3-2-1-47-03 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-47-03

Otsuse kuupäev

Tartu, 28. aprill 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa

Kohtuasi

Urmas Tsireli erikaebus Tartu Maakohtu 6. detsembri 2002. a

määruse peale kohtutäituri tasu sissenõudmise kohta.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. jaanuari 2003. a

määrus tsiviilasjas nr 2-2-510/2002

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtutäitur Reet Rosenthali erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

7. aprill 2003. a

Istungil osalenud isikud

Kohtutäitur Reet Rosenthal

Resolutsioon

Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. jaanuari

2003. a määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Anu Tsirel esitas Tartu Maakohtule hagi Urmas Tsireli vastu abikaasade ühisvara jagamise

kokkuleppe ja lapsele elatise maksmise kokkuleppe täitmiseks. Hageja taotles hagi tagamist. Tartu

Maakohtu 17. juuli 2002. a ja 31. juuli 2002. a määruste alusel tagati hagi U. Tsireli pangakonto

arestimise ja talle kuuluvate AS Tameo MT aktsiatega tehingute keelamisega. Nimetatud määruste

täitmisele viidates esitas kohtutäitur Reet Rosenthal avaldajale arve 1180 krooni suuruse kohtutäituri

tasu saamiseks.

2. U. Tsirel esitas Tartu Maakohtule kaebuse, milles palus tunnistada R. Rosenthali tegevuse

kohtutäituri tasu sissenõudmisel seadusevastaseks. Kostja leidis, et ta ei ole võlgnik TMS § 25 lg 1

mõttes. Hagi tagamisel peab täituri tasu maksma taotluse esitaja. Vastavalt kohtutäituri seaduse

(KTS) § 23 lg-le 1 saab kohtutäituri tasu sisse nõuda koos sundtäitmisel oleva rahalise nõude

summaga.

3. Kohtutäitur R. Rosenthal vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on kostja TMS § 25 lg 1

järgi kohustatud isik ehk võlgnik. Arve esitamise õiguslik alus oli sätestatud KTS § 23 lg-tes 1 ja 3.

4. Tartu Maakohus jättis 6. detsembri 2002. a määrusega U. Tsireli kaebuse rahuldamata. Maakohtu

määruse kohaselt on TMS § 25 lg 1 järgi täitemenetluse seadustiku mõttes võlgnikuks kohustatud

isik, kelle vastu on sundtäitmisele esitatud täitedokument varalise või mittevaralise tsiviilnõude

täitmiseks. Kostja on käesoleval juhul võlgnik täitemenetluse mõttes (TMS § 25 lg 1), kuna

maakohus tegi tema vara suhtes määruse, mis on täitedokument TMS § 1 lg 1 p 1 järgi.

KTS § 21 lg l kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline, kusjuures sama paragrahvi lg 3 sätestab,

et kohtutäituril on õigus võtta tasu ainult kohtutäituri seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktiga

sätestatud ulatuses ja korras. Hagi tagamine on iseseisev täitetoiming, mis ei sõltu hagi rahuldamisest

ega kohtuotsuse täitmisest. Kuna täitetoiming viidi lõpule, tekkis kohtutäituril KTS § 23 lg 3 järgi

õigus saada täitetoimingu eest tasu. Kohtutäituri tegevus oli õiguspärane.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Ringkonnakohus tühistas 16. jaanuari 2003. a määrusega maakohtu määruse.

6. Ringkonnakohus leidis, et kostja, kelle suhtes ei ole tehtud hageja nõuet rahuldavat lahendit, ei ole

võlgnik ja hageja ei ole sissenõudja TMS § 25 lg 1 tähenduses, sest vastavalt TsMS §-le 159 algatab

hagi tagamise määruse täitmise sama määruse teinud kohus, saates hagi tagamise määruse viivituseta

täitmiseks kohtutäiturile, registripidajale või muule määrust täitma kohustatud isikule. Hagi tagamise

määrus ei ole täitedokument hageja varaliste või mittevaraliste tsiviilnõuete täitmiseks, sest hagi

tagamine ei tähenda mõne hageja nõude rahuldamist. Asjaolu, et hagi tagamine ei ole hageja nõude

rahuldamine, ilmneb veel sellest, et hagi tagamise instituut ei võimalda võlgnikul vabatahtlikult hagi

ise tagada. Hagi tagamise määruse täitmise menetlus on erimenetlus, kus ei järgita ja olegi võimalik

järgida kõiki nõuete sundtäitmist reguleerivaid täitemenetluse seadustiku sätteid.

7. Vastavalt KTS § 23 lg-le 1 nõutakse kohtutäituri tasu võlgnikult sisse koos sundtäitmisel oleva

rahalise nõude summaga. Hagi tagamise määruse täitmine, isegi kui see seisneb vara arestimisega

rahalise nõude tagamises, ei tähenda raha sissenõudmist. KTS § 23 lg 3 (otsuses TMS § 23 lg 3) ei

sätesta iseseisvat kohtutäituri tasu sissenõudmise alust, vaid reguleerib kohtutäituri tasu

sissenõutavaks muutumise hetke erisusi juhul, kui täitetoimingu eest makstav tasu on kehtestatud

nõude suurusest sõltumatu summana või kui on ette nähtud lisatasu täitetoimingu eest, mis tehakse

väljaspool kohaliku omavalitsuse üksust, kus kohtutäituri büroo asub.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kohtutäitur R. Rosenthal esitas ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse. Erikaebuse kohaselt

kehtib täitemenetluses formaliseerituse printsiip ning selle kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas

täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid täitur ei pea kontrollima

materiaalõiguslikku alust. Kohtutäituril puudus täitemenetluse algatamisel ja täitetoimingute

tegemisel alus arvata, et võlgnik on keegi muu kui täitedokumendist nähtuv isik.

