3-1-1-27-03 · Riigikohus

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-27-03

Määruse tegemise koht ja

kuupäev

Tartu, 7. mai 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar, Eerik

Kergandberg, Lea Kivi, Hannes Kiris ja Peeter Vaher

Kohtuasi

S. K. süüdistusasi KrK § 143 lg 1 ja § 187 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

kohtuniku 30. detsembri 2002. a määrus asjas nr II-I-

364/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S. K. erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

25. märts 2003. a

Istungil osalenud isikud

S. K. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja

riigiprokurör Marge Püss

Resolutsioon

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku 30. detsembri 2002. a määrus,

millega tagastati S. K.-le tema kassatsioonkaebus.

2. Erikaebus rahuldada ja S. K. vabastada kassatsioonkautsjoni tasumisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Narva Linnakohtu 17. mai 2002. a otsusega tunnistati S. K. süüdi ja teda karistati KrK § 143 lg 1 järgi

vabadusekaotusega 6 kuuks ning KrK § 187 lg 1 järgi vabadusekaotusega 3 kuuks. Lõplikuks karistuseks

mõisteti talle KrK § 40 järgi 6 kuud vabadusekaotust. Kohtualune vabastati KrK § 47 lg 3 ja § 471 alusel

tingimuslikult karistuse kandmisest.

S. K. vaidlustas süüdimõistmise KrK § 187 lg 1 järgi apellatsiooni korras ja palus end õigeks mõista.

2. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 30. oktoobri 2002. a otsusega jäeti Narva Linnakohtu 17. mai

2002. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Kohtualune S. K. esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles muuhulgas taotles enda

vabastamist kassatsioonkautsjoni tasumisest seoses maksejõuetusega.

4. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik jättis 5. detsembri 2002. a määrusega

kassatsioonkaebuse käiguta ja kassatsioonkautsjoni tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata. Ta andis

kassaatorile kautsjoni tasumiseks tähtaja kuni 20. detsembrini 2002. a. Kohtunik leidis, et

kassatsioonkautsjoni tasumisest vabastamist maksejõuetuse tõttu ei näe AKKS § 43 lg 5 ette. Samuti ei ole

kohtualune isik, kes on õigustatud seaduse alusel saama tasuta õigusabi. Siinkohal viitas kohtunik Riigikohtu

20. aprilli 2001. a otsusele nr 3-1-1-49-01 (RT III 2001, 15, 161).

5. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik tuvastas 30. detsembri 2002. a määrusega, et

kassaator ei ole talle määratud tähtajaks kautsjonit tasunud ning seetõttu tagastas S. K.-le

kassatsioonkaebuse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. Süüdimõistetu S. K. esitas Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku 30. detsembri 2002. a

määruse peale erikaebuse, milles taotleb selle tühistamist ja enda vabastamist kassatsioonkautsjoni

tasumisest.

Kaebaja leiab, et olukorras, kus tal pole küllaldasi rahalisi vahendeid normaalseks äraelamiseks, ei ole 925

krooni kassatsioonkautsjoni nõudmine põhjendatud ja tal on õigus ringkonnakohtu otsust vaidlustada

kassatsioonkautsjonit tasumata.

S. K. viitab Inimõiguste ülddeklaratsiooni §-le 7, mille kohaselt on kõik inimesed seaduse ees võrdsed ja

kedagi ei tohi diskrimineerida varalise seisundi tõttu. Veel viitab ta Kodaniku- ja poliitiliste õiguste

rahvusvahelise pakti Artikkel 14 p-le 5, mis sätestab, et igal süüdimõistetul on õigus, et tema süüdimõistmine

ja kohtuotsus vaadatakse läbi kõrgemalseisvas kohtus vastavalt seadusele.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kolmeliikmelises koosseisus tekkisid kohtunikel põhimõttelist laadi

eriarvamused seaduse kohaldamisel, mis võib kaasa tuua vajaduse muuta kriminaalkolleegiumi senist

seisukohta. Seetõttu anti S. K. erikaebus lahendamiseks kriminaalkolleegiumi kogu koosseisule.

