi ei ole aga loetletud VTMS § 150 lgs 1 toodud väärteomenetlusõiguse oluliste rikkumiste loetelus. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et puudub alus neid rikkumisi tunnistada menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks ka VTMS § 150 lg 2 alusel, sest need rikkumised ei toonud kaasa ebaseaduslikku ega põhjendamatut kohtuotsust. T. H. ei ole kasutanud joobeseisundi tuvastamise korra §-st 22 tulenevat õigust joobeseisundi tuvastamise akti vaidlustamiseks pärast temale akti tutvustamist 21. augustil 2002. a. Joobe tuvastamise ja laboratoorse uuringu aktides puuduvad vastuolud ning pole tuvastatud, et uuringute teostamisel ja aktide koostamisel oleks esinenud joobeseisundi tuvastamise korra rikkumisi.

8. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 1, §-st 176 ja §-st 177, leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Tallinna Linnakohtu 30. detsembri 2002. a kohtuotsus T. H. süüdistuses HÕS § 158 lg 1 järgi tuleb jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Lea Kivi, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar