3-2-1-42-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-42-03

Otsuse kuupäev

Tartu, 29. aprill 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa

Kohtuasi

Natalja Fjodorova hagi Aleksei Fjodorovi, Natalja Moissejeva

ja Vladimir Sergejevi vastu arestitud vara nimekirjast

väljaarvamiseks ja vara arestist vabastamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. detsembri 2002. a

otsus tsiviilasjas nr II-2-227/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Natalja Fjodorova kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

7. aprill 2003. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

17. detsembri 2002. a otsus osas, millega jäeti muutmata

Narva Linnakohtu otsus, millega jäeti N. Fjodorova hagi vara

arestist vabastamiseks rahuldamata. Rahuldada Natalja

Fjodorova hagi Aleksei Fjodorovi, Natalja Moissejeva,

Vladimir Sergejevi vastu vara arestist vabastamiseks ja

vabastada arestist 14. juulil 1999. a arestitud korter nr 66, mis

asub Narvas Joala 11. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Natalja Fjodorovale 7. jaanuaril 2003. a Svetlana

Dragunova poolt kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon, 200

(kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Narva Linnakohtu 23. detsembri 1998. a tagaseljaotsusega mõisteti Aleksei Fjodorovilt Natalja

Moissejeva kasuks 24. augusti 1997. a laenulepingu alusel välja 29 700 krooni. Narva Linnakohtu

9. aprilli 1999. a tagaseljaotsusega mõisteti Aleksei Fjodorovilt Vladimir Sergejevi kasuks 26. märtsi

1997. a laenulepingu alusel välja 35 000 krooni. Nimetatud kohtuotsuste täitmiseks arestis Ida-Viru

Maakohtu täitevosakonna kohtutäitur 14. juulil 1999. a Narvas Joala 11 asuva korteri nr 66. Natalja

Fjodorova viibis arestimise juures ja korter anti talle vastutavale hoiule.

30. märtsil 2001. a esitatud hagis palus N. Fjodorova täitemenetluse seadustiku (TMS) § 50 ning

Perekonnaseaduse (PkS) §-de 14, 19 ja 20 alusel arvata 14. juuli 1999. a vara üleskirjutamise aktist

välja pool Narvas Joala 11-66 asuvast korterist kui hagejale abikaasade ühisvarast kuuluv osa ja

vabastada korter aresti alt. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja A. Fjodorov abielus ja arestitud korter

on nende ühisvara. Võlgnikust abikaasa vastutab oma varaliste kohustuste eest oma osaga ühisvarast.

Kostja A. Fjodorov tunnistas hagi ja leidis, et tema palgast peetakse kinni 2000 krooni kuus ja

sissenõude pööramine korterile ei ole vajalik.

Kostja N. Moissejva leidis, et kohtuotsuse täitmine on võimalik ainult korteri müügi kaudu.

Kostja V. Sergejev tunnistas hagi osaliselt ja nõustus abikaasa osa eraldamisega, kuid vaidlustas

korteri aresti alt vabastamise.

Narva Linnakohtu 9. aprilli 2001. a määrusega peatati 23. detsembri 1998. a otsuse täitemenetlus.

2. Narva Linnakohtu 10. mai 2002. a otsusega jäeti N. Fjodorova hagi rahuldamata ja mõisteti temalt

välja riigituludesse 120 krooni suurune riigilõiv. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt registreeriti

N. Fjodorova ja A. Fjodorovi abielu 22. juunil 1985. a ja lahutati 10. jaanuaril 2002. a. Korteri erastas

ja registreeris oma nimele A. Fjodorov 4. aprillil 1997. a. Hageja viibis 14. juulil 1999. a vara

arestimise juures võlgniku perekonnaliikmena, avaldusi ta ei teinud ja ta määrati arestitud vara

hoidjaks. Kui võlgnik või sissenõudja, kes viibisid vara arestimise juures, ei tee avaldusi ega märkusi

arestitava vara kohta, siis ei ole neil TMS § 50 lg 10 järgi õigust kaevata akti ebaõige koostamise

peale. Võlgnik on kohustatud teatama kohtutäiturile vara arestimise aktile allkirja andmisel või selle

kättesaamisel ühis- või kaasomandisse kuuluvate asjade olemasolust arestitud vara hulgas. Vastasel

juhul ei ole tal TMS § 6410 lg 5 järgi õigust sellele asjaolule viidates kaevata akti ebaõige koostamise

peale. Vara arestimine oli seadusega kooskõlas. Hageja ei tõendanud, et abikaasa ei võtnud rahalist

kohustust perekonna huvides.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

3. Viru Ringkonnakohtu 17. detsembri 2002. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata ning

tühistati Narva Linnakohtu 9. aprilli 2001. a täitemenetluse peatamise määrus.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on linnakohtu viited TMS § 50 lg-le 10 ja § 6410 lg-le 5

asjakohased, sest hageja vaidlustas vara arestimise akti õigsuse. Nende paragrahvide järgi on vara

arestimise akti ebaõige koostamise peale kaebuse esitamise õigus võlgnikul ja sissenõudjal, mitte aga

teisel asjast huvitatud isikul, kelleks hageja end peab. Asjast huvitatud isik võib oma vara võlgniku

vara arestimise loendisse lülitamisel esitada kohtule hagi vara arestist vabastamiseks. Sellise nõude

hageja esitas.

