3-2-1-10-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-10-03

Otsuse kuupäev

Tartu, 30. aprill 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks, A. Kull, V. Kõve, L. Laarmaa

ja J. Luik

Kohtuasi

Võru linna hagi Sirje Liiveti ja Eha Kikase vastu töölepingute

lõpetamise ja hüvitiste maksmata jätmise õiguse

tunnustamiseks.

Sirje Liiveti ja Eha Kikase vastuhagi töölepingute lõpetamise

ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvitiste väljamõistmiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. oktoobri 2002. a otsus

tsiviilasjas nr 2-2-305/2002

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sirje Liiveti kassatsioonkaebus ja Eha Kikase kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

31. märts 2003. a

Istungil osalenud isikud

Võru linna esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo

Resolutsioon

1. Muuta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. oktoobri

2002. a otsust põhjenduste osas. Muus osas jätta otsus

muutmata.

2. Rahuldada Sirje Liiveti kassatsioonkaebus ja Eha Kikase

kassatsioonkaebus osaliselt.

3. Tagastada Eha Kikasele 28. oktoobril 2002. a tema

kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 240 (kakssada

nelikümmend) krooni ja Sirje Liiveti kassatsioonkaebuselt

tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sirje Liivet töötas Võru lastepäevakodu-varjupaigas Jussike pesumasinistina ning 0,25 kohaga

laohoidjana. Eha Kikas töötas samas kohas raamatupidajana. Võru Linnavolikogu 13. detsembri

2000. a otsuse alusel tuli 31. mail 2001 ühendada Jussike Võru lasteaiaga Sõleke. Võru Linnavalitsus

tegi 27. detsembril 2000. a kirjaga Jussikese juhatajale ülesandeks tagada ühendamisel seadusest

tulenev asjaajamine. Võru Linnavalitsuse 25. jaanuari 2001. a korraldusega nr 35 kinnitati Võru

lasteaia Sõleke töötajate koosseis alates 1. juunist 2001. a. Sõlekeses puudusid pesumasinisti ja

raamatupidaja ametikohad. Jussikese juhataja lõpetas 30. mai 2001. a käskkirjadega Sirje Liiveti ja

Eha Kikasega töölepingud alates 31. maist 2001. a. TLS § 86 p 3 alusel töömahu vähenemisest

tingitud koondamise tõttu.

2. Võrumaa Töövaidluskomisjon tunnistas 4. septembri 2001. a otsusega töölepingute lõpetamise

ebaseaduslikuks. Töövaidluskomisjon luges Sirje Liiveti töölepingu Võru linnaga lõpetatuks töötaja

algatusel 20. augustist 2001. a ja Eha Kikase töölepingu lõpetatuks töötaja algatusel 30. juunist

2001. a. Töövaidluskomisjon mõistis Võru linnalt Sirje Liiveti kasuks välja 6 301 krooni ja Eha

Kikase kasuks 12 049 krooni.

3. Võru linn esitas kohtule hagi, milles palus tunnustada hageja kui tööandja õigust lõpetada

kostjatega töölepingud TLS § 86 p 3 alusel ning jätta neile hüvitised maksmata. Sõlekese uus

koosseis oli väiksem kui kahes lasteaias kokku. Uues koosseisus puudusid pesumasinisti ja

raamatupidaja ametikohad, Sõlekeses oli täidetud 1,0 koormusega laohoidja ametikoht. Lasteaedade

ühinemisel tuli võrrelda mõlema lasteaia töötajate tööalaseid näitajaid. Tööandja eelistas tööle

jätmisel Jussikese töötajatest õpetajatena töötavaid isikuid, kellel on kõrgem erialane haridus ning

lasteaiaõpetajate abidena töötavaid isikuid, kellel on alla 3 aasta vanused lapsed. Kuna hagejal ei

olnud kostjatele vabu töökohti pakkuda, oli tal alus TLS § 86 p 3 kohaldamiseks. Jussikese

põhimäärus p 5.2.2 järgi on juhatajal õigus sõlmida, muuta ja lõpetada töötajatega töölepinguid.

Seega on Jussikesele antud õigus olla tööandja. TLS § 3 p 2 kohaselt võib tööandjaks olla ka

juriidilise isiku struktuuriüksus.

4. Kostjad esitasid vastuhagid, milles palusid tunnistada nendega töölepingute lõpetamine

ebaseaduslikuks. Sirje Liivet palus lugeda tema ja Võru linna vaheline tööleping lõppenuks

20. augustist 2001. a TLS § 79 lg 1 alusel ja mõista Võru linnalt välja 12 602 krooni suurune hüvitis.

Eha Kikas palus lugeda tööleping lõppenuks 30. juunist 2001. a TLS § 79 lg 1 alusel ja mõista Võru

linnalt välja 24 099 krooni suurune hüvitis.

Kostjad leidsid, et nende tööandja on Võru linn. Kohaliku omavalitsusüksuse hallatavad asutused ei

saa olla iseseisvad tööandjad, nad teostavad üksnes kohaliku omavalitsusüksuse õigusi ja kohustusi.

Seadusest ei tulene Jussikese juhataja õigust ega volitust lõpetada lasteaedade ühendamisel

töölepinguid. Lepingu sõlmimise, muutmise või lõpetamise õigus ei ole võrdne tööandjaks

olemisega.

TLS § 6 kohaselt ei lõpeta reorganiseerimine töölepingut. Tööandja tegevuse ümberkorraldamisel

pidi TLS §-st 6 tulenevalt Jussikese töötajate töösuhe jääma kestma ning töötajad pidid üle minema

Sõlekesse. Seejärel oli tööandja Võru linn TLS § 99 lg 2 alusel kohustatud välja selgitama töötajate

tööalased näitajad ja tööle jäämise eelisõiguse. Jussikese juhataja ei olnud õigustatud otsustama

Sõlekeses olevate vabade töökohtade pakkumise võimaluse üle.

TLS § 98 lg-s 2 sätestatud kohustus pakkuda töötajale võimaluse korral teist tööd ei ole piiratud

asutusega, kus töötaja töötab. Seega pidi Võru linn kõigis oma asutustes pakkuma teist tööd, mis

vastab kostjate kvalifikatsioonile.

5. Võru Maakohus rahuldas 28. märtsi 2002. a otsusega Võru linna hagi ja jättis vastuhagid

rahuldamata. Maakohtu otsuse kohaselt tuleb Eha Kikasel tagastada Võru linnale 5944 krooni ja Sirje

Liivetil 3109 krooni.

Jussike oli kostjate suhtes tööandja. TLS § 3 p 2 kohaselt võib tööandjaks olla juriidilise isiku

struktuuriüksus, kui talle on antud tööandja õigused. Jussikese põhimääruse p-de 5.1 ja 5.2 kohaselt

juhib lasteaed-varjupaiga tööd juhataja, kes on lasteaed-varjupaiga seadusjärgne esindaja. Juhataja

pädevusse kuulub muuhulgas ka töölepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine. Põhimäärusest ei

nähtu, et Jussikese juhataja oleks töölepingute sõlmimisel tegutsenud Võru linna esindajana.

Kostjatega sõlmitud töölepingutes on samuti märgitud, et Jussike oli kostjate tööandja.

Lasteaedade reorganiseerimine iseenesest ei lõpeta töölepingut. Kuna Sõleke ja Jussike olid Võru

linna hallatavad asutused ning Jussikese juhatajale oli tehtud ülesandeks tagada lasteaedade

ühendamisega seonduv asjaajamine, oli koos reorganiseerimisega võimalik lahendada ka töölepingute

lõpetamine koondamise tõttu. Jussikese juhataja põhjendas koondamisest ette teatades töölepingu

lõpetamise vajadust lasteaedade ühendamisega ja sellega, et kostjatele ei ole pakkuda vaba töökohta.

Kuna Sirje Liivet töötas 0,25 kohaga laohoidjana, oli tööle jäämise eelisõigus isikul, kes töötas sellel

kohal täiskohaga.

TLS § 98 lg-s 2 nimetatud teise töö pakkumine saab toimuda töökohtade osas, millel töötaja on oma

teadmiste, oskuste ja tervise tõttu suuteline töötama. Kuivõrd Võru linna ametiasutuste hallatavate

asutuste asutamise, haldamise, ümberkorraldamise ja lõpetamise korra (edaspidi Korra) kohaselt

ühendamisel ühendatav asutus lõpetatakse, pidi tööandja pakkuma töötajatele vabu kohti sama

tööandja juures, s.o reorganiseeritud Sõlekeses. Seadusest ei tulene Võru linna hallatavate asutuste

kohustust tööandjana pakkuda tööd kõigis Võru linna hallatavates asutustes. Hagejal ei olnud

kostjatele võimalik tööd pakkuda, sest Sõlekeses polnud vabu töökohti.

Kui pärast täidetud kohtuotsuse tühistamist ja asja uuesti läbivaatamist jäetakse hagi otsusega

rahuldamata, tuleb TsMS § 374 ja § 375 lg 1 kohaselt kostjale tagastada kõik, mis tühistatud otsuse

alusel hageja kasuks oli sisse nõutud, kusjuures esimese astme kohtule uuesti läbivaatamiseks antud

asjas lahendab kohus tagasitäitmise omal algatusel, arvestades poolte seisukohti. Hagi rahuldamisega

tühistatakse töövaidluskomisjoni otsus, mille alusel on hageja kostjatele üle kandnud hüvitise. Seega

tuleb kostjatel töövaidluskomisjoni otsuse alusel saadu tagastada.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tartu Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata.