8. Riigikohtu istungil toetas kaitsja erikaebust ja väitis, et seaduse puudumine, mille alusel saaks

kassatsioonkautsjoni tasumisest vabastada isikud, kellel on õigus tasuta õigusabile, rikub võrdsusõiguse

põhimõtet. Olukorras, kus kohtul on õigus vabastada haldus- ja tsiviilasjade läbivaatamisel osaliselt või

täielikult maksejõuetud isikud kautsjoni maksmisest, ja kriminaalasjade läbivaatamisel seda õigust pole,

koheldakse ebavõrdselt Riigikohtusse pöördunud isikuid. Kaitsja arvates rikutakse sellega Põhiseaduse § 15

lg-s 1 sätestatud igaühe õigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ning taotles

AKKS § 59 lg 3 alusel asja läbivaatamist Riigikohtu üldkogul.

Prokuröri arvates tuleb S. K. erikaebus jätta läbi vaatamata, sest ringkonnakohtu määrus kassatsioonkaebuse

käiguta jätmise kohta on lõplik ja Riigikohtusse edasikaebamisele ei kuulu. Erikaebuse menetlemisel tuleks

aga kaebus jätta rahuldamata. Kuna S. K. kaebas esimese astme kohtu otsuse peale edasi ringkonnakohtusse,

siis on ta saanud realiseerida oma põhiseaduslikku õigust, mille kohaselt on igaühel õigus kaevata tema

kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kõrgemalseisvale kohtule. Määratud

kaitsjad vabastatakse kassatsioonkautsjoni tasumisest. Kaebaja aga ei taotlenud kaitsja määramist, vaid tal oli

ringkonnakohtus kaitsja kokkuleppel.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Esmalt lahendab Riigikohtu kriminaalkolleegium küsimuse, kas ringkonnakohtu

kohtuniku 30. detsembri 2002. a määrus oli edasikaevatav Riigikohtule.

AKKS §-s 44 on sätestatud kautsjoni tasumata jätmise tagajärjed. Selle paragrahvi 1. ja 2. lõike kohaselt

jätab ringkonnakohtunik kautsjoni tasumata jätmisel määrusega kaebuse käiguta ning annab kassaatorile

tähtaja kautsjoni tasumiseks. Kui kautsjonit ei tasuta määratud tähtajaks, tagastatakse kaebus kassaatorile.

Viru Ringkonnakohtu kohtunik andis S. K.-le kaebuse käiguta jätmise määruses aega kautsjoni tasumiseks

20. detsembrini 2002. a. Kaebaja jättis selleks tähtajaks kautsjoni tasumata ja kohtunik juhindus AKKS § 44

lg-st 3 ning tagastas määrusega kassatsioonkaebuse. Kohtumääruse resolutiivosas on märgitud, et selle

määruse peale võib kaevata 10 päeva jooksul Riigikohtule. Lähtudes AKKS § 42 lg-st 2, käsitleb Riigikohus

seda määrust kui kaebuse läbivaatamata jätmise määrust. Seega oli kassaatoril vastavalt AKKS § 68 lg 1 p-

le 9 õigus esitada sellise määruse peale erikaebus Riigikohtule.

10. Erikaebuses on tõstatatud küsimus, kas isik saab pärast kautsjoni tasumiseks antud tähtaja möödumist

esitada kassatsioonkaebuse ilma kautsjoni tasumata, sest ta taotleb maksejõuetuse tõttu kautsjoni tasumisest

vabastamist.

Vastavalt AKKS § 43 lg-le 5 vabastatakse kassatsioonkautsjoni tasumisest:

1) vahi all viibivad süüdimõistetud;

2) isikud, kelle suhtes on tehtud käesoleva seadustiku § 32 lõikes 3 nimetatud ringkonnakohtu otsus;

3) prokurör;

4) riigi- ja omavalitsusasutused;

5) isikud, kellel on seaduse alusel õigus tasuta õigusabile;

6) määratud kaitsjad.