Asja materjalidest ja poolte seletustest nähtub, et A. Fjodorov võttis laenud abielu ajal. Asjas ei ole

esitatud tõendeid abikaasade ühisvara jagamise ega võlgniku lahusvara kohta. Hageja seletuse järgi

on arestitud korter 2-toaline ja toad on läbikäidavad. Seetõttu pole võimalik korteri osaline aresti alt

vabastamine ja linnakohus jättis hagi õigesti rahuldamata.

Hageja viited ühisvara jagamise ettepaneku kohta ei ole asjakohased, sest abikaasade ühisvara ei ole

jagatud. Asjaolu, et kostja A. Fjodorov tunnistas hagi, ei anna alust vabastada vara aresti alt. Teised

kostjad vaidlevad vara aresti alt vabastamisele vastu.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse,

millega vabastada arestist Narvas Joala 11 asuv korter nr 66.

Arestitud korter on abikaasade ühisvara. A. Fjodorovil tekkisid isiklikud varalised kohustused

V. Sergejevi ja N. Moissejeva ees 1997. aastal. See on tõendatud kohtuotsustega ja kostjate

seletustega. Tõik, et A. Fjodorov võttis varalisi kohustusi abielu ajal, ei tõenda saadud raha

kasutamist perekonna huvides. Kostjad ei ole tõendanud, et kohustus võeti perekonna huvides.

Ebaõige on ringkonnakohtu arvamus, et hageja peab TsMS § 91 lg 1 ja PkS § 20 lg 2 järgi esitama

tõendeid vara jagamise kohta. A. Fjodorov vastutab PkS § 20 lg 1 järgi oma varaliste kohustuste eest

lahusvara ja ühisvara selle osaga, mis kuulub talle ühisvara jagamisel. Kuni ühisvara jagamiseni on

abikaasade osad ühisvaras kindlaks määramata. Kuna ühisvara on jagamata, ei saa pöörata sissenõuet

A. Fjodorovi osale korterist ilma hageja nõusolekuta. Sissenõudjad ega võlgnik ei ole täitemenetluse

kestel esitanud ühisvara (korteri) jagamise nõuet.

5. Vastuses kassatsioonkaebusele pidasid kostjad V. Sergejev ja N. Moissejeva ringkonnakohtu otsust

õigeks. A. Fjodorov omandas kostjatelt laenatud rahaga kauplused ja sealt saadud tulu kasutati

perekonna heaks. Seega võttis A. Fjodorov rahalisi kohustusi perekonna huvides. Samuti viibis

hageja vara arestimise juures ega teatanud kohtutäiturile ühisvara hulka kuuluvate esemete

olemasolust arestitud vara hulgas.

Kostja A. Fjodorov toetas kassatsioonkaebust.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 1 alusel täitemenetluse

seadustiku väära kohaldamise tõttu. Kolleegium saab teha ise asjas uue otsuse.

7. Narva Linnakohtu 23. detsembri 1998. a ja 9. aprilli 1999. a tagaseljaotsustega mõisteti

A. Fjodorovilt välja laenulepingutest tekkinud võlad. Hageja vastu ei ole nende võlgade osas nõuet

esitatud.

AÕS § 70 lg 4 järgi on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades

ühises asjas kuuluv omand. Vaidlust pole selle üle, et kohtuotsuste täitmiseks arestitud korter on

N. Fjodorova ja A. Fjodorovi abielu ajal omandatud ja nende ühisomand ning see on jagamata.

Ühisvara arestimisega on tekkinud olukord, kus hageja suhtes ei toimu täitemenetlust, kuid tema vara

on arestitud. Hageja viibimine vara arestimise juures ja asjaolu, et ta akti kohta märkusi ei esitanud, ei

välista tema nõuet vabastada tema vara aresti alt. Sellise nõude on hageja ka esitanud.

Kolleegium märgib, et TMS § 6410 lg 4 järgi võib tervikuna ühist vara (korterit) müüa ainult ühiste

omanike nõusolekul. Seega ei saa kohtutäitur võlgniku kohustuste täitmiseks arestitud korterit

(abikaasade ühisvara) müüa ilma ühisomanikust hageja nõusolekuta. Juhul kui võlgniku lahusvarast

ei piisa nõude rahuldamiseks, võib TMS § 6410 lg 1 järgi pöörata sissenõue võlgniku osale ühises

varas. Kuna ühisomand on ühisomanikele üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv

omand, siis võlgniku osale ühises varas sissenõude pööramiseks peab tema osa olema kindlaks

tehtud. Kuna võlgniku osa ühisvarast ei ole kindlaks tehtud, siis on arestitud ka hageja vara ning

korter tuleb aresti alt vabastada.

8. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et olukorras, kus kohustatud abikaasal puudub lahusvara või

lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja PkS § 181 ja TMS § 6410 lg 4

järgi esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks. Hagi esitatakse mõlema abikaasa vastu,

kes osalevad menetluses kaaskostjatena. Kas võlgnikust abikaasa kohustus on võetud perekonna

huvides, saab tuvastada hagimenetluses, kui sissenõudja esitab nõude ka kohustatud isiku abikaasa

või lahutatud abikaasa vastu. Kohustuse olemuse üle ei saa otsustada vara aresti alt vabastamise hagi

läbivaatamisel.

A. Kull, V. Kõve, L. Laarmaa