Maakohus on TLS § 3 p 2 alusel õigesti leidnud, et kostjate tööandjaks oli Jussike. Nimetatud sätte

järgi ei pea tööandja olema juriidiline isik. Tööandja, kes ei ole juriidiline isik, on oma õiguslikult

olemuselt selle juriidilise isiku tehinguline esindaja töösuhetes, kelle struktuurüksus ta on. Seega oli

Jussikese juhatajal volitus sõlmida ja lõpetada kostjatega töölepinguid.

Kuivõrd koondamise situatsiooni tekkimine oli teada enne Jussikese reorganiseerimist, siis oli alus

koondamiseks olemas juba enne reorganiseerimise lõpuleviimist. Seetõttu ei saanud kostjate

töölepingud jätkuda Sõlekeses.

Maakohus kohaldas E. Kikase ja S. Liiveti suhtes õigesti TLS § 99 lg 1, mille järgi töölepingu

lõpetamisel koondamise tõttu on töölejäämise eelisõigus eelkõige töötajate esindajal, seejärel

töötajatel, kes töötavad selle tööandja juures põhikohaga.

Kostjad tõlgendavad ebaõigesti TLS § 98 lg 2, leides, et hageja oleks pidanud pakkuma neile kõiki

vabu töökohti hageja kõikides struktuuriüksustes. Kuivõrd kostjate tööandjaks oleks pärast Jussikese

reorganiseerimist võinud olla Sõleke, siis pidi hageja nendele pakkuma üksnes vabu töökohti, mis

olid Sõlekeses.

Maakohus on õigesti kohaldanud TsMS § 374 alusel töövaidluskomisjoni otsuste tagasitäitmist. Kuigi

selles sättes ei ole otsesõnu nimetatud töövaidluskomisjoni otsust, on selline otsus jõustunud osas

samaväärne töövaidluses tehtava kohtuotsusega. Hageja oli töövaidluskomisjoni menetluses kostja

positsioonil.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Mõlemad kostjad paluvad oma kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse ja uue

otsusega jätta Võru linna hagi rahuldamata ning rahuldada vastuhagid. Ringkonnakohus on vääralt

kohaldanud materiaalõiguse norme ja oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme.

Võru linn taotles hagis, et tunnustataks Jussikese kui tööandja õigust lõpetada kostjatega töölepingud.

Selline tuvastushagi eeldab, et tehakse kindlaks, kas Jussikesel on eelkirjeldatud õigus või mitte.

Kostjad leiavad, et Jussikese juhataja tegutses Võru linna kui avalik-õigusliku juriidilise isiku

esindajana. Lasteaia juhataja tehtud tehingutest ja toimingutest tulenevate õiguste ja kohustuste

kandja on Võru linn.

Töötajate õigus nõuda teist tööd sama tööandja juures on oluliselt laiem, kui tööandjaks on Võru linn,

võrreldes olukorraga, kui tööandjaks on lasteaed. TLS § 17 järgi kohaldatakse sätete vastuolu korral

sätet, mis on töötaja jaoks soodsam. Võru linn pidi tööandjana kindlaks tegema vabad töökohad oma

asutustes ning pakkuma kostjatele teisi sobivaid töökohti. Seadus ei piira tööandja kohustust pakkuda

tööd ühe struktuurüksuse piires. Võru linn ei ole väitnud, et tal polnud võimalik teist tööd teises

asutuses pakkuda.

S. Liivetiga töölepingut lõpetades rikkus tööandja TLS § 99. Ringkonnakohus on meelevaldselt

laiendanud TsMS § 374 lg 1 ja § 375 lg 1. ITLS § 25 lg 1 alusel ei jõustunud töövaidluskomisjoni

otsus seoses hagi esitamisega kohtusse.

8. Võru linn vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Hageja ei nõustu kassatsioonkaebuse seisukohaga,

et tööandjaks saab olla üksnes juriidiline isik. TLS § 3 p 2 kohaselt võib tööandjaks olla ka juriidilise

isiku struktuuriüksus, kui talle on antud tööandja õigused.

TLS § 17 mõte on juhiste andmine mitme õigusnormi kollisiooni puhul, mitte faktiliste asjaolude

vahel valiku tegemiseks.

