3-2-1-48-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-48-03

Otsuse kuupäev

Tartu, 5. mai 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja H. Jõks, liikmed A. Kull ja V. Kõve

Kohtuasi

Rutt Kersna hagi Korteriühistu Kehtna Suvi vastu 8525

krooni väljamõistmiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 12. novembri 2002. a

otsus tsiviilasjas nr 2-2/1161/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Rutt Kersna kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

7. aprill 2003. a

Resolutsioon

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

12. novembri 2002. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus

rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hagiavalduse kohaselt oli Rutt Kersna kuni 15. septembrini 2000. a Kehtnas Staadioni 19-5 asuva

korteriomandi omanik. 25. mail 2000. a sõlmis KÜ Kehtna Suvi tellijana OÜ-ga Collina Grupp

tööettevõtulepingu Staadioni 19 asuva elamu katuse vahetamiseks. Tellija omanikujärelevalvet

teostas KÜ Kehtna Suvi esindaja Gunnar Kure. Kuna 29. juunil 2000. a jäeti tööpäeva lõpul piisavalt

hoolikalt katmata viimasel korrusel asuva korteri nr 5 kohal olev katuseosa, jooksis vihmavesi läbi

korteri vahelae. Vesi rikkus korteri köögi, magamistoa, esiku ja panipaiga vahelagede viimistluse,

osaliselt tapetseeritud seinad ja köögipõranda katte, läbi vettis korteri lae kohal pööningul olnud

mineraalvillast soojustus, kahjustada sai mööbel. Hageja kutsutud eksperdid tegid kindlaks töövõtja

süül tekkinud kahjustused. Hageja palus kostjalt välja mõista tekitatud kahju hüvitamiseks 7825

krooni ja korteriühistu osamaksu 700 krooni.

2. Rapla Maakohtu 27. mai 2002. a otsusega rahuldati hagi osaliselt. Kohus mõistis TsK § 448 lg-le 1

ja §-le 449 tuginedes kostjalt hageja kasuks välja 5825 krooni suuruse hüvitise. Kohtuotsuse

põhjenduste kohaselt oli kostja süüdi hageja korterit kahjustanud vihmavee läbijooksus.

Tööettevõtulepingu kohaselt pidi tellija teostama omanikujärelevalvet. 29. juunil 2000. a jättis tellija

oma kohustuse täitmata, kuna ei kontrollinud ega võtnud midagi ette selleks, et katus kaetaks selliselt,

et vihmavesi ei saaks korteritesse joosta. Tunnistajate ütlustega ja Kehtna Vallavalitsuse aktiga on

tõendatud, et läbijooksnud vihmavesi rikkus hageja vastremonditud korteri. Kalkulatsioonide ja

kviitungitega on tõendatud, et vihmavee läbijooksu tõttu rikutud korteris tehtud remondi maksumus,

s.o ostetud materjalid ja remondi tegemine, oli 7825 krooni ja 52 senti. KÜ Kehtna Suvi teatisega

kommunaalteenuste arvestuse kohta luges kohus tuvastatuks, et kostja on hagejale 2000. a novembris

remondi katteks üle kandnud 2000 krooni, tehes tasaarvelduse hageja poolt tasumata

hooldustasudega. Seega tuli nimetatud summa hageja esitatud nõudest maha arvata. Põhjendatud ei

ole hageja nõue mõista kostjalt välja 700-kroonine osamaks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

3. Tallinna Ringkonnakohtu 12. novembri 2002. a otsusega tühistati maakohtu otsus ja uue otsusega

jäeti hagi rahuldamata ning hagejalt mõisteti kostja kasuks välja kohtukuluna 700 krooni suurune

riigilõiv. Ringkonnakohus leidis, et hagi on õiguslikult põhjendamata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selle üle, et hageja korterile tekitati

29. juunil 2000. a kahju katuse remonttööde käigus. Hagiavalduses märkis hageja, et ehitusettevõtja

ei kaitsnud piisavalt korteri vahelage äikesevihma eest. Ehitusettevõtjaks (tööettevõtjaks) ei olnud

aga korteriühistu, vaid OÜ Collina Grupp. Tellija KÜ Kehtna Suvi ja tööettevõtja OÜ Collina Grupp

vahel oli sõlmitud 25. mail 2000. a ehituse tööettevõtuleping, mille kohaselt töövõtja kohustus

tegema Kehtnas Staadioni 19 asuva elamu katuse remonttöid. TsK § 360 järgi on tööettevõtja

kohustatud tarvitusele võtma kõik abinõud tellija poolt temale usaldatud vara säilimise tagamiseks ja

kannab vastutust igasuguse hooletuse eest, mis tõi kaasa selle vara kahjustamise. Katteta katuseosa

katmine oli tööettevõtja, mitte tellija kohustus. Vaidlust ei ole selle üle, et just tööettevõtja katuse

enne vihma kilega kattis, kuid ta tegi seda viisil, mis ei taganud hageja vara säilimist.

