3-1-1-56-03 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-56-03

Otsuse kuupäev

7. mai 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris

Kohtuasi

Kriminaalasi M. V., R. T., J. T. ja H. H. süüdistuses KrK § 2061 lg 2

järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. jaanuari 2003. a

kohtuotsus kriminaalasjas nr 2-1-21/2003

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M. V., R. T., J. T. ja H. H. kaitsja vandeadvokaat Valli Kallaste

kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

22. aprill 2003. a

Istungil osalenud isikud

M. V., R. T., J. T., H. H., nende kaitsja vandeadvokaat Valli Kallaste ja

riigiprokurör Marge Püss

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. jaanuari 2003. a otsus M. V., R. T., J. T. ja

H. H., D. P., V. S., R. V-i, U. P. ja J. N. süüdistusasjas KrK § 2061 lg 2 järgi muutmata.

2. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M. V., R. T., J. T. ja H. H., samuti D. P., V. S., R. V., U. P. ja J. N. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 2061

lg 2 järgi tuleohutuse eeskirjade kuritahtlikus rikkumises üldohtlikul viisil, mille tagajärjel tekkinud

tulekahjus hävis ööl vastu 1. maid 2002. a X linnas X laululava väärtusega 180 525 krooni ning oleks võinud

süttida kõrvalasuv mets.

Süüdistuse kohaselt seisnes tuleohutuse eeskirjade kuritahtlik rikkumine sellest, et nimetatud isikud tõid

tuleohtlikul ajal laululava ja metsa vahelisel 10-meetrise laiusega alal mitte selleks ettenähtud kohas J. N.

süüdatud lõkkesse lõkkematerjali, mille asetasid lõkkesse ja lõkke juurde. Üldohtlik viis seisnes aga selles, et

lõke tehti laululava ja metsa vahetusse lähedusse, mille tagajärjel tekkinud tulekahjus hävis laululava ja oleks

võinud süttida mets.

Süüdistuse kohaselt rikkusid kohtualused oma käitumisega siseministri 18. juuni 1998. a määruse nr 15

"Tuletööde tuleohutusnõuded" punkti 87, mille järgi lõkke tegemise koht objektil peab paiknema vähemalt

15 meetri kaugusel mistahes ehitisest ja vähemalt 30 meetri kaugusel metsast. Samuti rikkusid kohtualused

keskkonnaministri 15. juuni 1998. a määrusega nr 46 kinnitatud "Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade

tuleohutusnõuete" punkte 3 ja 4, mille järgi tuleohtlikul alal algab tuleohtlik aeg kevadel pärast lume

sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel ja tuleohtlikul ajal on tuleohtlikul alal keelatud

lõkke tegemine, välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas.

2. Põlva Maakohtu 18. detsembri 2002. a otsusega mõisteti kõik kohtualused neile esitatud süüdistuses

õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Maakohus märkis, et KrK § 2061 lg 2 näeb ette vastutuse tuleohutuse eeskirjade kuritahtliku rikkumise eest,

kui see põhjustas tulekahju tekkimise. Kohus asus tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et kohtualused ei

tegutsenud kuritahtlikult. Maakohus leidis, et kohtualuste tegevust ei saa kvalifitseerida ka KrK § 145 järgi,

sest puuduvad selle kuriteo vajalikud tunnused - suur varaline kahju või muu raske tagajärg.

Kohus märkis, et KrK § 2061 lg-s 2 sätestatud kuriteokoosseis ei näe ette vastutust tuleohutuse eeskirjade

rikkumise eest üldohtlikul viisil, vaid selle kuriteo põhitunnuseks on tuleohutuse eeskirjade kuritahtlik

rikkumine. Veel märkis kohus, et Karistusseadustiku kohaselt ei ole KrK § 2061 lg-s 2 ettenähtud kuritegu

enam kuriteona karistatav. Kohus ei nõustunud prokuröriga selles, et kohtualuste tegevus on käsitatav

kuriteona ka KarS § 205 järgi.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Põlva Prokuratuuri abiprokurör Ene Uljanova, kes

taotles õigeksmõistva otsuse tühistamist, kõigi kohtualuste süüditunnistamist ja karistamist KrK § 2061 lg 2

järgi.

4. Tartu Ringkonnakohus tühistas 27. jaanuari 2003. a otsusega Põlva Maakohtu 18. detsembri 2002. a otsuse

ja tunnistas kohtualused süüdi KrK § 2061 lg 2 järgi. M. V., D. P., U. P., V. S., R. V-i ja J. N. karistati

kuuekuulise, R. T., J. T. ja H. H.-d aga neljakuulise vangistusega tingimisi kolmeaastase katseajaga.

Kohtukolleegium leidis, et pärast 1. septembrit 2002. a on kohtualuste toimepandud tegu karistatav kuriteona

KarS § 205 järgi, mis sätestab vastutuse võõra asja hävitamise eest ettevaatamatusest üldohtlikul viisil.

Seetõttu ei nõustunud kohtukolleegium maakohtu järeldusega nagu oleks KrK § 2061 lg-s 2 sätestatud

kuritegu Karistusseadustiku järgi dekriminaliseeritud.

Kriminaalkolleegium märkis, et KrK § 2061 lg 2 nägi ette vastutuse tuleohutuse eeskirjade nii tahtliku kui ka

ettevaatamatu rikkumise ning tulekahju tahtliku või ettevaatamatu põhjustamise eest.

Ringkonnakohus selgitas, et üldohtliku viisi all mõeldakse seda, et kuigi süüdlane algul valitseb oma tegu

(süütab lõkke), ei suuda ta seda enam juhtida (tuli väljub tema kontrolli alt) ning tagajärjeks on suur kahju

(tule leviku tõttu hävivad ümbritsevad objektid). Kuriteo toimepanemine üldohtlikul viisil ei iseloomusta

seejuures üksnes vahendeid, mille abil vara hävitatakse, vaid on vaja, et nende vahendite kasutamise viis

oleks antud tingimustes üldohtlik. Kohus märkis, et KrK § 38 p 9 kohaselt oli kuriteo toimepanemine

üldohtlikul viisil vastutust raskendav asjaolu ning on raskendavaks asjaoluks samuti KarS § 58 p 7 kohaselt.

KrMK § 46 p 1 alusel kuulub tõendamisele kuriteo toimepanemise viis. Eeltoodust lähtudes leidis

ringkonnakohus, et KrK § 2061 lg-s 2 on olemas ka üldohtliku viisi tunnus.

Ringkonnakohus märkis, et isikut sai KrK § 145 järgi süüdistada ainult siis kui puudusid KrK § 2061

tunnused. Seega oli oluline, kas kahjulik tagajärg tulenes tuleohutuse eeskirjade rikkumisest või mitte.

Kohtualustele esitati süüdistus tuleohutuse konkreetsete eeskirjade rikkumises. Kohus leidis, et tehes tuld

tuleohtlikul ajal ja tuleohtlikus kohas, rikkusid kohtualused süüdistuses märgitud tuleohutusnõudeid.

Kohtualuste väited selle kohta, et nad ei olnud teadlikud tuleohutuse eeskirjadest luges kohus

paljasõnalisteks, kuna üldtuntult teada on asjaolu, et metsad on kuival ajal tuleohtlikud ning tavapäraseks

käitumisnormiks ei saa lugeda lõkke tegemist kuival ajal metsaalal asuva puitehitise vahetus läheduses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

5. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse M. V., R. T., J. T. ja H. H. kaitsja

vandeadvokaat Valli Kallaste. Kassaator palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ja jätta jõusse Põlva

Maakohtu otsuse.

Kassaator märgib, et KrK § 2061 on Karistusseadustiku jõustumisega dekriminaliseeritud. Samas on kaitsja

seisukohal, et tema kaitsealuste käitumises puudub ka KrK §-s 145 ettenähtud kuriteokoosseis, kuna

kahjusumma ei küündi suure varalise kahjuni, samuti ei esine muud rasket tagajärge. Kassaator rõhutab, et

ringkonnakohus on tõlgendanud KrK § 2061 koosseisu suvaliselt laiendavalt.

Veel toob kassaator esile asjaolu, et kohtualuste näol on tegemist kooliõpilastega, kellel seisab ees

elukutsevalik ning kriminaalkaristuse olemasolu välistab nii mõnegi elukutse valiku.

6. Riigikohtu istungil toetasid M. V., R. T., J. T., H. H. ja nende kaitsja kassatsioonkaebuses esitatud taotlust.

Prokurör leidis et kaebus on alusetu ja palus jätta Tartu Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2003. a otsuse

muutmata.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kriminaalkoodeksi § 2061 lg 1 sätestas kriminaalvastutuse tuleohutuse eeskirjade kuritahtliku rikkumise

eest, mis põhjustas tulekahju tekkimise ohu, kui süüdlase suhtes oli samade eeskirjade rikkumise eest

kohaldatud distsiplinaar- või halduskaristust. Sama paragrahvi lõige 2 nägi ette kriminaalvastutuse

tuleohutuse eeskirjade rikkumise eest, kui see põhjustas tulekahju tekkimise. Erinevalt paragrahvi esimeses

lõikes ettenähtud kuriteost, oli KrK § 2061 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine võimalik nii

tahtlikult kui ettevaatamatusest. Samuti oli KrK § 2061 lg 2 järgi tuleohutuse eeskirjade rikkumise tagajärjel

tulekahju põhjustamine karistatav sõltumata kuriteo toimepanemise viisist.

8. Tartu Ringkonnakohus tuvastas, et kohtualused tegid tuleohtlikul ajal selleks ettevalmistamata kohta

"Tuletööde tuleohutusnõuete" p 87 ja "Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuete" p-de 3

ning 4.2 nõudeid rikkudes lõkke, millega põhjustati tulekahju tekkimine, samuti tuvastas kohus, et

kohtualused panid selle teo toime ettevaatamatusest. Seega tuvastas ringkonnakohus kohtualuste käitumises

kõik KrK § 2061 lg-s 2 ettenähtud kuriteo koosseisulised tunnused.

9. Tulenevalt KarSRS § 3 lg-st 2 tuleb enne Karistusseadustiku jõustumist toimepandud tegu, mis on

kuriteona karistatav ka Karistusseadustiku kohaselt, kvalifitseerida teo toimepanemise ajal kehtinud

Kriminaalkoodeksi vastava paragrahvi järgi. Ning isiku süüditunnistamine enne Karistusseadustiku

jõustumist toimepandud kuriteo eest on pärast 1. septembrit 2002. a välistatud ja kriminaalmenetlus

lõpetatakse üksnes siis, kui tegu, milles isikut süüdistatakse, ei ole Karistusseadustiku järgi enam kuriteona

karistatav (KarSRS § 3 lg 1 ja § 1 lg-d 1 ja 3) või kui isik oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui

neljateistaastane (KarSRS § 3 lg 1 ja § 1 lg 2).

10. Karistusseadustiku § 205 tunnistab kuriteoks võõra asja, kultuurimälestise, museaali või muuseumikogu

rikkumise või hävitamise ettevaatamatusest üldohtlikul viisil või kui sellega on tekitatud suur kahju. Seega

on selle kuriteo koosseisu täitmiseks oluline, et võõra asja rikkumise või hävitamise viis oleks üldohtlik või

selle tagajärjeks oleks suure kahju tekitamine. Tartu Ringkonnakohus tuvastas, et kohtualused tegid ööl vastu

1. maid 2002. a Põlva linnas Intsikurmu laululava taha lõkke, mille tagajärjel tekkinud tulekahjus hävis

laululava. Samuti tuvastas ringkonnakohus, et kohtualused panid teo toime üldohtlikul viisil ja

ettevaatamatusest. Seega tuvastas ringkonnakohus kohtualuste käitumises kõik KarS § 205 ettenähtud

kuriteo koosseisulised tunnused.

11. Riigikohtu kriminaalkolleegium on jätkuvalt seisukohal, et enne Karistusseadustiku jõustumist

toimepandud tegu, mis on kuriteona karistatav ka Karistusseadustiku kohaselt, kvalifitseeritakse tulenevalt

KarSRS § 3 lg-st 2 selle toimepanemise ajal kehtinud Kriminaalkoodeksi vastava paragrahvi järgi isegi siis,

kui mõnda Kriminaalkoodeksis sätestatud kuriteokoosseisu tunnustest ei ole Karistusseadustiku vastavas

kuriteokoosseisus ette nähtud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsused nr 3-1-1-121-02, RT III 2002,

35, 376; 3-1-1-13-03, RT III 2003, 7, 74; 3-1-1-28-03, RT III 2003, 10, 103).

12. Kõnealusel juhul on Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium asunud põhjendatult seisukohale, et

kohtualuste poolt toimepandud tegu, mis kvalifitseeriti teo toimepanemise ajal kehtinud KrK § 2061 lg 2

järgi, ei ole Karistusseadustiku jõustumisega dekriminaliseeritud, vaid on karistatav kuriteona KarS § 205

järgi. Tunnistades kohtualused süüdi ja karistades neid KrK § 2061 lg 2 järgi kohaldas ringkonnakohus

õigesti kriminaalseadust ega rikkunud kriminaalmenetluse seadust.

13. Toodud põhjendustel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 jätab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. jaanuari 2003. a otsuse muutmata ja

kassatsioonkaebuse rahuldamata.

Eerik Kergandberg, Ott Järvesaar, Hannes Kiris