3-2-1-38-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-38-03

Otsuse kuupäev

Tartu, 24. aprill 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa

Kohtuasi

Tallinna linna hagi AS Hotest Haabersti (pankrotis) ja Milvi

Suursaare vastu solidaarselt 44 354 krooni saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. detsembri 2002. a

otsus tsiviilasjas nr 2-2-/1573/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tallinna linna kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

31. märts 2003. a

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviil-kolleegiumi

16. detsembri 2002. a otsus.

2. Saata asi samale apellatsioonikohtule uueks läbi-vaatamiseks.

3. Kassatsioonkaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna linn esitas 26. novembril 2001. a Tallinna Linnakohtule hagi AS Hotest Haabersti

(pankrotis) vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista 44 354 krooni 74 senti. Hageja palus ka kaasata

kolmanda isikuna kostja poolel endise pankrotihalduri Milvi Suursaare.

2. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Tallinna Linnakohus 14. augustil 2000. a välja AS Hotest

Haabersti pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Milvi Suursaare. 28. septembril 2000. a toimunud

võlausaldajate esimesel üldkoosolekul otsustati, et võlgniku tegevust (fonolukkude hoolduslepingu

täitmist) on võimalik piiratud mahus jätkata 31. detsembrini 2000. a. M. Suursaar teatas 6. oktoobril

2000. a hagejale, et aktsepteerib Haabersti Linnaosa Valitsuse ettepanekut lõpetada fonolukkude

hooldusleping alates 1. jaanuarist 2001. M. Suursaar andis kirjaliku kinnituse, et lepingust tulenevaid

kohustusi täidetakse 31. detsembrini 2000. Hageja ja kostja vormistasid 9. novembril 2000. a

mitteeluruumide üleandmise-vastuvõtmise akti, mille p 15 kohaselt jäi osa hagejale kuuluvaid ruume

kostja kasutusse kuni 31. detsembrini 2000. a. Akti järgi kohustus kostja maksma ruumide kasutamise

eest kuni nende vabastamise päevani. Haldur hoidis hoolduslepingu täitmiseks võlgniku kasutusse

jäetud hagejale kuuluvaid ruume kostja valduses 30. märtsini 2001. a, ei maksnud renti ega tasunud

kommunaalteenuste eest. Majandustegevusest laekus kostjale fonolukkude hoolduslepingu alusel 300

325, 65 krooni. Tallinna Linnakohus vabastas 14. augustil 2001. a omal algatusel M. Suursaare kostja

pankrotihalduri ametist ja nimetas uueks pankrotihalduriks Pille Elleri. Kohus leidis, et haldur M.

Suursaar ei ole tegutsenud AS Hotest Haabersti (pankrotis) pankrotimenetluses nõuetekohaselt ning

on täielikult kaotanud kohtu usalduse.

3. Kostja AS Hotest Haabersti (pankrotis) tunnustas 21. jaanuaril 2001. a vastuses hagi ja leidis, et

hagiavalduse aluseks olev nõue tekkis pankrotimenetluse ajal haldur M. Suursaare poolt täitmiseks

võetud tehingutest. Pankrotivõlgnik kasutas fonolukkude hooldustööde jätkamiseks renditud ruume

kuni 30. märtsini 2001. a ja selle aja jooksul laekus pankrotivarasse tehtud tööde eest 300 325 krooni

ning allrendi tulu 138 089 krooni. Haldur M. Suursaar vabastati võlgniku pankrotihalduri kohalt,

kuna ta kasutas võlgniku vara isikliku kasu saamise eesmärgil.

4. Kolmas isik, M. Suursaar, leidis, et ta ei saanud kohustust hageja ees täita, kuna ta vabastati

ootamatult pankrotihalduri kohustustest. Rendivõlgnevus tekkis seoses võlgniku majandustegevuse

jätkamisega, s.t halduri õiguspärase käitumise tulemusena. Kuna ta vabastati halduri kohustustest, ei

saanud ta rendivõlga Tallinna linnale tasuda. Uus pankrotihaldur P. Eller keelas hagejale kohustuste

täitmise. M. Suursaare arvates pidanuks uus haldur nõudma, et AS Ovekor tagastaks talle

pankrotivarast antud laenu. Kuna P. Eller töötab samas büroos AS Ovekor pankrotihalduri Tiina

Mitiga, on ta viimasest sõltuv.

5. Hageja esitas 12. aprillil 2002. a kohtule taotluse M. Suursaare kaasamiseks kostjana ja muutis

hagi eset, nõudes 44 354 krooni 74 sendi tasumist solidaarselt AS-lt Hotest Haabersti (pankrotis) ja

M. Suursaarelt. Hageja väidetel vastutab pankrotihaldur pankrotiseaduse (PankrS) § 55 lg 2 järgi

nagu juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liige. Äriseadustiku (ÄS) § 315 lg 2 järgi vastutab juhatuse

liige, kes on oma kohustuste rikkumisega süüliselt kahju tekitanud aktsiaseltsi võlausaldajatele,

tekitatud kahju eest solidaarselt aktsiaseltsiga.

6. Tallinna Linnakohus tegi 17. aprillil 2002. a määruse, millega kõrvaldas M. Suursaare kolmanda

isikuna protsessist.

7. 13. augustil 2002 esitatud hagivastuses leidis M. Suursaar kostjana, et varaline kahju on

tõendamata. Rendivõlgnevus tekkis seoses võlgniku majandustegevuse jätkamisega, s.t halduri

õiguspärase käitumise tulemusena. Kuna ta vabastati halduri kohustustest, ei saanud M. Suursaar

rendivõlga Tallinna linnale tasuda. Puudub halduri süü rendivõla maksmata jätmises.

8. Tallinna Linnakohus rahuldas 4. septembril 2002. a otsusega hagi osaliselt, mõistes AS-lt Hotest

Haabersti välja 44 354 krooni. Hagi M. Suursaare vastu jättis kohus rahuldamata. Kohus leidis, et

tekkinud rendivõlgnevus tuleb välja mõista pankrotivõlgnikult. PankrS § 122 lg 1 sätestab ajutise

halduri ning § 34 lg 3 pankrotihalduri vastutuse. Pankrotiseadus ei näe ette võlgniku ja halduri

solidaarset vastutust. Kahjunõude pankrotihalduri vastu saab võlausaldaja esitada pankrotiseaduse

sätete kohaselt. Hagi esitati kohustise mittenõuetekohasest täitmisest tuleneva raha saamiseks

lepingulise suhte alusel ja sel alusel esitatud hagi pankrotihalduri vastu tuli jätta rahuldamata.

9. 23. septembril 2002 esitas Tallinna linn linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus

tühistada linnakohtu otsuse osas, milles hagi M. Suursaare vastu jäeti rahuldamata, ja teha uue otsuse,

millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis kohus põhjendamatult kohaldamata

PankrS § 55 lg 2 ja ÄS § 315 lg 2, samuti ei hinnanud kohus tõendeid igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt.

10. Kostja AS Hotest Haabersti (pankrotis) nõustus apellatsioonkaebuses esitatuga, leides et

rendivõlgnevus tekkis, sest M. Suursaar rikkus süüliselt oma kohustusi.

11. Kostja M. Suursaar palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna Linnakohtu otsuse

muutmata. Kostja leidis, et ta ei vastuta lepingulise kohustuse mittenõuetekohase täitmise eest. Kostja

arvates ei tulene tema solidaarvastutus AS-ga Hotest Haabersti (pankrotis) seadusest. AS Hotest

Haabersti (pankrotis) pankrotihalduri P. Elleri tegevus on vastuolus hea usu põhimõttega. AS-l Hotest

Haabersti (pankrotis) pankrotivara praktiliselt ei olnud ning pea kogu saadud raha omandati M.

Suursaare tegevuse tulemusena. Haldur tagas nii töötajate maksete kui majanduskulude tasumise.

Hageja väited tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 95 ja § 227 lg-te 1 ja 2 sätete rikkumise

kohta on paljasõnalised.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

12. Tallinna Ringkonnakohus jättis 16. detsembri 2002. a otsusega linnakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus nõustus linnakohtuga selles, et hageja esitas lepingust tuleneva rahalise kohustuse

täitmise nõude ning sellise nõude puhul ei näe seadus ette pankrotivõlgniku ja halduri solidaarset

vastutust. Hageja esitatud nõue, mis tuleneb PankrS § 55 lg-st 2 ja ÄS § 315 lg-st 2, ei ole

hagiavalduses esile toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Seetõttu ei saanud linnakohus neist

sätetest juhinduda ega võlgniku ning halduri solidaarvastutust kohaldada. Halduri ja võlgniku

solidaarvastutuse eelduseks on halduri süüline õigusvastane käitumine ning põhjuslik seos tema

käitumise ja tekkinud kahju vahel. Halduri isiklikku vastutust ei too kaasa see, et haldur ei täitnud

lepingut ega tasunud renti. Hageja ei ole hagi alusena esile toonud, milles seisnes halduri süüline,

õigusvastane käitumine ning mis põhjustas kahju tekkimise.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

13. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse hageja, kes palus tühistada

ringkonnakohtu otsuse ja saata asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Hageja arvates kohaldas apellatsioonikohus vääralt materiaalõiguse normi ja rikkus oluliselt

protsessiõiguse normi. Hageja ei nõustu ÄS § 315 lg 2 tõlgendamisega selliselt, nagu saaks

pankrotihalduri solidaarset vastutust kohaldada vaid koos tema juhitava juriidilise isiku vastutusega

mittelepingulisest suhtest tuleneva kohustuse rikkumise või mitterahalise kahju tekitamise korral.

Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et hageja ei ole halduri süülist õigusvastast käitumist hagi

alusena esile toonud. TsK § 227 kohaselt tõendab süü puudumist isik, kes on kohustist rikkunud.

Ringkonnakohtu otsus ei vasta apellatsioonkaebuse põhjendustele. Kohus jättis tähelepanuta tõendid,

mis kinnitavad pankrotihalduri õigusvastast käitumist, selle põhjuslikku seost hagejale kahju

tekkimisega ja halduri süüd.

14. Kostja AS Hotest Haabersti (pankrotis) teatas, et tunnistab hageja nõuet täies ulatuses.

15. Kostja M. Suursaar ei ole kassatsioonkaebusele vastanud.

16. Kohtuistungil ei osalenud pooled ega nende esindajad.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

17. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel

materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja kohaldamise ning protsessiõiguse normi olulise

rikkumise tõttu.

18. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et seaduse järgi ei vastuta pankrotihaldur

iseenesest pankrotivõlgniku lepinguliste kohustuste täitmata jätmise eest. Ringkonnakohus on ka

õigesti märkinud, et PankrS § 55 lg 2 ja ÄS § 315 lg 2 alusel vastutab aktsiaseltsi pankrotihaldur oma

kohustuste rikkumisega aktsiaseltsi võlausaldajatele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt

aktsiaseltsiga. Õige on ka ringkonnakohtu järeldus, et seadus ei sätesta otsesõnu pankrotihalduri

solidaarset vastutust lepingulise kohustuse täitmata jätmise eest. Ringkonnakohus on aga jätnud

tähelepanuta, et nimelt ÄS § 315 lg-st 2 tulenes erandina siiski solidaarne vastutus juhul, kui

aktsiaseltsi juhatuse liige on rikkunud süüliselt oma kohustusi ja sellega kaasnes aktsiaseltsi poolne

kohustuste rikkumine aktsiaseltsi võlausaldajate suhtes, millest tekkis kahju võlausaldajatel. Juhatuse

liikme, antud juhul pankrotihalduri õigusvastane käitumine saab seisneda ametikohustuste

rikkumises.

19. Väär on ka ringkonnakohtu seisukoht, et hagis toodud asjaoludega ei ole nõue õiguslikult

põhjendatud. Hagiavalduses (p 1.2, linnakohtu toimiku lk 5) on hageja muuhulgas väitnud, et tema

arvates on pankrotihaldur M. Suursaar rikkunud oma kohustusi. Pankrotiseaduse § 55 lg-le 2 ja ÄS §

315 lg-le 2 tuginedes esitati halduri vastu nõue, sest viimane rikkus oma kohustusi. Kohus saanuks

asja lahendamisel hinnata hageja väiteid, et M. Suursaar rikkus oma kohustusi. Asja uuel

läbivaatamisel peab kohus neile väidetele hinnangu andma. Kohus peab analüüsima ka esitatud

tõendeid M. Suursaare kohustuste rikkumise kohta. M. Suursaare vastutus oma kohustuste rikkumise

eest võib põhineda ka PankrS § 34 lg 3 ja § 85 lg 1 p 1 ja lg 2 rikkumisel. Tsiviilkoodeksi § 227

kohaselt võib M. Suursaar tema kohustuste rikkumise tuvastamisel tõendada, et ta ei ole rikkumises

süüdi. Ringkonnakohtu otsus ei vasta TsMS § 330 lg-s 6 sätestatud põhjendatuse nõudele.

J. Odar, V. Kõve, L. Laarmaa