3-2-1-52-03 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-52-03

Otsuse kuupäev

Tartu, 5. mai 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja A. Kull

Kohtuasi

Eesti Raadio hagi OÜ Juturaadio vastu kaubamärgi

ebaseadusliku kasutamise lõpetamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. jaanuari 2003. a

otsus tsiviilasjas nr 2-2/77/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Juturaadio kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

14. aprill 2003. a

Istungil osalenud isikud

Hageja esindaja vandeadvokaat R. Markus

Resolutsioon

1. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

23. jaanuari 2003. a otsust põhjenduste osas. Muus osas

jätta otsus muutmata.

2. OÜ Juturaadio kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada Advokaadibüroole Paul Varul 25. veebruaril

2003. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Raadio esitas 20. oktoobril 1999. a Tallinna Linnakohtule hagi OÜ Juturaadio vastu, nõudes

kostjalt sõnaühendi "Raadio Eesti" kasutamise lõpetamist oma programmi nimetuses. Samuti nõudis

ta, et kostja hoiduks edaspidi selle sõnaühendi kasutamisest oma saadetes ja programmides.

Hagiavalduse järgi edastas OÜ Juturaadio raadioprogrammi "Raadio Eesti" 24 tundi ööpäevas ning

selles kasutati sageli sõnaühendit "Raadio Eesti". Hageja nimele on kantud Eesti Vabariigi riiklikusse

kauba- ja teenindusmärkide registrisse 1. novembril 1994. a ja 24. aprillil 1995. a kaubamärgid

"EESTI RAADIO", "Eesti Raadio" ja "Radio Estonia", mille kohta on väljastatud

kaubamärgitunnistused. Sõnaühend "Raadio Eesti" kujutab endast kaubamärgi "Radio Estonia"

otsetõlget eesti keelde. Hageja leidis, et tal on ainuõigus kasutada tema nimele registreeritud

kaubamärke oma tegevuses ja kostja poolt sõnaühendi "Raadio Eesti", mis on äravahetamiseni

sarnane hagejale kuuluvate kaubamärkidega, kasutamine oma programmi tähistamiseks on vastuolus

kaubamärgiseaduse (KaMS) § 5 lõikega 3.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Hagejale väljastatud kaubamärgitunnistuste kohaselt ei kuulu kaitse alla

kaubamärgi tähise sõnalised osad "Eesti" ja "Raadio". Kaubamärgi domineerivaks osaks on selle

kujunduslik külg. Hagejal ei ole õigust keelata kaubamärgi mittekaitstavate osade kasutamist.

Sõnapaarid "Eesti Raadio" ja "Raadio Eesti" ja sõnapaarid "Radio Estonia" ja "Raadio Eesti" on kõla

poolest erinevad.

3. Tallinna Linnakohtu 22. juuni 2001. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste

kohaselt kuulub hagejale väljastatud kaubamärgitunnistustele ja KaMS § 5 lg-le 2 tuginedes riiklik

kaitse kaubamärkide reproduktsioonilistele osadele, mis on tajutavad vaid visuaalselt (kujutiste

nägemine). Seega ei ole võimalik käsitleda kaubamärgi ebaseadusliku kasutamisena kaubamärgi

tähise sõnaliste osade "EESTI", "RAADIO", "Eesti", "Raadio", "Radio", "Estonia" kasutamist kõnes,

mida tajutakse kuulmismeele abil. Tuginedes ekspertide arvamusele, leidis kohus, et sõnapaarid

"Eesti Raadio" ja "Raadio Eesti" ning "Radio Estonia" ja "Raadio Eesti" on kõla poolest erinevad ega

ole kuulamisel äravahetamiseni sarnased. Hagejal kui kaubamärgi "Eesti Raadio" omanikul ei ole

õigust keelata kaubamärgi mittekaitstavate osade kasutamist.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 7. mai 2002. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata.

5. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 5. novembri 2002. a otsusega tühistati apellatsioonikohtu otsus ning

asi saadeti samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht,

et riikliku kaitse all on kaubamärgi reproduktsiooniline osa, st ainult visuaalselt tajutav osa (kujutise

nägemine), ja kaubamärgi ebaseadusliku kasutamisena ei saa käsitleda kaubamärgi tähise sõnaliste

osade "EESTI", "RAADIO", "Eesti", "Raadio", "Radio" ja "Estonia" kasutamist kõnes. Selline

tõlgendus on liiga kitsas ja teeks õigushüve kaitsmise paljudel juhtudel võimatuks. Kuigi eraldi

