3-1-3-6-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-3-6-03

Otsuse kuupäev

17. aprill 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes

Kiris

Kohtuasi

Kriminaalasi S.K. (surnud) süüdistuses KrK § 195

lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Kohtla-Järve Linnakohtu 18. oktoobri 1996. a otsus

kriminaalasjas nr 1-9/1996

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Riigiprokurör Heino Tõnismägi avaldus kohtuvigade

parandamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

18. märts 2003. a

Istungil osalenud isikud

Riigiprokurör Marge Püss ja S.K. kaitsja

vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas

Resolutsioon

1. Jätta Kohtla-Järve Linnakohtu 18. oktoobri 1996. a otsus kriminaalasjas nr 1-9/1996 tühistamata.

2. Riigiprokuröri avaldus jätta rahuldamata.

3. Jätta kaitsjatasu 1534 krooni riigi kanda.

Kohtuotsus jõustub 17. aprillil 2003. a ega ole edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtla-Järve Linnakohtu otsusega nr 6-180, milles oli otsuse tegemise kuupäevaks märgitud

20. september 1995. a, karistati S.K. HÕS § 144 järgi arestiga kolmeks ööpäevaks.

S.K. karistati selle eest, et ta "Kohtla-Järvel T mikrorajoonis P bussipeatuses oli purjus, rõvetses ja tikkus

kaaskodanikele ligi".

Sama sündmuse kohta 21. septembril 1995. a koostatud haldusõiguserikkumise protokollis on rikkumise

ajaks märgitud 20. september 1995. a kell 22.00.

2. Kohtla-Järve Linnakohtu 18. oktoobri 1996. a otsusega tunnistati S.K. süüdi KrK § 195 lg 2 järgi ja teda

karistati kaheaastase vabadusekaotusega. KrK § 47 alusel jättis kohus S.K-le mõistetud karistuse

tingimuslikult kaheaastase katseajaga täitmisele pööramata. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ka R.K. ja

I.S., kuid nende isikute osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud.

S.K. tunnistati süüdi selles, et ta 20. septembril 1995. a kella 22.00 paiku koos R.K. ja I.S-ga lõi L.U. jalaga

selga ja ründas S.G., mille tulemusena algas nende vahel kaklus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

3. Kohtla-Järve Linnakohtu 18. oktoobri 1996. a otsuse peale esitas riigiprokurör kohtuvigade parandamise

avalduse, kus taotletakse linnakohtu otsuse tühistamist ja S.K. õigeksmõistmist.

3.1 Avalduse esitaja märgib, et käesoleva kriminaalasja arutamise ajal väitis kohtualune S.K., et teda on juba

sama teo eest halduskorras karistatud. Prokuröri väitel püüti selle väite ajel halduskaristuse otsust leida, kuid

see ei õnnestunud, mistõttu S.K. halduskaristus jäi kohtuliku arutamise käigus tuvastamata. Prokurör osutab

seejuures A.B. kriminaalasjas tehtud

Lääne-Viru Maakohtu 27. septembri 2002. a otsusele, kus muuhulgas asuti seisukohale, et korralageduse

tõttu haldusasjade registratsioonis ja haldusasjade toimikute vormistamisel ning hoidmisel sai võimalikuks

Kohtla-Järve Linnakohtu 18. oktoobri 1996. a otsusega S.K. alusetu süüdimõistmine samas huligaanitsemise

faktis, mille eest teda oli juba halduskorras karistatud.

3.2 Prokurör märgib, et A.B. kriminaalasja arutamisel on kindlaks tehtud, et S.K. suhtes tehtud

halduskaristuse otsus vormistati seaduse nõudeid jämedalt rikkudes - s.o vale kuupäeva ja vale allkirjaga.

Prokurör leiab samas, et S.K. poolt halduskaristuse kandmise fakti ei muuda olematuks asjaolu, et seda tehti

seaduse nõuetele mittevastava halduskaristuse otsuse alusel.

3.3 Prokurör asub seisukohale, et S.K. on süüdi mõistetud kahel korral ühe ja sama teo eest, kuna nii

halduskaristuse otsuses kui ka kriminaalasjas tehtud süüdimõistvas kohtuotsuses langevad S.K. poolt

toimepandud teo kirjeldused valdavalt kokku, samuti on tegemist ühe ja sama sündmusega. Prokuröri arvates

on selline olukord vastuolus Põhiseaduse § 23 lg-ga 3 ja KrMK § 5 lg 1 p-ga 9.

4. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas riigiprokurör esitatud avaldust, kuid palus seda menetleda

teistmise korras. Ka S.K. kaitsja leidis, et riigiprokuröri taotlus tuleb rahuldada.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Prokuröri avalduses kohtuvea parandamiseks taotletakse Kohtla-Järve Linnakohtu 18. oktoobri 1996. a

kohtuotsuse tühistamist põhjusel, et selle kriminaalasja arutamise ajal ei õnnestunud leida otsust S.K.

halduskorras karistamise kohta. Käesolevaks ajaks on Lääne-Viru Maakohtu 27. septembri 2002. a ja Tartu

Ringkonnakohtu 25. novembri 2002. a otsustega tuvastatud, et seetõttu sai võimalikuks S.K. alusetu

süüdimõistmine kriminaalkorras samas huligaanitsemise faktis, mille eest ta juba oli halduskorras karistatud.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et Kohtla-Järve Linnakohtu otsuse nr 6-180 S.K. karistamise

kohta HÕS § 144 järgi ilmsikstulek on käsitletav AKKS § 771 lg 3 p-s 5 nimetatud teistmisalusena,

sest 18. oktoobri 1996. a otsuse tegemisel ei olnud Kohtla-Järve Linnakohus teadlik S.K. varasemast

karistamisest. Seetõttu vaatab Riigikohus prokuröri avalduse läbi teistmise korras.

7. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt koostati 21. septembril 1995. a S.K. suhtes haldusõiguserikkumise

protokoll nr 1196 selle kohta, et "S.K. 20. septembril 1995. a kell 22.00 Kohtla-Järve linnas T mikrorajoonis

P bussipeatuses purjusolekus väljendus ebatsensuurselt, häiris kaaskodanikke". Protokollis märgiti

muuhulgas, et S.K. peeti halduskorras kinni 20. septembril 1995. a kell 22.00 ja vabastati samal päeval.

Samas on kriminaalasja materjalide juures teatis, millest nähtuvalt kandis S.K. Ida-Viru Politseiprefektuuri

arestikambris HÕS § 144 järgi määratud aresti 20. septembrist 1995. a kella 22.00-st kuni sama aasta

23. septembri kella 22.00-ni.

Selle protokolli alusel tegi Kohtla-Järve Linnakohus otsuse nr 6-180, mis kandis 20. septembri 1995. a

kuupäeva ja millega S.K. karistati HÕS § 144 järgi arestiga kolmeks ööpäevaks. S.K. karistati selle eest, et ta

"Kohtla-Järvel T mikrorajoonis P bussipeatuses oli purjus, rõvetses ja tikkus kaaskodanikele ligi".

8. Kohtla-Järve Linnakohtu 18. oktoobri 1996. a otsusega tunnistati S.K. KrK § 195 lg 2 järgi süüdi selles, et

ta "20. septembril 1995. a kella 22.00 paiku koos R.K. ja I.S-ga lõi L.U. jalaga selga ja ründas S.G., mille

tulemusena algas nende vahel kaklus".

9. Prokurör on oma avalduses leidnud, et S.K. on süüditunnistatud ja karistatud nii haldus- kui ka

kriminaalkorras ühe ja sama teo toimepanemise eest. Sel põhjusel on S.K. süüditunnistamine KrK § 195 lg 2

järgi kui hilisem vastuolus Põhiseaduse § 23 lg-ga 3 ja KrMK § 5 lg 1 p-ga 9.

10. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et Põhiseaduse § 23 lg-st 3, samuti Euroopa inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni 7. lisaprotokolli 4. artikli 1 lõikest tuleneb keeld mõista isiku üle kohut

või karistada teda teo (õiguserikkumise) eest, milles ta vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või

õigeks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on asutud ühesele seisukohale, et Põhiseaduse § 23 lg-s 3

sätestatud ne bis in idem põhiõiguse (teistkordse kohtumõistmise ja karistamise keeld) kaitseala ei hõlma

mitte üksnes kuritegusid, vaid ka haldusõiguserikkumisi (väärtegusid) ja teatud juhul ka

distsiplinaarüleastumisi (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. veebruari 2000. a otsus nr 3-1-1-19-00 - RT

III 2001, 6, 69; 5. juuni 2001. a otsus nr 3-1-1-63-01 - RT III 2001, 20, 215; 20. septembri 2002. a otsus nr 3-

1-1-88-02 - RT III 2002, 23, 263). Samas laieneb ne bis in idem põhiõiguse kaitseala üksnes sellistele

õiguserikkumistele, mis on oma oluliste koosseisuliste tunnuste poolest kokkulangevad ja põhinevad ühel ja

samal teol (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. septembri 2002. a otsus nr 3-1-1-88-02, p 7.4).

Ei riigiprokuröri avaldusest ega käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtu, et S.K. süüditunnistamine HÕS

§ 144 järgi selles, et ta "Kohtla-Järvel T mikrorajoonis P bussipeatuses oli purjus, rõvetses ja tikkus

kaaskodanikele ligi", ja tema süüditunnistamine KrK § 195 lg 2 järgi selles, et ta "20. septembril 1995. a

kella 22.00 paiku koos R.K. ja I.S-ga lõi L.U. jalaga selga ja ründas S.G., mille tulemusena algas nende vahel

kaklus", põhineksid ühel ja samal teol. Kirjeldatud õiguserikkumiste kirjeldused on sedavõrd erinevad, et

pelgalt teatav ajalis-ruumiline seos ei anna iseenesest alust teosamasuse jaatamiseks.

11. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Kohtla-Järve Linnakohtu 18. oktoobri 1996. a otsuse

seaduslikkuse üle otsustamisel tuleb jätta tähelepanuta A.B. süüdistusasjas tehtud

Lääne-Viru Maakohtu 27. septembri ja Tartu Ringkonnakohtu 25. novembri 2002. a otsustes väljendatud

seisukoht, et S.K. mõisteti Kohtla-Järve Linnakohtu poolt 18. oktoobril 1996. a alusetult süüdi samas

huligaanitsemise faktis, mille eest ta juba oli halduskorras karistatud.

Lääne-Viru Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsuste tegemise ajaks oli Kohtla-Järve Linnakohtu

18. oktoobri 1996. a otsus seadusjõus. Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku

kohaselt on jõustunud kohtuotsuse seaduslikkuse hindamise ja vajadusel selle tühistamise õigus üksnes

Riigikohtul, kui vastav kohtuotsus on vaidlustatud kassatsiooni-, kohtuvigade parandamise või teistmise

korras. Nii Lääne-Viru Maakohtul kui ka Tartu Ringkonnakohtul puudus pädevus anda hinnang küsimuses,

mis ei olnud nende poolt lahendatavas kriminaalasjas menetlusesemeks.

12. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 775 lg-st 6, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium avalduse

rahuldamata ja Kohtla-Järve Linnakohtu 18. oktoobri 1996. a kohtuotsus tühistamata.

Lea Kivi, Ott Järvesaar, Hannes Kiris