Korteriühistu ei ole ka Staadioni 19 ehitise omanik. Omanikujärelevalvet reguleerib planeerimis- ja

ehitusseaduse (PES) § 60, millest ei tulene, et järelevalvet teostav isik peaks ise ehitusjärelevalve

korras ära tegema töö, mida tööettevõtja on teinud hooletult. Ka ei tulene nimetatud sättest, et

järelevalvet teostava isiku poolt kohustuse mittenõuetekohase täitmise korral vastutab selle isiku eest

tellija. Järelevalvet teostava isiku kohustus teha ise ära tööettevõtja hooletult tehtud töö ei tulene ka

tööettevõtulepingust. Hagiavalduse kohaselt informeeris hageja vihmavee läbijooksust korterisse

koheselt nii ehitusjärelevalvet teostavat G. Kuret kui ka ehitusmehi, kes remonttöid tegid.

Ehitusmehed aga ei reageerinud, kuna leidsid, et tööpäev on läbi. Maakohus on hagi rahuldamisel

ebaõigesti tuginenud TsK §-le 449, mille kohaselt organisatsioon on kohustatud hüvitama kahju, mis

on tekitatud tema töötajate süü läbi nende töökohustuste täitmisel. Ei hagiavaldusest ega kostja

vastulausest hagile ei nähtu, et omanikujärelevalvet teostav G. Kure oleks olnud kostja töötaja. PES

§ 60 lg 3 kohaselt ei pea omanikujärelevalvet teostav isik olema korteriühistu töötaja. TsMS § 229

lg 2 kohaselt ei või kohus asjas, mis ei riiva avalikku huvi, rajada otsust asjaolule, mida pooled ei ole

ise asja läbivaatamisel esitanud.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse.

Ringkonnakohus kohaldas vääralt TsK § 360, kui leidis, et tellija ei pidanud katma mahavõetud

katuseosa. Tellija oleks pidanud seda nõudma ja on selle tegemata jätmises süüdi. Korteriühistu kui

tellija peab TsK § 368 alusel nõudma ühistu liikmele tekitatud kahju hüvitamist. Samuti ei ole ühistu

kasutanud TsK §-st 375 tulenevat tellija õigust teostada järelevalvet tehtavate tööde mahu,

maksumuse ja kvaliteedi üle. TsMS § 116 järgi tunnistas OÜ Collina Grupp juhataja A. Karro, et

firma on süüdi hooletuses, ning tasus kahjude katteks 2000 krooni ja oli nõus korteris remonti

tegema. Maakohtu istungil ütles G. Kure, et ühistu kompenseerib poole remondi maksumusest.

Hagejale raha üle ei antud ja ta tegi remondi ise. TsMS § 88 lg 3 järgi ei saa isik olla esindaja, kui ta

on sellest asjast osa võtnud tunnistajana. Korteriühistu raamatupidaja H. Kaljuste oli maakohtus

tunnistaja, ringkonnakohtus aga korteriühistu esindaja.

5. Vastuses kassatsioonkaebusele pidas kostja ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

7. Vaidlus puudus selle üle, et hageja korterile tekitati 29. juunil 2000. a katuse remonttööde käigus

kahju. Ringkonnakohus tuvastas, et hagejale tekitas kahju ehitusettevõtja (tööettevõtja) OÜ Collina

Grupp, mitte kostja. Selle tõttu ei saanud kohus hagi TsK § 448 alusel rahuldada.

8. Ekslik on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud tsiviilkoodeksi

tööettevõtu kohta käivaid sätteid. Apellatsioonikohtul puudus alus tööettevõtulepingu sätete

kohaldamiseks. Hageja rajas oma nõude KÜ Kehtna Suvi ja OÜ Collina Grupp vahel sõlmitud

tööettevõtulepingule. Sellest lepingust ei tekkinud kostjal hageja suhtes õigusi ega kohustusi.

9. Hagiavalduses on hageja põhjendanud oma nõuet ka sellega, et kostja ei täitnud ehituse üle

omanikujärelevalvet. Ringkonnakohus kostja õigusvastast käitumist ei tuvastanud.

Apellatsioonikohus leidis, et kostja ei ole Kehtnas Staadioni 19 asuva ehitise omanik. Seega ei

saanud kostja rikkuda planeerimis- ja ehitusseadusest tulenevaid ehitise omaniku kohustusi. Muid

asjaolusid, mis annaksid aluse hinnata kostja käitumise õigusvastasust, pole hageja esile toonud.

10. Ebaõige on kassaatori viide TsMS §-le 116. TsMS § 116 kohaselt saab asjaolu omaks võtta ainult

pool. OÜ Collina Grupp ei olnud menetluses pool ja selle juhataja A. Karro osales menetluses

tunnistajana. Hagejal võib olla nõue OÜ Collina Grupp vastu.

11. TsMS § 88 lg 3 kohaselt ei või isik olla esindaja, kui ta on sellest asjast osa võtnud tunnistajana.

Korteriühistut ringkonnakohtus esindanud H. Kaljuste oli korteriühistu juhatuse liige ja seega

korteriühistu seaduslik esindaja. Kohtus tunnistajaks olek ei piira sama isiku seaduslikuks esindajaks

olekut.

H. Jõks, A. Kull, V. Kõve