9. TsMS § 159 sätestab, et hagi tagamise määrus täidetakse viivituseta. Hagi tagamise määruse alusel

tehakse toimingud kostja vara suhtes. Nõudeks, mida kohus hagi tagamise määrusega rahuldab, on

kohtuotsuse täitmise tagamine.

10. Täitemenetluse seadustiku mõttes on TMS § 25 lg 1 järgi võlgnikuks kohustatud isik, kelle vastu

on sundtäitmisele esitatud täitedokument varalise või mittevaralise tsiviilnõude täitmiseks.

Käesoleval juhul on võlgnik U. Tsirel, kuna maakohus tegi tema vara suhtes määruse, mis on

täitedokument TMS § 1 lg 1 p 1 järgi.

11. KTS § 21 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. Kui täitetoimingu eest makstav tasu

on kehtestatud nõude suurusest sõltumatu summana, muutub kohtutäituri tasu KTS § 23 lg 3 järgi

sissenõutavaks täitetoimingu lõpetamisel. Hagi tagamine on iseseisev täitetoiming, mis ei sõltu hagi

rahuldamisest ega kohtuotsuse täitmisest. Kuna täitetoiming viidi lõpule, tekkis kohtutäituril õigus

saada täitetoimingu eest tasu.

12. U. Tsirel vaidleb erikaebusele vastu. Ta nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et kostja, kelle

suhtes ei ole tehtud hageja nõuet rahuldavat lahendit, ei ole võlgnik ja hageja sissenõudja TMS § 25

lg 1 tähenduses. Hagi tagamise menetlemise käigus ei järgita kõiki täitemenetluse seadustiku nõuete

sundtäitmist reguleerivaid sätteid. Hagi tagamise määruse täitmisel pole kostjal mingeid õigusi, tema

kohustuseks on vaid maksta kohtutäituri tasu.

13. Kohtuistungil jäi kohtutäitur Reet Rosenthal erikaebuse väidete juurde.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

14. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning erikaebuse

väited ei anna alust määruse tühistamiseks.

15. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et kostja, kelle suhtes ei ole tehtud hageja

nõuet rahuldavat lahendit, ei ole võlgnik ja hageja ei ole sissenõudja TMS § 25 lg 1 tähenduses. TMS

§ 25 lg 1 järgi on täitemenetluse seadustiku mõttes võlgnik kohustatud isik, kelle vastu on

sundtäitmisele esitatud täitedokument varaliste või mittevaraliste tsiviilnõuete täitmiseks. Hagi

tagamise määrus on küll täitedokument TMS § 1 lg 1 p 1 mõttes, kuid see ei ole täitedokument hageja

kohtulahendiga rahuldatud varaliste või mittevaraliste tsiviilnõuete täitmiseks. Hagi tagamine ei

tähenda hageja nõude rahuldamist. Hageja nõude rahuldamise või mitterahuldamise osas teeb kohus

otsuse alles tulevikus.

16. Asjaolu, et hagi tagamise määruse täitmisel ei ole kostja võlgnik TMS § 25 lg 1 tähenduses, ei

riku täitemenetluses kehtivat formaliseerituse printsiipi. Kui täiturile esitatakse täitmiseks nõuetele

vastav täitedokument hagi tagamise kohta, on ta kohustatud algatama täitemenetluse ilma selle sisu

õiguspärasust kontrollimata. Samas ei saa kohtutäitur käsitleda kostjat, kelle varaliste õiguste

kitsendamiseks hagi tagamise määrus on tehtud, täitemenetluses võlgnikuna, kellelt tal on õigus

pärast täitetoimingu lõpuleviimist kohtutäituri tasu sisse nõuda.

17. Kolleegium nõustub kassaatoriga, et KTS § 21 lg 1 järgi on kohtutäituri toiming tasuline.

Kohtutäituri tasumäärad kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 16. veebruari 2001. a määruse

nr 16 §-s 51 on kehtestatud kohtutäituri tasu suurus hagi tagamise korral. Hagi tagamisel sõltub

kohtutäituri tasu hagi hinnast. Kolleegium märgib, et ei kohtutäituri seadusest ega justiitsministri

määrusest ei selgu, kes peab maksma hagi tagamise toimingu tegemise eest kohtutäituri tasu. Sellest

ei saa aga teha järeldust, et kohtutäituri tasu peab maksma pärast hagi tagamise täitmist kostja.

Kolleegium leiab, et sellise õigusnormi puudumisel kohtutäituri seaduses, on võimalik kohaldada

hagi tagamisel kohtutäituri tasu maksmiseks seaduse analoogia alusel tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 46 p 2, § 52 ja § 54 lg 1, mis reguleerivad asja läbivaatamiskulusid.

J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa