3-1-3-10-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-3-10-03

Otsuse kuupäev

14. mai 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Peeter Vaher

Kohtuasi

Andrei Ognevi süüdistus KrK § 139 lg 3 p 1, § 197 lg 2 p 2 ja

§ 207 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 15. mai 2002. a kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andrei Ognevi kohtuvea parandamise avaldus

Asja läbivaatamise kuupäev

15. aprill 2003. a

Istungil osalenud isikud

A. Ognevi kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja

riigiprokurör Marge Püss

Resolutsioon

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. mai 2002. a otsus Andrei Ognevi

süüdistusasjas KrK § 139 lg 3 p 1 järgi karistuse mõistmise ja kuritegude kogumi eest karistuse

mõistmise osas.

2. Mõista Andrei Ognevile KrK § 139 lg 3 p 1 järgi karistuseks viis aastat vangistust ja

liitkaristuseks KrK § 64 lg-te 1 ja 3 järgi kuus aastat vangistust.

3. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

4. Avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada osaliselt.

5. Välja mõista Andrei Ognevilt 997. 10 kr kohtukulu kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse.

Kohtuotsus jõustub 14. mail 2003. a ega kuulu edasikaebamisele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 4. veebruari 2002. a otsusega tunnistati Andrei Ognev süüdi KrK § 139 lg 3 p 1

järgi ja teda karistati kuueaastase vabadusekaotusega, KrK § 197 lg 2 p 2 järgi karistati teda

üheaastase vabadusekaotusega ja KrK § 207 lg 1 järgi üheaastase vabadusekaotusega. KrK § 40 lg 1

alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ja lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti

seitse aastat vabadusekaotust. Karistuse kandmise algusajaks oli 3. oktoober 2000. a ja mõistetud

karistuse tähtaja hulka loeti eelvangistuses viibitud aeg.

Sama kohtuotsusega mõisteti KrK § 139 lg 3 p 1 järgi süüdi veel Jevgeni Beljanski, keda karistati

viieaastase vabadusekaotusega, mille hulka loeti eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise

algusajaks loeti 16. jaanuar 2001. a.

Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi veel Andrei Korniljev, kuid tema osas ei kaevatud maakohtu

otsust edasi.

2. Maakohus tunnistas kohtualused süüdi autode varastamises Eesti erinevatest paikadest

1. detsembrist 1999 - 16. jaanuarini 2001. a. Kohus tunnistas A. Ognevi süüdi ka 30. märtsil 2000.a

sõiduauto grupilises ärandamises ja tulirelva padrunite ebaseaduslikus hoidmises.

3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused A. Ognev, J. Beljanski ja nende kaitsjad.

A. Ognev ja tema kaitsja palusid tühistada maakohtu otsuse ja A. Ognevi õigeks mõista KrK § 139

lg 3 p 1 ja KrK § 197 lg 2 p 2 järgi, süüdistuses KrK § 207 lg 1 järgi mõista talle aga kergem karistus.

J. Beljanski ja tema kaitsja palusid tühistada maakohtu otsuse ja J. Beljanski õigeks mõista.

4. Tartu Ringkonnakohtu 15. mai 2002. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja

apellatsioonkaebused rahuldamata.

5. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused A. Ognev ja J. Beljanski.

A. Ognev taotles kergema karistuse mõistmist. J. Beljanski palus end õigeks mõista. 16. augusti

2002. a määrusega ei võetud neid kaebusi Riigikohtu menetlusse.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Süüdimõistetu A. Ognev esitas 6. märtsil 2003. a avalduse kohtuvea parandamiseks. Ta taotleb

mõistetud karistuse vähendamist seoses karistusseadustiku jõustumisega.

7. Kohtuistungil toetas A. Ognevi kaitsja kohtuvea parandamise avaldust.

Prokurör leidis, et A. Ognevile KrK § 139 lg 3 p 1 järgi mõistetud karistust tuleb vähendada KarS

§ 199 lg-s 2 sätestatud ülemmäärani - 5 aasta vangistuseni ja seetõttu tuleb ka vähendada liitkaristust

kuueaastase vangistuseni.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Riigikohtu üldkogu otsuses 17. märtsist 2003. a asjas nr 3-1-3-10-02 jõudis üldkogu

veendumusele, et nende karistust kandvate isikute, kellele kriminaalkoodeksi järgi mõistetud

vabadusekaotuse tähtaeg ületab karistusseadustiku eriosa vastavas paragrahvis sätestatud vangistuse

tähtaega, karistuse tähtaega tuleb vähendada karistusseadustiku eriosa vastavas paragrahvis

ettenähtud vangistuse ülemmäära piirini (vt RT III 2002, 10, 95, p 34).

Karistusseadustiku § 199 lg 2 p 6 näeb KrK § 139 lg 3 p 1 sätestatud kuriteokoosseisule vastava

käitumise eest karistusena ette kuni viieaastase vangistuse, mis on kergem kui KrK § 139 lg 3 p-s 1

ettenähtud kaheksa-aastane vangistus. Kuna karistusseadustiku vastava sätte sanktsiooni ülemmäär

on väiksem kui kriminaalkoodeksi vastava sanktsiooni ülemmäär, siis tuleb A. Ognevile KrK § 139

lg 3 järgi mõistetud karistust vähendada kuni KarS § 199 lg 2 ettenähtud sanktsiooni ülempiirini.

9. Karistuse mõistmisel kuritegude kogumi eest ei tohi lõplik karistus ületada üksikkaristuste summat

ega eriosa vastavas paragrahvis sätestatud raskema karistuse ülemmäära. Selline põhimõte oli

sätestatud nii kriminaalkoodeksis (§ 43 lg 3) kui ka karistusseadustikus (§ 64 lg 3). Mõistes

A. Ognevile kuritegude kogumi eest KrK § 40 lg 1 alusel lõpliku karistuse, oli kohus seotud

üksikkaristuste summaga ja raskema karistuse, milleks oli vargus, sanktsiooni ülemmääraga - 8

aastaga.

Karistuse mõistmisel pärast karistusseadustiku jõustumist enne selle jõustumist toimepandud kuriteo

eest kuritegude kogumis tuleb lähtuda kuriteo toimepanemise ajal kehtinud seadusest ja liitkaristus

mõista karistusseadustiku järgi kui see ei raskenda kohtualuse karistust (KarRS § 3 lg 4).

Võrreldes A. Ognevile süüksarvatud kuritegude eest kriminaalkoodeksi eriosa vastavates

paragrahvides ettenähtud karistuste raskust, osutub pärast varguse eest mõistetud karistuse

ülemmäära vähendamist raskeimaks mootorsõiduki ärandamise eest sätestatud karistus - 6 aastat

vabadusekaotust (KrK § 197 lg 2 p 2). Seetõttu tuleb A. Ognevile mõistetud karistust kuritegude

kogumi eest KarS § 64 lg-te 1 ja 3 alusel vähendada 6 aastani.

10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2, § 65 lg-st 3 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. mai 2002. a otsuse A. Ognevile

KrK § 139 lg 3 p 1 järgi mõistetud karistuse ja lõpliku karistuse mõistmise osas ning teeb ise selles

osas uue otsuse.

Hannes Kiris, Lea Kivi, Peeter Vaher