võetuna ei kuulu sõnad "Eesti", "raadio", "Estonia" ja "radio" kaitse alla ja nende üksikult kasutamist

ei saa kaubamärgi omanik takistada, välja arvatud juhul, kui nende kasutamine toob kaasa KaMS § 5

lg-s 3 sätestatud asjaolud, ei välista see sõnaühendi kui kaubamärgi kaitset. Asjaolu, et kostja ei

edasta hetkel raadioprogrammi "Raadio Eesti", ei tähenda, et hageja subjektiivsed õigused ei või olla

ohustatud tulevikus. Seetõttu on põhjendamatu ringkonnakohtu seisukoht, et nõude rahuldamiseks ei

anna alust see, et kostja tegevus võib kaasa tuua õiguste rikkumise.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohtu 23. jaanuari 2003. a otsusega tühistati linnakohtu otsus ja tehti uus otsus,

millega hagi rahuldati.

7. Linnakohus asus seisukohale, et KaMS § 5 lg 2 järgi kaitseb riik kaubamärgi omaniku (hageja)

ainuõigust kaubamärkide "EESTI RAADIO", "Radio Estonia" ja "Eesti Raadio"

reproduktsioonilistele osadele, mis on tajutavad (kujutiste nägemine) visuaalselt. Selline

materiaalõigusnormi tõlgendamine ei vasta kaubamärgi ülesannetele. Kaubamärgi põhiülesandeks on

toote või teenuse individualiseerimine, selle eristamine teistest pakutavatest kaupadest. Märgi

individualiseeriv toime tähendab seda, et tarbija või iga muu isik eristab eri märkidega varustatud

kaupu üksteisest just märgi alusel. Sealjuures on individualiseeriv toime eelduseks ka kaubamärgi

teistele ülesannetele. Need tekivad seostest, mis kujunevad kaubamärgi omaniku traditsioonist oma

kaubamärki kasutada ja assotsioonidest, mis sihtrühmal seoses kaubamärgiga tekivad. Praegusel ajal

võib kaubamärkidel täheldada uusi ülesandeid, nagu kvaliteedi ehk garantiiülesanne,

reklaamiülesanne ja konkurentsiülesanne. Kaubamärgil on ka maineväärtuse funktsioon (Goodwill).

Kui kaubamärk on olnud kaua aega turul või kui see on muul viisil saanud oma sihtrühmas tuntuks,

tekib sellel iseseisev väärtus.

8. KaMS § 5 lg 3 järgi ei tohi füüsiline ega juriidiline isik kaubamärgi omaniku loata kasutada

õiguskaitse saanud kaubamärgiga identset või äravahetamiseni sarnast kaubamärki samade või

sarnaste kaupade ning teenuste tähistamiseks majandus- ja äritegevuses. KaMS § 5 lg 4 järgi on

kaubamärgiomanikul õigus keelata kaubamärgi kasutamine samade või sarnaste kaupade ja teenuste

ning teistegi kaupade ja teenuste puhul, kui kaubamärk on Eesti Vabariigis üldtuntud ja sellise

kasutamisega kaasneb kaubamärgi eristatavuse või maine põhjendamatu ärakasutamine või

eristatavuse või maine kahjustamine.

9. Hagejale väljastatud kaubamärgitunnistuste nr 15593, 13601 ja 13588 järgi kuulub kaubamärgina

riikliku kaitse alla kaubamärkide reproduktsioon (kujutis), sealjuures ka sõnaühendite "EESTI

RAADIO", "Radio Estonia" ja "Eesti Raadio" osas. Sõnad "EESTI", "RAADIO", "Radio", "Estonia",

"Eesti" ja "Raadio" on kaubamärgi mittekaitstavad osad.

10. Kostja edastas raadioprogrammi nimetusega "Raadio Eesti". Seega kasutas kostja nimelt hageja

kaubamärgi sõnalisest osast koos kahte ühist sõna "Raadio" ja "Eesti", milles seisneski hageja

väidetel KaMS § 5 lg 3 rikkumine. Ekspert A. Luuk on andnud arvamuse (tl 70-85), mille järgi

kaubamärk "Eesti Raadio" ja sõnapaar "Raadio Eesti" ei ole nende kuulmisel äravahetamiseni

sarnased. Samuti puudub sarnasus kaubamärgi "Radio Estonia" ja sõnapaari "Raadio Eesti" vahel.

Ekspert O. Moorlat on andnud arvamuse (tl 95-119), mille kohaselt sõnapaar "Raadio Eesti" on kõla

poolest erinev, kuid sisult äravahetamiseni sarnane patendiametis registreeritud kaubamärkidega.