S. K. ei kuulu AKKS § 43 lg 5 p-des 1-4 ja 6 loetletud isikute hulka. Ta taotleb kassatsioonkautsjoni

tasumisest vabastamist seoses enda maksejõuetusega. Erikaebusele lisatud tõenditest nähtub, et kaebaja on

saanud 2002. a detsembrikuus Vene Föderatsioonilt 1559. 58 rubla pensioni ja korteriühistult "Valge Sein"

tulu 1358 krooni 90 senti kuus. Seega oli tema sissetulek 2002. aasta detsembrikuus Eesti kroonides

arvestatuna ligikaudu 2100 krooni, millest kautsjoni s.o 925 krooni tasumiseks kuluks peaaegu pool.

11. Riigikohtu kriminaalkolleegium on jätnud samalaadsed varasemad kaebused rahuldamata ja põhjendanud

seda asjaoluga, et AKKS § 43

lg-s 5 on toodud ammendav loetelu füüsilistest ja juriidilistest isikutest, kes vabastatakse

kassatsioonkautsjoni tasumisest. Samuti seetõttu, et Eesti Vabariigis puudub tasuta õigusabi andmist

reguleeriv seadus ja Riigikohtu kriminaalkolleegium pole pädev oma otsustusega seda lünka täitma (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrused 3-1-1-49-01 - RT III 2001, 15, 161; 3-1-1-23-98 - RT III 1998,

10, 108 ja 3-1-1-107-97 - RT III 1997, 33, 345).

12. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib siinjuures, et kriminaalmenetlust reguleerivad seadused näevad

ette maksejõuetu isiku õigust tasuta õigusabile. Kriminaalmenetluse koodeksi § 361 lg 5 kohaselt võib

kaitsealune ettenähtud alustel ja korras olla täielikult või osaliselt vabastatud õigusabi eest tasumisest. Sama

seaduse § 403 lg 2 sätestab, et kui isik taotleb esindaja osavõttu, kuid tal puudub võimalus õigusabi eest

tasuda, määratakse isikule esindaja kriminaalmenetluse koodeksi § 361 2. lõikes sätestatud korras. Osutatud

korra kohaselt määrab kaitsja uurija, prokurör või kohus ning kaitsja osavõtu riigi kulul tagab Eesti

Advokatuur.

13. Kriminaalkohtumenetlust reguleerivad seadused ei sätesta maksejõuetu isiku vabastamist

kassatsioonkautsjoni tasumisest ega võimalust vähendada kautsjoni suurust. Küll on aga selline võimalus

sätestatud tsiviil- ja halduskohtumenetluse seadustikes.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 59 lg 1 kohaselt on kohtul õigus vabastada füüsiline isik täielikult või

osaliselt õigusabi eest tasumisest ja kanda advokaaditulud riigi arvele, kui ta leiab, et isik on maksejõuetu.

Sama seaduse § 57 lg 2 alusel võib kohus vabastada maksejõuetu isiku kohtu määrusega täielikult või

osaliselt kassatsioonkautsjoni tasumisest.

Halduskohtumenetluse seadustiku § 94 näeb ette kohtu õiguse vabastada maksujõuetu füüsiline isik täielikult

või osaliselt õigusabi eest tasumisest. Sama seaduse § 91 lg-te 1-3 alusel võib kohus, leides, et isik on

maksujõuetu, vabastada ta sellekohase taotluse alusel määrusega täielikult või osaliselt kautsjoni tasumisest

riigituludesse. Taotlus kautsjoni tasumisest vabastamiseks esitatakse ringkonnakohtule koos

kassatsioonkaebusega. Kohtumääruse peale, millega kohus ei vabastanud isikut riigilõivu või kautsjoni

tasumisest, saab esitada erikaebuse.

14. Eeltoodust nähtub, et Riigikohtusse pöördumisel koheldakse maksejõuetuid isikuid erinevates

kohtumenetluse seadustikes erinevalt. Tsiviil- ja halduskohtumenetluses on otsesõnu tagatud nende

kaebeõiguse realiseerimine, sõltumata varanduslikust seisundist. Kriminaalkohtumenetluses selline võimalus

aga puudub.

15. Kautsjoni tasumise üks eesmärke on piirata läbimõtlematute kaebuste esitamist. Kautsjoni tasumisest

vabastamise eesmärgina on seadusandja näinud vajadust kaitsta isikute seadusest tulenevat edasikaebeõigust

ka juhtudel, kui nende majanduslik olukord seda takistab. Need on Eesti kohtumenetluse üldised põhimõtted

ja puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks need ei peaks toimima kaebeõiguse realiseerimisel ka

kriminaalmenetluses. Seda enam, et 12. veebruaril 2003. a Riigikogu poolt vastu võetud ja 1. juulil 2004. a

kehtima hakkav kriminaalmenetluse seadustik ei näe enam ette kassatsioonkautsjoni maksmise kohustust

(RT I 2003, 27, 166).

16. Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku § 43 lg 5 punkt 5 kohaselt

vabastatakse kassatsioonkautsjoni tasumisest isikud, kellel on seaduse alusel õigus saada tasuta õigusabi.

Nendeks on kahtlemata ka maksejõuetud isikud, s.o isikud, kes tulenevalt oma varanduslikust seisundist ei

suuda kaebeõiguse realiseerimiseks tasuda kautsjoni ega asjatundliku õigusteenuse eest või suudavad seda

teha üksnes osaliselt; samuti isikud, kelle varaline seisund ei võimaldaks pärast kautsjoni või õigusteenuse

eest tasumist lihtsat toimetulekut.

Kui aga seaduseandja on silmas pidanud, et AKKS § 43 lg 5 p 5 alusel peaks kassatsioonkautsjoni tasumisest

saama vabastada isikuid ka muudel alustel peale maksejõuetuse, siis on tekkinud olukord, kus eespool

viidatud säte ei toimi, sest riik ei ole suutnud rohkem kui 10 aasta jooksul sellekohast seadust vastu võtta.

17. Nii tsiviil- kui ka halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt otsustab isiku maksejõuetuse üle kohus.

Nendes seadustes pole sätestatud mingeid aluseid ega kriteeriume füüsiliste isikute maksejõulisuse üle

otsustamiseks tasuta õigusabi osutamise ega ka kautsjonist vabastamise küsimuse lahendamisel. Tegemist on

kohtu diskretsiooniõigusega, kus kohus otsustab tasuta õigusabi või kautsjoni (ka riigilõivu) tasumisest

vabastamist taotleva isiku poolt esitatud asjaolusid põhjalikult kaaludes, kas isik vabastada kautsjoni või

õigusabi eest tasumisest või mitte, ja kui vabastada, siis kas teha seda täielikult või osaliselt.

18. Arvestades asjaolu, et kriminaalmenetluses on praeguseni sätestamata maksejõuetute isikute kautsjoni

tasumisest vabastamise kord, ja lähtudes maksejõuetute isikute võrdse kohtlemise ning neile

menetlusseadusest tuleneva edasikaebeõiguse tagamise vajadusest, peab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

kogu koosseis vajalikuks kohaldada kautsjoni tasumisest vabastamise küsimuse lahendamisel analoogiat.

Seetõttu tuleb lähtuda tsiviil- ja halduskohtumenetluse seadustikus selle küsimuse lahendamiseks sätestatud

põhimõtetest.

19. Lähtudes eeltoodust ja tasumisele kuuluva kassatsioonkautsjoni suurusest - 925 krooni -, mis moodustab

ligikaudu poole S. K. sissetulekust, peab kolleegium seda ülemääraseks ja vabastab ta kautsjoni tasumisest.

Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Peeter Vaher