3-1-1-39-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3‑1‑1‑39‑03

Otsuse kuupäev

21. aprill 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher

Kohtuasi

K. H. haldusõiguserikkumise asi HÕS § 158 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 7. novembri 2002. a otsus asjas

nr 4‑2713/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K. H. kaitsja vandeadvokaat Tanel Pürni kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

25. märts 2003. a

Istungil osalenud isikud

K. H. ja tema kaitsja vandeadvokaat Tanel Pürn

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 7. novembri 2002. a kohtuotsus ja Tallinna Politseiprefektuuri Lõuna

politseiosakonna juhtivkonstaabli 9. septembri 2002. a kiirmenetluse otsus haldusõiguserikkumise asjas K.

H. süüdistuses HÕS § 158 lg 1 järgi ja lõpetada asjas menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

Kohtuotsus jõustub 21. aprillil 2003. a ega kuulu edasikaebamisele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtuvälise menetleja Tallinna Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna juhtivkonstaabli 09. septembri

2002. a kiirmenetluse otsusega karistati K. H.-d HÕS § 158 lg 1 järgi rahatrahviga 600 krooni selle eest, et ta

25. märtsil 2002. a kella 13.30 ajal tarbis oma elukohas Tallinnas Xxxxxxxx XX-X korteris narkootilist ainet

(kannabinoidi) ilma arsti ettekirjutuseta. Väärtegu loeti tõendatuks joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise

25. septembri 2002. a aktiga nr 1192/358.

2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas K. H. Tallinna Linnakohtule kaebuse, milles taotles

kiirmenetluse otsuse tühistamist. Kaebuse esitaja kinnitas, et ta ei ole narkootilisi aineid tarbinud.

Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 119/358 25. märtsist 2002, mille kohaselt on K. H.-l

tuvastatud narkootilise aine kannabinoid tarvitamise tunnused, on vastuolus akti aluseks olnud laboratoorse

analüüsi nr 807 25. märtsist 2002. a tulemustega. Laboratoorsest analüüsist nähtub, et uuritud uriinist on

leitud amfetamiini.

K. H. leidis, et tema suhtes rikuti Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme

määramise otsuse vaidlustamise korra (edaspidi Kord) § 12 lg 2 p 20 ja § 15 p 3 nõudeid, kuna joobeseisundi

meditsiinilise tuvastamise aktis puudub märge isikule akti tutvustamise kohta ja talle ei antud uuringu ega

akti ärakirja. Akti tutvustati talle politsei poolt alles viis kuud hiljem ning selle sisuga kaebaja ei nõustunud.

Kuna akti tutvustati hilinemisega, ei olnud seda enam võimalik vaidlustada. Ka politseis ei antud võimalust

akti vaidlustamiseks.

3. Tallinna Linnakohtu 07. novembri 2002. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja

otsus muutmata.

Linnakohus leidis, et K. H.-l esinesid narkootilise aine (amfetamiin) kasutamise tunnused. Ühtlasi märkis

kohus, et väärteoasjas spetsialistina ülekuulatud T. P. ütlustest tulenevalt kirjutas ta ekslikult joobeseisundi

tuvastamise akti järeldavasse ossa, et tuvastatud on kannabinoidi tarvitamine, tegemist on tehnilise veaga.

Asjaolu, et K. H. tarbis mitte kannabinoide vaid amfetamiini, ei muuda teo kvalifikatsiooni, mistõttu

karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

Ebaõige on K. H. väide, et puudus alus kiirmenetluse kohaldamiseks. Vastavalt VTMS § 55 lg 1 võib

kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged,

menetlusalusele isikule on tutvustatud tema õigused ja võimaldatud anda ütlusi ning on selgitatud, et

kiirmenetluses protokolli ei koostata. Kohus leidis, et need tingimused on täidetud.

Kohus ei nõustunud kaebaja seisukohaga, et tal ei olnud võimalik joobeseisundi tuvastamise akti vaidlustada

seoses selle hilinenud tutvustamisega. Joobeseisundi tuvastamise aktist nähtub, et K. H.-le on seda

tutvustatud 19. augustil 2002. a. Pärast seda oli tal võimalik see viie päeva jooksul vaidlustada kaebuse

esitamisega maakondlikule liiklusmeditsiini komisjonile.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

RIIGIKOHTUS

4. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse K. H. kaitsja vandeadvokaat Tanel Pürn, kes

taotleb linnakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist.

4.1. Kaebuses leitakse, et väärteoasja menetlus ei ole toimunud mõistliku aja jooksul. Põhiseaduse § 15

kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Sellel õigusel on

reaalne sisu siis, kui menetlus kohtus toimub mõistliku aja jooksul. Käesoleval juhul pöördus K. H. kohtusse,

kuna 25. märtsil 2002. a teostatud joobeseisundi tuvastamise akti tulemusi tutvustati talle alles 19. augustil

2002. a ning ta ei osanud oodata, et ligi poole aasta tagusest sündmusest võib tuleneda talle negatiivseid

tagajärgi. Akti vaidlustamine ei ole sellise perioodi järel enam efektiivne, kuna korduva uuringu tegemine on

juba kuu möödudes välistatud.

4.2. Kohus, leides, et K. H.-l oli võimalik akti vaidlustada, jättis tähelepanuta, et talle sellist võimalust ei

tutvustatud. Lisaks leiab kassaator, et bioloogiliste vedelike uurimise akt ei ole vormistatud nõuetekohaselt,

kuna sellel puuduvad uuritud materjali kirjeldus ja laboriarsti otsus, sellega rikuti Korra § 13 lg‑t 2. Samuti ei

ole tõendina võimalik käsitleda joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti, kuna see on vastuolus

bioloogiliste vedelike uurimise aktiga.

4.3. Eelnevast tulenevalt ei olnud asjaolud selged ja puudus alus kiirmenetluse kohaldamiseks.

5. Riigikohtu istungil jäid kaitsja ja K. H. kassatsioonkaebuse juurde selles toodud põhjendustel ja taotlesid

kaebuse rahuldamist.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Väärteoasjas tehtud kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise aluseks on VTMS § 175 p 2 järgi

väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine vastavalt VTMS §‑le 150. Muu hulgas on VTMS § 150 lg 1 p 1

kohaselt väärteomenetlusõigust oluliselt rikutud, kui väärteomenetlust ei ole lõpetatud VTMS §‑s 29

sätestatud asjaoludel. Väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi

lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. VTMS § 150 lg 2 järgi võib kohus tunnistada oluliseks ka

väärteomenetlusõiguse muu rikkumise, kui see on toonud kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu

kohtuotsuse.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et käesoleva asja menetlemise käigus ei ole K. H. käitumises HÕS

§ 158 lg‑s 1 kirjeldatud väärteo koosseis usaldusväärselt tõendatud. K. H. käitumises puuduvad väärteo

tunnused ning menetlus asjas kuulub lõpetamisele. Väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks peab

Riigikohtu kriminaalkolleegium käesolevas asjas kiirmenetluse kohaldamist tingimustes kus väärteo

toimepanemise asjaolud ei olnud selged, s.o VTMS § 55 lg 1 nõuete rikkumist, samuti Korra nõuete

rikkumist.

7.1. Asjaolude ebaselgus nähtub eelkõige sellest, et joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti (t.l 18) ja

laboratoorse analüüsi tulemustes (t.l 19) on vastuolu K. H. poolt väidetavalt tarvitatud narkootilise aine osas.

Laboratoorse analüüsi kohaselt on kasutatud narkootiliseks aineks amfetamiin, kuid joobeseisundi

tuvastamise akti kohaselt kannabinoidid. Lisaks nähtub joobeseisundi tuvastamise aktist, et K. H. ei ole arsti

otsusega nõustunud. Sama nähtub ka K. H. ülekuulamise protokollidest (t.l-d 20‑21 ja 22). Selliste asjaolude

ilmnemisel ei ole alust väita, et väärteo asjaolud olid selged. Väärteo asjaolude selgus on esmane ja vältimatu

eeltingimus kiirmenetluse kohaldamiseks. Selle eeltingimuse täitmata jätmisel ei anna õigust kiirmenetluse

kohaldamiseks ka kõigi VTMS § 55 lg 1 p‑des 1‑3 loetletud tingimuste täitmine.

Kohtuväline menetleja on kiirmenetluse otsuse tegemisel rikkunud ka VTMS § 57 lg 1 p 8 nõudeid, kuna

otsuses ei ole näidatud tõendeid, mis kõrvaldaksid ülaltoodud vastuolu ja kummutaksid menetlusaluse isiku

vastuväite.

7.2. Korra rikkumine seisneb § 13 lg 2 p 11 nõuete eiramises, sest laboratoorse analüüsi aktis nr 807

25. märtsist 2002. a (t.l 19) puudub arsti otsus. Fikseeritud on vaid analüüsi tulemused. Asja materjalides

puuduvad andmed, et K. H. osas oleks täidetud Korra § 15 p‑s 3 sätestatud õigus saada joobeseisundi

meditsiinilise tuvastamise ja bioloogiliste vedelike laboratoorse uuringu akti ärakiri.

WH Ravikeskuse OÜ peaarsti asetäitja J. M. 7. novembri 2002. a kirjast nr 296 (t.l 36) nähtub, et ainetele

positiivseid uriini analüüse säilitatakse haiglas kuu aega. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist

25. märtsist 2002. a (t.l 19) nähtub, et K. H. on arsti otsusega tutvunud alles 19. augustil 2002. a, s.o ligi viis

kuud pärast akti koostamist. Seega puudus pärast K. H.-le joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti

tutvustamist võimalus akti aluseks olnud uriini korduvuurimiseks. Sellega oli K. H.-lt võetud võimalus akti

sisuliseks vaidlustamiseks ja asjaolu, et K. H. pärast aktiga tutvumist ei vaidlustanud seda Korra §‑s 22

sätestatud korras, on formaalse tähendusega.

Riigikohtu kriminaalkolleegium peab siinkohal vajalikuks märkida, et vastavalt Korra § 22 lg‑le 2 on

joobeastme meditsiinilise tuvastamise akti vaidlustamise õigus nii isikul, kellel joove tuvastati kui ka joobe

meditsiinilise tuvastamise tellinud asutusel. Tingimustes, kus politseile oli joobeastme meditsiinilise

tuvastamise akti sisu ja selle mittevastavus analüüsi tulemustele teada koheselt, s.o 25. märtsil 2002. a, oli

kohtuvälise menetleja kohustuseks koguda tõendid, mis vastuvaidlematult tõendaksid menetlusaluse isiku

poolt väärteo toimepanemist, s.h vajaduse korral joobeastme meditsiinilise tuvastamise akti vaidlustamise

teel VTMS §‑s 22 sätestatud korras. Selle kohustuse täitmisest ei vabasta kohtuvälist menetlejat ka asjaolu, et

menetlusalune isik oma menetlusõigusi ei kasuta. Käesoleval juhul jäeti politsei poolt vastuoluline joobe

tuvastamise akt kontrollimata ja vaidlustamata. Selle tulemusel on kõrvaldamata kahtlused K. H. poolt HÕS

§ 158 lg 1 järgi väärteo toimepanemises.

Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et K. H. joobe tuvastamise dokumentides esinevaid vastolusid on

võimalik kõrvaldada üksnes joobe tuvastamise aluseks olnud uuriini kordusanalüüsiga. Neid vastuolusid ei

ole võimalik kõrvaldada tunnistajate ütlustega, sest vastasel korral muutuks Korras sätestatud joobe

tuvastamise menetlus mõttetuks. Küll aga ei tähenda see, et isiku joovet ei oleks võimalik tuvastada ka Korra

§ 5 lg‑tes 1 ja 3 ettenähtud korras. K. H. joobe tuvastamise aluseks olnud uriini uut analüüsi ei ole käesoleval

ajal enam võimalik teostada. Seega jääb kõrvaldamata kahtlus K. H. poolt HÕS § 158 lg 1 järgi väärteo

toimepanemises. Kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks.

Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4, § 175 p-st 2, §‑st 176 ja §-st 177, leiab Riigikohtu

kriminaalkolleegium, et Tallinna Linnakohtu 7. novembri 2002. a kohtuotsus ja Tallinna Politseiprefektuuri

Lõuna politseiosakonna juhtivkonstaabli 9. septembri 2002. a kiirmenetluse otsus haldusõiguserikkumise

asjas K. H. süüdistuses HÕS § 158 lg 1 järgi tuleb tühistada ja menetlus asjas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1

alusel.

Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Peeter Vaher