Seejuures pole eksperdi arvamuse kohaselt raadioprogrammi käigus võimalik edasi anda visuaalset

pilti, vaid ainult kaubamärgi sõnalist osa. Sõnaline osa "RAADIO EESTI" on mõneti eksitav, sest

Eesti Raadio on ennast läbi aegade reklaaminud embleemiga "RAADIO". Sõnapaarid "Eesti Raadio"

ja "Raadio Eesti" on kõla poolest erinevad, kuid sisult äravahetamiseni sarnased, sest sõnapaar "Eesti

Raadio" assotsieerub paljudele veel riigiraadioga.

11. Tõendamaks, et sõnapaarid "RAADIO EESTI" ja "Eesti Raadio" võivad tekitada segadust, on

esitatud ajalehe "Postimees" müügipakkumine äriühingule "RAADIO EESTI", kusjuures silmas on

peetud hagejat Eesti Raadiot (tl 112). See ja ekspert O. Moorlati arvamus ning ülaltoodud

dokumentaalne tõend kinnitasid hageja väidet, et kostjapoolne sõnaühendi "Raadio Eesti" kasutamine

oma programmi nimetuses on kuulajaskonda eksitav.

12. Ekspertide arvamused ei lange ühte, kusjuures järeldustele jõudmiseks on kasutatud erinevaid

uurimisprotseduure. Kollegium peab ekspert O. Moorlati arvamust põhjendatumaks ning

veenvamaks. Õige on vastustaja väide, et eksperdil ei ole õigust esitada dokumentaalseid tõendeid,

kuivõrd tõendite esitamise kohustus on TsMS § 91 lg 1 järgi protsessiosalistel. Samas on kohus

tõendi vastu võtnud. Seega tuli anda sellele ka hinnang. Apellatsioonikohtu istungil ilmnes, et kostja

ei edasta programmi "Raadio Eesti", kuid see ei saa olla hagi rahuldamata jätmise aluseks.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

13. Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada. Asjas ei ole tuvastatud KaMS

§ 5 lõikes 3 ettenähtud asjaolusid (õiguskaitse saanud kaubamärgiga äravahetamiseni sarnase

kaubamärgi kasutamine). Seega on ringkonnakohus kohaldanud nimetatud normi vääralt.

Ringkonnakohus on üksnes tuvastanud, et kostja kasutas "hageja kaubamärgi sõnalisest osast koos

kahte ühist sõna" ja et "kostja poolt sõnaühendi "Raadio Eesti" kasutamine oma programmi

nimetuses on kuulajaskonda eksitav". Ringkonnakohus on käsitlenud ekspert Moorlati arvamust ka

seisukohtade osas, milles eksperdile küsimusi ei esitatud. Sellega rikkus ringkonnakohus TsMS § 129

lg 1 ja § 130 lg 1 norme. Samuti ei ole ringkonnakohus põhjendanud oma seisukohti, et ekspertide

arvamused ei ole ühtsed ja et kohus peab ekspert O. Moorlati arvamust põhjendatumaks.

Ringkonnakohus on hinnanud tõendina dokumenti, mille esitas kohtule ekspert. Ringkonnakohus

leidis, et nimetatud dokumendi esitamine oli vastuolus TsMS § 91 sätetega, kuid hindas seda

põhjendusega, et kohus oli tõendi vastu võtnud. Kostja on tõendile vastu vaielnud. Tõendi

hindamisega rikkus ringkonnakohus TsMS § 91 lg 2.

14. Hageja ei esitanud kassatsioonkaebusele kirjalikku vastust.

15. Istungil palus hageja esindaja jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

16. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid muuta tuleb otsuse

põhjendusi protsessiõiguse normi rikkumise tõttu.

17. Ebaõige on kassatsioonkaebuse väide, et asjas ei ole tuvastatud KaMS § 5 lõikes 3 ettenähtud

asjaolusid. Ringkonnakohtu otsuses on viidatud KaMS § 5 lg-le 3 (otsuse lk 4, kolmas lõik), st kohus

on seda normi kohaldanud. Asjaolu, et ringkonnakohus ei ole osutatud lõigus enne KaMS § 5 lg-le 3

viitamist kasutanud sõnu "äravahetamiseni sarnane", ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks.

Otsusest ilmneb selgelt kohtu järeldus, et kostja kasutas hageja kaubamärgiga äravahetamiseni sarnast

kaubamärki. Kolleegium märgib, et korrektsuse huvides ning asjatute kaebuste vältimiseks on

kohtuotsustes soovitatav kasutada termineid, mis on sätestatud seaduses.

