3-1-1-50-03 · Riigikohus

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-50-03

Määruse tegemise koht ja

kuupäev

Tartus, 24. aprillil 2003. a.

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter

Vaher

Kohtuasi

K. K. süüasi KrK § 186 ja § 143 lg 2 p-de 1, 11 ja 2

järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu kohtuniku Piret Liivo

27. veebruari 2003.a määrus, millega jäeti K. K.

karistusest vabastamata.

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K. K. erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

1. aprill 2003. a (kirjalik menetlus)

Resolutsioon

1. Jätta Tallinna Linnakohtu kohtuniku Piret Liivo 27. veebruari 2003. a määrus K. K. karistusest

vabastamata jätmise kohta muutmata ja K. K. erikaebus jätta rahuldamata.

2. Määrus jõustub 24. aprillil 2003. a ega ole edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnakohtu 2. veebruari 2001. a kohtuotsusega tunnistati K. K. süüdi ja teda karistati KrK § 186

järgi vabadusekaotusega 1 aasta ja 6 kuud ning § 143 lg 2 p-de 1, 11 ja 2 järgi vabadusekaotusega 2 aastat ja

7 kuud. KrK 40 lg 1 alusel liideti karistused osaliselt ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat

vabadusekaotust. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Tartu Maakohtu 5. jaanuari 2000. a

kohtuotsusega mõistetud kandmata karistus 2 aastat vabadusekaotust. Lõplikuks karistuseks mõisteti K. K-le

4 aastat vabadusekaotust, kandmise aja algusega 7. september 2000. a.

2. 10. jaanuaril 2003. a esitas K. K. Tallinna Prokuratuurile avalduse, milles palus vähendada oma karistust 6

kuu võrra ja määrata lõplikuks karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust. Ta leidis, et temale KrK § 186

järgi süüksarvatud kuritegu kvalifitseerub 1. septembril 2002. a jõustunud Karistusseadustiku § 344 järgi,

mille karistuse ülemmäär on 1 aasta vangistust. Teda karistati dokumendi võltsimise eest vabadusekaotusega

1 aasta ja 6 kuud ning seetõttu tuleb tema lõplikku karistust vähendada 6 kuu võrra.

3. Tallinna Prokuratuuri prokurör Andra Sild esitas 14. veebruaril 2003. a Tallinna Linnakohtule taotluse

jätta K. K. karistuse kandmisest vabastamata, sest asjas puuduvad Karistusseadustiku rakendamise seaduse

§ 1 lg-s 1 toodud karistusest vabastamise alused.

4. Tallinna Linnakohtu kohtunik Piret Liivo nõustus prokuröri taotluse motiividega ning jättis 27. veebruari

2003. a määrusega K. K. karistusest vabastamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

5. K. K. esitas Tallinna Linnakohtu kohtuniku määruse peale erikaebuse, milles ta ei ole nõus, et tema

karistuse kergendamise taotluse lahendamine on toimunud KarSRS sätete alusel. K. K. palub jätkuvalt

karistuse kergendamist 6 kuu võrra KarS § 5 lg 2 sätete alusel.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Alates 1. septembrist 2002. a kehtib Karistusseadustik. Nimetatud seadustiku rakendamise seadus sätestab

isikute karistuse kandmisest vabastamise alused ning Kriminaalkoodeksi vastavate paragrahvide järgi

mõistetud karistuste ümbervaatamise korra. Tallinna Linnakohtu kohtunik leidis 27. veebruari 2003. a

määrusega õigesti, et käesolevas asjas puuduvad K. K. karistusest vabastamise alused KarSRS § 1 lg-te 1-3

järgi. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et K. K. taotlus lõpliku karistuse kergendamiseks 6 kuu võrra ei

ole põhjendatud ja seda järgmistel põhjustel.

7. K. K. mõisteti Tallinna Linnakohtu 2. veebruari 2001. a kohtuotsusega süüdi KrK § 186 järgi kuriteos,

mille objektiivseteks tunnusteks oli ametliku dokumendi võltsimine kasutamise eesmärgil ja teadvalt

võltsitud ametliku dokumendi kasutamise organiseerimine eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda

kohustustest. Need tunnused täidavad KarS § 344 lg 1 (dokumendi, pitsati ja plangi võltsimine) ja § 345 lg 1

(võltsitud dokumendi, pitsati ja plangi kasutamine) koosseisud. KarS § 344 lg 1 näeb karistusena ette rahalise

karistuse või kuni üheaastase vangistuse, § 345 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni

kolmeaastase vangistuse. KrK § 186 nägi nii dokumendi võltsimise kui ka võltsitud dokumendi kasutamise

eest karistusena ette rahatrahvi, aresti või vabadusekaotuse kuni kahe aastani. Kuigi KarS § 344 lg 1

sanktsiooni ülemmäär on kuni üheaastane vangistus, vastab osa K. K. kuriteo tunnustest KarS § 345 lg-le 1,

mille sanktsiooni ülemmäär on kolm aastat vangistust. Kuna KrK § 186 eest võimaliku mõistetava karistuse

ülemmäär oli kaks aastat vabadusekaotust, siis ei tohi K. K-le KrK § 186 järgi mõistetud karistus seda

karistusmäära ületada. K. K-le KrK § 186 järgi mõistetud karistus - 1 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust -

nimetatud määra ei ületa ning seetõttu pole alust tema karistust kergendada.

8. Toodud põhjendustel ja juhindudes KarSRS § 3 lg-test 2 ja 3 ning §-st 10, AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-

st 3, leiab kriminaalkolleegium, et Tallinna Linnakohtu kohtuniku Piret Liivo 27. veebruari 2003. a määrus

tuleb jätta muutmata ja erikaebus rahuldamata.

Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Peeter Vaher