3-1-3-8-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-3-8-03

Otsuse kuupäev

17. aprill 2003. a.

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter

Vaher

Kohtuasi

K.K. süüdistusasi KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 2 p 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu kohtuniku Märt Tominga

30. septembri 2002. a määrus ja Tallinna

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 31. oktoobri

2002. a määrus K.K. osas kriminaalmenetluse

lõpetamise kohta.

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Riigiprokuratuuri osakonda juhtiva prokuröri Alar

Kirsi avaldus kohtuvea parandamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

1. aprill 2003. a.

Istungil osalenud isikud

K.K. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja

riigiprokurör Marge Püss

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 31. oktoobri 2002. a määrus ja Tallinna

Linnakohtu kohtuniku Märt Tominga 30. septembri 2002. a määrus kriminaalmenetluse lõpetamise

kohta K.K. süüdistusasjas KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 2 p 2 järgi.

2. Saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule teises kohtukoosseisus.

3. Rahuldada prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks.

Kohtuotsus jõustub 17. aprillil 2003. a ega ole edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et K.K-le esitati süüdistus KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 2 p 2 järgi selles,

et ta isikuna, kes on varem toime pannud KrK § 139 ja § 140 ettenähtud kuriteo, püüdis 18. juunil 2002. a

kella 18.40 ajal varastada Tallinnas kauplusest S võõrast vara väärtusega kokku 768 krooni. K.K. ei viinud

kuritegu lõpuni, sest ta peeti kaupluse turvateenistuse poolt kinni.

2. Tallinna Linnakohtu kohtunik Märt Tomingas vaatas oma 30. septembri 2002. a määrusega eeltoodud

kriminaalasja materjalid läbi ning lõpetas kriminaalmenetluse K.K. käitumises kuriteokoosseisu puudumise

tõttu. Kohus saatis kriminaalmenetluse lõpetamise määruse Tallinna Politseiprefektuuri K.K. väärteo eest

vastutusele võtmise küsimuse otsustamiseks. Määruse motiivide kohaselt kehtestati alates 1. septembrist

2002. a Karistusseadustik ning samaaegselt tunnistati kehtetuks Halduseõiguserikkumiste seadustik, mille

§ 1441 lg 2 kohaselt oli pisivargusega tegemist siis, kui varastatu väärtus ei ületanud 600 krooni. KarS § 218

kohaselt on varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu väärtegu, kui selle asja rahaline väärtus ei ületa

1000 krooni. KarS § 5 lg 2 sätete alusel on seadusel, mis leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud.

Kohtunik leidis et, K.K. tegu kvalifitseerub KarS § 218 lg 1 järgi ja on käsitatav väärteona.

3. Tallinna Prokuratuuri prokurör Eve Soostar esitas eriprotesti, milles taotles määruse tühistamist ja

kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule.

4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium jättis 31. oktoobri 2002. a määrusega linnakohtu määruse

muutmata ja eriprotesti rahuldamata.

Kriminaalkolleegium märkis, et 1. septembril 2002. a jõustunud KarS § 44 lg 2 ja § 218 kohaselt on vargus

väärtegu, kui varastatu väärtus ei ületa 1000 krooni ja kui puuduvad süüteokoosseisus sätestatud raskendavad

asjaolud. Kuna KarS § 5 lg 2 kohaselt on isiku olukorda leevendaval seadusel tagasiulatuv jõud, siis kehtib

see ka K.K. poolt varastada püütud asjade väärtuse suhtes, mis jääb alla 1000 krooni. Kriminaalkolleegium

leidis, et K.K. teo kriminaliseeriv tunnus - varastatu maksumus - on käesolevaks hetkeks ära langenud.

Seoses KarS-i jõustumisega on ilmnenud uus kriminaliseeriv tunnus - varguse varasem toimepanemine.

Võrreldes kriminaalkoodeksiga uue kriminaliseeriva tunnuse alusel K.K. teo kvalifitseerimine KarS § 199

lg 2 p 4 järgi ei ole ringkonnakohtu arvates õige, sest KarS § 5 lg 3 kohaselt ei ole tagasiulatuvat jõudu

seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil raskendab isiku olukorda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

5. Riigiprokurör Alar Kirs esitas avalduse kohtuvea parandamiseks Tallinna Linnakohtu ja Tallinna

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi eeltoodud määrustes.

Prokurör ei nõustu määrustega ning leiab, et käesolevas asjas puuduvad KarSRS §-des 1-3 sätestatud

menetluse lõpetamise alused. K.K-le süüksarvatud tegu kvalifitseerus teo toimepanemise ajal KrK § 15 lg 2

ja § 139 lg 2 p 2 järgi ning on pärast 1. septembrit 2002. a kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Samuti

ei ole prokurör nõus kohtute seisukohaga, et K.K. süüditunnistamine KarS § 199 lg 2 p 4 järgi raskendaks

tema olukorda. Siinkohal viitab avalduse esitaja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsustele nr 3-1-1-116-02,

3-1-1-3-03 ja

3-1-1-9-03.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. KarSRS § 3 lg 1 kohaselt lõpetab kohus enne karistusseadustiku jõustumist toimepandud kuriteo kohta

alustatud kriminaalasja menetluse kui esinevad sama seaduse § 1 lõigetes 1-3 sätestatud alused. Õige on

prokuröri seisukoht, et käesolevas asjas nimetatud aluseid ei ole ning seetõttu on kriminaalmenetluse

lõpetamine määrustes toodud motiividel ebaõige. Kriminaalkolleegium ei nõustu kohtute järeldusega, et

K.K-le Kriminaalkoodeksi järgi süüksarvatud tegu kvalifitseerub pärast Karistusseadustiku jõustumist

1. septembril 2002. a KaRS § 218 lg 1 järgi väärteona. Kriminaalkolleegium kordab oma varasemates

lahendites (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. novembri 2002. a määrust nr 3-1-1-116-02 RT III 2002,

35, 376; 27. jaanuari 2003. a kohtuotsus nr 3-1-1-3-03 RT 2003, 4, 38; 6. veebruari 2003. a kohtuotsus nr 3-

1-1-9-03 RT 2003, 5, 50) väljendatud seiskohta, et isiku käitumine tuleb kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi

üksnes siis, kui see tegu vastab Karistusseadustiku 13. peatükis ettenähtud süüteokoosseisule (v.a röövimine

või väljapressimine), see tegu on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu ja selles

teos puuduvad vastavas süüteokoosseisus sätestatud raskendavad asjaolud. Käesolevas asjas esineb

süüteokoosseisus sätestatud raskendava asjaoluna varasem varguse katse toimepanemine K.K. poolt. Seetõttu

on temale enne Karistusseadustiku jõustumist süüksarvatud varguse katse toimepanemine karistatav ka

Karistusseadustiku järgi kuriteona KarS § 25 lg 1 ja § 199 lg 2 p 4 järgi.

Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes AKKS § 63-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 31. oktoobri 2002. a määruse ja

Tallinna Linnakohtu kohtuniku 30. septembri 2002. a määruse ning saadab kriminaalasja uueks arutamiseks

Tallinna Linnakohtule teises kohtukoosseisus.

Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Peeter Vaher