18. Järgnevalt vastab kolleegium kassatsioonkaebuse väitele, et ringkonnakohus on käsitlenud ekspert

Moorlati arvamust ka selliste seisukohtade osas, mille kohta eksperdile küsimusi ei esitatud.

19. Tallinna Linnakohtu 2. mai 2000. a määruses esitati eksperdile järgmine küsimus: "Kas kõnes

(raadioprogrammis) kasutatav sõnapaar "Raadio Eesti" on kuulmisel äravahetamiseni sarnane

patendiametis registreeritud kaubamärkidega nr 15593, nr 13601 ja nr 13588?"

20. Linnakohus on 22. juuni 2001. a otsuses viidanud, et ta ei arvesta ekspert Moorlati õiguslike

seisukohtadega. Ka ringkonnakohus ei ole tuginenud eksperdi õiguslikele seisukohtadele. Selles osas

on kohtud juhindunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest. Kolleegium peab siiski vajalikuks

märkida, et KaMS § 5 lõiget 3 tuleb tõlgendada koos kaubamärgiseaduse teiste sätetega, lähtudes

seaduse mõttest. Tõlgendamisel tuleb arvestada ka KaMS § 8 lg 1 punktidega 2 ja 3. Kaubamärgi

võrdlemisel varasema kaubamärgiga, et kindlaks teha, kas kaubamärgid on äravahetamiseni sarnased,

on vajalik välja selgitada ka assotsiatsioonid, mis isikul tekivad uue kaubamärgiga kokku puutudes.

Seda ei tule kaubamärgiseaduse mõtte kohaselt teha mitte ainult kaubamärgi registreerimisel, mida

reguleerib KaMS § 8, vaid ka KaMS § 5 lõikes 3 ette nähtud juhul. Kui need assotsiatsioonid

võimaldavad kaubamärgid omavahel segamini ajada, on varasema kaubamärgi omanikul õigus nõuda

oma õiguste rikkumise lõpetamist. Kolleegium märgib, et 1. jaanuaril 2004. a jõustuva

kaubamärgiseaduse §-de 10 ja 14 sõnastus on oluliselt selgem. See rõhutab ja võimaldab arvestada

isikule ebaõigete assotsiatsioonide tekitamise võimalust nii õiguskaitse andmise regulatsioonis kui ka

regulatsioonis, mis annab kaubamärgi omanikule õiguse keelata kolmandatel isikutel kaubamärgi

kasutamine.

21. Kohtu küsimusele vastamiseks pidi ekspert Moorlat ekspertiisi käiku ja selle käigus tekkinud

küsimusi ja arvamusi kirjeldama. Ekspert on lähtunud oma vastuses sisulisest kriteeriumist, st

assotsiatsioonidest. Seda tuleb pidada õigeks, sest eksperdil on kogemused kaubamärgiga

seonduvates küsimustes.

22. Kuigi ringkonnakohus on oma otsuses põhjendanud, miks ta leiab olevat ekspert Moorlati

arvamuse veenvama, on selles osas ringkonnakohtu otsuse ülesehitus siiski ebaloogiline. Ekspert

Moorlati ekspertiisi käsitlus ja selle alusel hageja kaubamärgile äravahetamiseni sarnase kaubamärgi

kasutamise KaMS § 5 lg 3 rikkumiseks lugemine, st veenvuse põhjendus, eelneb nimetatud veenvuse

väitele. See asjaolu ei anna aga alust otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtul puudus vajadus otsuses

eraldi põhjendada oma järeldust, et ekspertide arvamused ei lange ühte. Otsuse järeldustest ilmneb

selgelt, et ekspertiisi tulemused on erinevad. Samuti see, miks peab kohus ekspert Moorlati arvamust

veenvamaks.

23. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus võis kontrollida eksperdiarvamust ja selle lisadena esitatud

materjale ning teha selle pinnalt järelduse asjaolu tõendatuse kohta. Ka TsMS § 132 lg 2 lubab

eksperdil erandjuhtudel omal algatusel tõstatada ja lahendada ekspertiisimääruses esitamata küsimusi.

Ebaõige on aga kohtuotsuses viidata eksperdiarvamusele lisatud dokumentidele kui

dokumentaalsetele tõenditele. Seda tehes on rikutud TsMS § 91 lg 2, mille kohaselt ekspert tõendeid

esitada ei saa. TsMS § 231 lg 4 järgi tulnuks kohtul ekslikult tõendina vastu võetud dokument jätta

arvestamata.

J. Luik, H. Jõks, A. Kull