TLS § 3 p 2 ja § 98 lg 2 kohaselt tuleb töötajatele võimaluse korral pakkuda tööd üksnes selle

tööandjaks oleva struktuuriüksuse piires, kelle juures töötajad töötasid.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus on lõppjäreldustes õige, kuid muuta tuleb

apellatsioonikohtu otsuse põhjendusi.

10. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et Võru lastepäevakodu-varjupaik Jussike oli

kostjate tööandja. TLS § 3 sätestab, kes saab olla töösuhetes tööandjaks. Selle paragrahvi 2. punkti

kohaselt võib tööandjaks olla ka juriidilise isiku struktuuriüksus, kui talle on antud tööandja õigused.

Enne 1. juulit 2002. a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 7 lg 1 määratles isiku

tsiviilõigusvõimena isiku võimet omada tsiviilõigusi ja tsiviilkohustusi. Sama paragrahvi lg 2 järgi on

tsiviilteovõime isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja võtta tsiviilkohustusi, samuti

neid muuta ja lõpetada. TsÜS § 5 järgi on isik füüsiline isik või juriidiline isik. Seega saavad ka

töölepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi omada üksnes isikud. Töölepingu seaduse mõtte kohaselt

on üksnes tööandjal õigus sõlmida ja lõpetada töölepinguid.

11. Ringkonnakohus on õigesti asunud seisukohale, et lastepäevakodu-varjupaik Jussikese juhatajal

oli volitus sõlmida ja lõpetada kostjatega töölepinguid. See järeldus on aga rajatud ebaõigele

eeldusele, et tööandja, kes ei ole juriidiline isik, on oma õiguslikult olemuselt selle juriidilise isiku

tehinguline esindaja töösuhetes, kelle struktuurüksus ta on. Kohaliku omavalitsuse korralduse

seaduse § 35 lg 1 järgi võib linn teenuste osutamiseks asutada linna ametiasutuste hallatavaid asutusi,

mis ei ole juriidilised isikud. Sarnane regulatsioon tulenes ka Võru linna põhimääruse § 54 lg-st 2,

mille kohaselt on linnal õigus asutada teenuste osutamiseks linnavalitsuse hallatavaid asutusi, mis ei

ole juriidilised isikud. Koolieelse lasteasutuse seaduse § 9 järgi juhindub lasteasutus koolieelse

lasteasutuse seadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest õigusaktidest ja oma

põhimäärusest. Sama paragrahvi lõike 2 p 4 kohaselt määratakse juhataja pädevus lasteasutuse

põhimääruses. Juhataja õigus sõlmida, peatada, muuta ja lõpetada töölepinguid tuleneb koolieelse

lasteasutuse seaduse §-st 20 ja Jussikese põhimääruse punktidest 5.1 ja 5.2. Seega on lasteaia juhataja

kohaliku omavalitsuse seaduslik esindaja töösuhetes.

12. TLS § 98 lg 2 järgi on tööandjal kohustus pakkuda koondamise tõttu töölepingu lõpetamisel

töötajale sobivat tööd. Selle sätte eesmärgiks on anda töötajale võimalus jätkata töötamist sama

tööandja juures. Samas tuleb TLS § 98 lg 2 tõlgendamisel silmas pidada, et kohaliku omavalitsuse

hallatavad asutused on üksteisest selgelt eraldatud ja iseseisvalt korraldatud ning nende juht on

kohaliku omavalitsuse seaduslik esindaja töösuhetes. Seetõttu ei ole asutuse juhil võimalik pakkuda

töötajale tööd teises kohaliku omavalitsuse hallatavas asutuses. TLS § 99 käsitleb töölejäämise

eelisõigust koondamise korral. Kohaliku omavalitsuse hallatavate asutuste üksteisest eraldatuse ja

iseseisva korraldatuse tõttu saab asutuse juhataja töötaja töölejäämise eelisõigust selgitada üksnes

samas asutuses.

13. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga töövaidluskomisjoni otsuste tagasitäitmise

kohta, kuid peab vajalikuks märkida, et ringkonnakohtu põhjendus ei ole täpne. ITLS § 33 lg 3 järgi

tuleb tagasitäitmisega seonduvates muudes küsimustes juhinduda tsiviilkohtupidamise seadustiku §-

dest 358, 359 ja 360. Kuigi individuaalse töövaidluse lahendamise seadus ei tee viidet kehtivale

tsiviilkohtumenetluse seadustikule, on selge seadusandja soov, et otsuse tagasitäitmise muudes

küsimustes juhindutaks tsiviilkohtumenetlust reguleeriva seaduse sätetest.

14. Kolleegium jätab poolte kassatsiooniastmes kantud kohtukulud nende endi kanda.

J.Odar, H. Jõks, A. Kull, V. Kõve , L. Laarmaa , J. Luik