3-3-1-28-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-28-03

Otsuse kuupäev

17. aprill 2003

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld, Hele-Kai Remmel ja

Harri Salmann

Kohtuasi

Lifetime Grupp OÜ kaebus Veterinaar- ja Toiduameti Raplamaa

Veterinaarkeskuse 5. novembri 2001. a ja 13. novembri 2001. a

ettekirjutuste tühistamiseks ning toimingu õigusvastaseks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 23. detsembri

2002. a otsus haldusasjas nr 2-3/423/2002

Menetluse alus Riigikohtus

Veterinaar- ja Toiduameti Raplamaa Veterinaarkeskuse

kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Veterinaar- ja Toiduameti Raplamaa Veterinaarkeskuse kassatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 23. detsembri 2002. a otsuse haldusasjas

nr 2-3/423/2002 motivatsiooni kohtukulude väljamõistmist puudutavas osas vastavalt käesoleva

otsuse motiividele.

3. Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lifetime Grupp OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Veterinaar- ja

Toiduameti Raplamaa Veterinaarkeskuse ettekirjutuste tühistamist ja toimingu (kauba arestimine)

õigusvastaseks tunnistamist ning palus kohustada Veterinaarkeskust vabastama kaup aresti alt.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 18. märtsi 2002. a otsusega haldusasjas nr 3-398/2002 Lifetime

Grupp OÜ kaebuse osaliselt ja jagas kohtukulud lähtudes HKMS § 93 lg-test 1, 3 ja 7.

Veterinaar- ja Toiduameti Raplamaa Veterinaarkeskus vastustajana taotles kohtukulude

väljamõistmist summas 14 573 krooni. Halduskohus leidis, et haldusorgani ametnike kvalifikatsioon

ning ametkondlikult järelevalvealane vastutus eeldavad nende kompetentsust, mistõttu nad on

pädevad iseseisvalt hindama kaebaja toiminguid, andma selgitusi järelevalve käigus tehtu üle ning

mõistma ka õigusaktide sisu. Välise õigusabi kasutamise vajadus on põhjendatud aga

kohtumenetluses, kuna kohtumenetluse normides orienteerumine ei kuulu ametnike tavaliste

kvalifikatsiooninõuete hulka. Kohus pidas põhjendatuks välja mõista kaebajalt vastustaja kasuks

õigusabikulu summas 2500 krooni.

Kohtukulude väljamõistmist taotles ka kaebuse esitaja Lifetime Grupp OÜ. Kuna halduskohus

rahuldas kaebuse osaliselt, mõisteti vastustajalt kaebaja kasuks välja pool tasutud riigilõivust. Samas

jättis kohus rahuldamata Lifetime Grupp OÜ taotluse õigusabikulude (29 500 krooni) hüvitamiseks.

Kohus leidis, et kaebaja on esitanud õigusabikulusid tõendava dokumendina õigusabi osutanud büroo

arve Osaühingule Melmacer Invest ja kassa sissetuleku orderi, millest nähtuvalt on viimane ka arvel

märgitud summa tasunud. Arvel on makse alusena märgitud "õigusabi osutamine vastavalt lepingule

15.12.2001. a." . Nimetatud dokumentidest nähtub, et õigusabikulud kandis protsessis pooleks

mitteolev Melmacer Invest OÜ, mitte kaebuse esitaja Lifetime Grupp OÜ. Melmacer Invest OÜ ja

OÜ Tõnu Ligi Õigusbüroo vahel sõlmitud õigusabilepingut kohtule ei esitatud.

3. Lifetime Grupp OÜ apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus osas, millega jäeti

kaebus rahuldamata, ja kohtukulusid puudutavas osas ning välja mõista haldus- ja ringkonnakohtus

kaebuse menetlemisega seotud õigusabikulud. Apellant esitas ringkonnakohtule Lifetime Grupp OÜ,

Melmacer Invest OÜ ja OÜ Tõnu Ligi Õigusbüroo vahel sõlmitud õigusabilepingu. Apellant väitis, et

halduskohtu istungil ei saanud kaebuse esitaja - Lifetime Grupp OÜ - esindaja seda lepingut esitada

konfidentsiaalsuse nõude tõttu, sest tal puudusid vastavad volitused Melmacer Invest OÜ-lt.

Arvestades Lifetime Grupp OÜ ajutisi majandusraskusi, nõustus Melmacer Invest OÜ tasuma

Lifetime Grupp OÜ eest õigusabikulud halduskohtus ning seda käsitletakse kui Melmacer Invest OÜ

laenu Lifetime Grupp OÜ-le.

4. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsusega haldusasjas nr 2-3/423/2002 tühistati

halduskohtu otsus osas, millega Lifetime Grupp OÜ kaebus jäeti rahuldamata ning tehti uus otsus,

millega kaebus rahuldati. Ringkonnakohus muutis ka halduskohtu otsust kohtukulude väljamõistmise

osas. Raplamaa Veterinaarkeskuse taotlus kohtukulude hüvitamiseks jäeti rahuldamata ning Lifetime

Grupp OÜ kasuks mõisteti Raplamaa Veterinaarkeskuselt välja halduskohtus toimunud menetlusega

seonduv õigusabikulu ning õigusabikulu apellatsioonimenetluses ja riigilõiv. Arvestades õigusabi

mahtu ja keerukust pidas ringkonnakohus põhjendatuks esimese astme kohtus toimunud menetluses

17 000 krooni ja apellatsioonimenetluses 8000 krooni suurust õigusabikulu.

Apellatsiooniastme kohtukulude väljamõistmiseks esitati ringkonnakohtule õigusbüroo 10. detsembri

2002. a arve nr 20 Lifetime Grupp OÜ-le maksetähtajaga 31. detsember 2002 (11 800 krooni) ning

õigusbüroo ja Lifetime Grupp OÜ vahel 2. aprillil 2002 sõlmitud õigusabi osutamise leping.

Kohtukulude väljamõistmisel leidis ringkonnakohus, et kuigi apellant ei ole talle osutatud õigusabi

eest veel tasunud, nähtub kohtule esitatud dokumentidest apellandi kohustus tasuda talle

apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest Osaühingule Tõnu Ligi Õigusbüroo.

Ringkonnakohus tugines kohtukulude väljamõistmisel Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 1. oktoobri

2001. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-112-01 esitatud TsMS § 61 lg 1 tõlgendusele, mille kohaselt võib

kuludokumendiks olla ka dokument, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise

kohustus. Ringkonnakohtu arvates ei ole kaalukaid põhjendusi, miks seda seisukohta ei võiks

kohaldada ka kohtukulude väljamõistmisel haldusasjades.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

5. Veterinaar- ja Toiduameti Raplamaa Veterinaarkeskuse kassatsioonkaebuses palutakse tühistada

ringkonnakohtu otsus osas, millega muudeti halduskohtu otsust kohtukulude väljamõistmise osas ja

mõisteti Raplamaa Veterinaarkeskuselt Lifetime Grupp OÜ kasuks välja õigusabikulu 17 000 krooni.

Kassaator palub jätta jõusse halduskohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata Lifetime Grupp OÜ

taotlus õigusabikulude hüvitamiseks ning mõista kassaatori kasuks välja kassatsioonimenetluses

kantud õigusabikulud. Kassaator leiab:

a) halduskohus jättis õigesti rahuldamata Lifetime Grupp OÜ taotluse õigusabikulude

väljamõistmiseks. Kohtule esitatud tõenditest nähtus, et õigusabikulusid ei kandnud kaebuse esitaja,

vaid isik, kes ei ole protsessis pooleks;

b) ringkonnakohus rikkus HKMS § 34 lg 3, kui võttis vastu uue tõendi, Lifetime Grupp OÜ,

Melmacer Invest OÜ ja OÜ Tõnu Ligi Õigusbüroo vahel sõlmitud õigusabi osutamise lepingu

ärakirja. Halduskohtule selle tõendi esitamata jätmise mõjuvaks põhjuseks ei saa olla lepingus

sisalduv konfidentsiaalsuse nõue ja asjaolu, et esindajal puudusid vastavad volitused Melmacer Invest

OÜ-lt. Konfidentsiaalsusklausel ei takistanud esindajal halduskohtu istungil lepingu sisu avaldamast,

pealegi ei saa konfidentsiaalsuse nõude rikkumiseks pidada kohtukulude väljamõistmiseks

õigusabilepingu esitamist kohtule;

c) ringkonnakohus rikkus oluliselt HKMS § 93 lg 1. Riigikohtu halduskolleegium on olnud

järjekindlalt seisukohal, et HKMS § 93 lg-st 1 tulenevalt saab välja mõista kantud, s.t reaalselt

tasutud kohtukulusid. Haldusasjas kohtukulude väljamõistmisel ei ole kohaldatavad Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi TsMS § 61 lg 1 tõlgendused. Tegemist on sisult erinevate normidega.

6. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele palub Lifetime Grupp OÜ jätta kassatsioonkaebus

rahuldamata. Vastuses leitakse, et ringkonnakohus ei ole rikkunud HKMS § 34 lg 3 ega § 93 lg 1.

Lifetime Grupp OÜ on nii haldus- kui ka ringkonnakohtus selgitanud, et kassaatori õigusvastaste

ettekirjutuste ja toimingutega põhjustati kaebuse esitaja ajutised makseraskused ning õigusabikulude

kandmiseks puudusid rahalised vahendid. Melmacer Invest OÜ poolt õigusabikulude kandmist

käsitleti laenuna Lifetime Grupp OÜ-le.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Käesolev vaidlus kassatsioonimenetluses puudutab esimese astme halduskohtus toimunud

kohtumenetlusega seonduva õigusabikulu väljamõistmist Veterinaar- ja Toiduameti Raplamaa

Veterinaarkeskuselt Lifetime Grupp OÜ kasuks.

8. HKMS § 93 lg 1 sätestab, et poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt

kantud kohtukulud.

Riigikohtu halduskolleegium on selle sätte tõlgendamisel asunud 20. detsembri 2000. a otsuses

haldusasjas nr 3-3-1-55-00 (RT III 2001, 1, 3) seisukohale, et kantud kohtukulud on sellised

kohtukulud, mille eest on juba tasutud.

Riigikohtu praktika järjekindlus väljendub ka lahendites, kus halduskolleegium, tehes

kassatsioonimenetluses uue otsuse, on otsustanud kohtukulude väljamõistmise küsimuse. Nende

vaidluste puhul on kolleegium rõhutanud, et väljamõistmisele kuuluvad kantud kohtukulud (näiteks

Riigikohtu halduskolleegiumi 6. novembri 2002. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-02, - RT III 2002,

30, 330).

Riigikohtu halduskolleegiumi 8. mai 2001. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-28-01 (RT III 2001, 16,

169) leiti, et kui isik on poolena halduskohtumenetluses kandnud kohtukulusid ja kohtuotsus tehakse

tema kasuks, siis on tal õigus kohtukulude hüvitamisele. Seda, et HKMS § 93 lg 1 mõte on poole

poolt kantud kohtukulude väljamõistmine, rõhutati ka otsuses haldusasjas nr 3-3-1-55-00 (RT III

2001, 1, 3), kus kolleegium leidis: "Asjas esindajana osa võtnud advokaadi kulude väljamõistmiseks

peab kohus esitatud kuludokumentide (maksekorraldus, kviitung jne.) alusel kindlaks tegema, millal

ning millist liiki ja mis vormis õigusabi osutamise eest on protsessi pool õigusabi lepingu alusel

advokaadibüroole tasunud antud haldusasjas".

9. Halduskohtumenetluse seadustik ei näe otsesõnu ette kantud õigusabikulu väljamõistmise

võimalust olukorras, kus õigusabi eest ei ole tasunud mitte pooleks olev protsessiosaline ise, vaid

muu isik tema asemel. Õigusabikulu väljamõistmine sellises situatsioonis on põhjendatud, kui

õigusabi eest tasumist tõendavatest dokumentidest nähtub, kellele ja millises haldusasjas on õigusabi

osutatud.

Käesolevas asjas tugines ringkonnakohus esimese astme kohtus toimunud menetlusega seotud

kohtukulude väljamõistmisel järgmistele dokumentidele:

1) OÜ Tõnu Ligi Õigusbüroo 27. veebruari 2002. a arve nr 4, millel on maksjana märgitud Melmacer

Invest OÜ ja alusena "õigusabi osutamine vastavalt lepingule 15. 12. 2001. a., (vaidlus Rapla

Veterinaarkeskusega ettekirjutustega seoses Tallinna Halduskohtus)";

2) OÜ Tõnu Ligi Õigusbüroo 27. veebruari 2002. a kassa sissetuleku order nr 1, mille kohaselt

Melmacer Invest OÜ on tasunud nimetatud arve alusel 29 500 krooni;

3) 15. detsembri 2001. a õigusabi osutamise leping, mis on sõlmitud OÜ Tõnu Ligi Õigusbüroo,

Lifetime Grupp OÜ ja Melmacer Invest OÜ vahel.

Riigikohtu halduskolleegium leiab, et põhjendatud oli ringkonnakohtu poolt esimese astme kohtus

osutatud õigusabi kulude väljamõistmine, sest loetletud dokumentidest nähtub osutatud õigusabi eest

tasumine õigusbüroole. Kuigi kulusid ei kandnud asjas pooleks olev isik Lifetime Grupp OÜ ise, vaid

tema lepingupartner Melmacer Invest OÜ, on tuvastatud kaebuse esitaja kohustus tasuda Melmacer

Invest OÜ poolt õigusabi eest tasutud summa, mida pooltevahelistes suhetes käsitletakse laenuna.

10. Kassaatori arvates on ringkonnakohus põhjendamatult vastu võtnud tõendi - Lifetime Grupp OÜ,

Melmacer Invest OÜ ja OÜ Tõnu Ligi Õigusbüroo vahel sõlmitud õigusabilepingu, mis oli olemas

juba halduskohtus kaebuse menetlemise ajal ja mida võinuks esitada juba esimese astme kohtule.

HKMS § 34 lg 3 kohaselt võtab ringkonnakohus arvesse uusi tõendeid, mida ei olnud esimese astme

kohtule esitatud, kui ta loeb nende mitteesitamise põhjendatuks. HKMS § 93 lg 6 sätestab, et kui

kõrgema astme kohus muudab alamalseisva kohtu lahendi või teeb lahendi asja uueks arutamiseks

saatmata, muudab ta ka kohtukulude jaotust. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et kohtukulude

väljamõistmise küsimuse õigeks lahendamiseks ringkonnakohtus oli nimetatud tõendi vastuvõtmine

põhjendatud.

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 61 lg 1 sätestab, et poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab

kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 1. oktoobri 2001. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-112-01 (RT III 2001, 25,

278), millele ringkonnakohus oma otsuses tugines, asuti seisukohale, et TsMS § 61 lg 1 eesmärk on

hüvitada poolele, kelle kasuks tehti kohtuotsus, tema esindaja vajalik ja põhjendatud õigusabi tasu.

Selle sätte eesmärki arvestades pole oluline, kas pool, kelle kasuks kohtuotsus tehti, on tema esindaja

osutatud õigusabi eest enne kohtuotsuse tegemist juba tasunud või mitte. Õigusabi tasu

väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. TsMS § 60 lõikes 3

nimetatud kuludokumendiks pidas tsiviilkolleegium osundatud lahendi kohaselt lisaks õigusabi eest

tasumist tõendavale dokumendile ka dokumenti, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest

tasumise kohustus.

12. Ringkonnakohus on käesoleva asja lahendamisel leidnud, et pole kaalukaid põhjendusi, miks

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi sellist seisukohta ei võiks kohaldada ka kohtukulude väljamõistmisel

haldusasjades. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu niisuguse lähenemisega kohtukulude

väljamõistmise küsimuses.

HKMS § 5 lg 1 kohaselt juhindub halduskohus Halduskohtumenetluse seadustikuga reguleerimata

küsimustes tsiviilkohtumenetluse sätetest. Kohtukulude väljamõistmist ja jagamist

halduskohtumenetluses reguleerib Halduskohtumenetluse seadustik. Kuna kohtukulude

väljamõistmise küsimus on tsiviil- ja haldusasjade puhul reguleeritud erinevalt, ei pea kolleegium

õigeks tsiviilkohtumenetluse regulatsiooni kohaldamist ega tuginemist Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku vastavate sätete tõlgendustele.

Seega ei pea Riigikohtu halduskolleegium võimalikuks kohtukulude väljamõistmist haldusasjades,

kui kohtukulusid pole reaalselt kantud, s.t nende eest pole tasutud. Kohtukulude väljamõistmiseks

haldusasjades ei piisa, kui on tekkinud üksnes õigusabi eest tasumise kohustus.

13. Ringkonnakohus on käesolevas asjas apellatsiooniastmes osutatud õigusabikulu apellandi kasuks

välja mõistes lähtunud dokumendist, mille kohaselt on apellandil tekkinud õigusabi eest tasumise

kohustus õigusbüroole, mitte aga kohtukulude kandmist tõendavast dokumendist.

Kuna kasseeritud on ringkonnakohtu otsus üksnes esimese astme kohtus osutatud õigusabi kulusid

puudutavas osas, siis tulenevalt HKMS § 64 lg-st 1 vaatab Riigikohtu halduskolleegium asja läbi

kassatsioonkaebuse alusel ning teeb otsuse üksnes kassatsioonkaebuses taotletavas ulatuses.

14. Ülaltoodud motiividel jääb Veterinaar- ja Toiduameti Raplamaa Veterinaarkeskuse

kassatsioonkaebus rahuldamata. Samuti jääb rahuldamata kassaatori taotlus kassatsiooniastmes

kantud õigusabikulude väljamõistmiseks.

Ringkonnakohtu vaidlustatud otsuse motiive kohtukulude väljamõistmist puudutavas osas tuleb

muuta lähtuvalt käesoleva otsuse motiividest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann