3-1-1-52-03 · Riigikohus

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-52-03

Määruse tegemise koht ja

kuupäev

Tartu, 16. aprill 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja

Peeter Vaher

Kohtuasi

Kriminaalasi E.-M. M. süüdistuses KrK § 1485 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu kohtuniku 11. märtsi 2003. a määrus

E.-M. M. vabastamata jätmise kohta KrK § 1485 järgi

mõistetud karistuse kandmisest

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

E.-M. M. erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

8. aprill 2003. a (kirjalik menetlus)

Resolutsioon

Harju Maakohtu kohtuniku 11. märtsi 2003. a määrus E.-M. M. vabastamata jätmise kohta KrK

§ 1485 järgi mõistetud karistuse kandmisest jätta muutmata ja E.-M. M. erikaebus jätta rahuldamata.

Kohtumäärus jõustub 16. aprillil 2003. a ega ole edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 16. märtsi 2000. a otsusega tunnistati E.-M. M. süüdi KrK § 1485 järgi ja teda karistati

rahatrahviga 400 päevamäära ulatuses, s.o 16 400 krooni.

E.-M. M. tunnistati süüdi selles, et tema, töötades 1. juulist 1992. a kuni 22. septembrini 1998. a

munitsipaalettevõttes M pearaamatupidajana, võttis töölt lahkudes 24. augustil 1998. a omavoliliselt

töökohalt kaasa ME M olulised raamatupidamise dokumendid (raamatupidamise bilansid ja avansiaruanded

aastatest 1992 - 1997, pearaamatud aastatest 1992 - 1998, hankijate dokumentatsiooni aastatest 1992 - 1996

ja käibe- ning tulumaksu aruanded). Nimetatud dokumente varjas E.-M. M. oma elukohas. Dokumentide

varjamise tagajärjel ei olnud võimalik kindlaks teha AS X (endine ME M) 1996 - 1998. a tegevuse

majanduslikke tulemusi, tulusid, kulusid, kasumit, kahjumit, võlgnevust, maksuvõimet ja vara suurust.

Kohtukaebemenetluse tulemusena Harju Maakohtu otsust ei muudetud.

2. Harju Prokuratuuri prokurör esitas 28. veebruaril 2003. a KarSRS § 9 lg 2 alusel Harju Maakohtule

taotluse jätta E.-M. M. talle mõistetud karistusest vabastamata. Prokurör leidis, et E.-M. M-le süüksarvatud

käitumine on Karistusseadustiku järgi karistatav ametiseisundi kuritarvitamisena (§ 289).

3. Harju Maakohtu kohtuniku 11. märtsi 2003. a määrusega jäeti E.-M. M. KarSRS § 1 lg 1 alusel

vabastamata talle Harju Maakohtu 16. märtsi 2000. a otsusega KrK § 1485 järgi mõistetud karistuse

kandmisest.

Maakohtu kohtunik asus seisukohale, et E.-M. M. poolt toimepandud tegu on kuriteona karistatav ka

Karistusseadustiku järgi ning et KrK § 1485 ettenähtud kuritegu on ainult osaliselt dekriminaliseeritud.

Kohus asus seisukohale, et E.-M. M-le süüksarvatud tegu on KarS § 289 järgi karistatav ametiseisundi

kuritarvitamisena. Kohus märkis, et E.-M. M. varjas asutuse pearaamatupidajana, s.o ametiisikuna

Karistusseadustiku tähenduses, raamatupidamisarvestuse ja aruannete andmeid sisaldavaid dokumente ning

selle tegevuse tulemusel oli võimatu kindlaks teha AS X tegevuse majanduslikke tulemusi, tulusid, kulusid,

kahjumit, maksuvõimet ja varade suurust, ning sellega tekitati oluline kahju ettevõtte majandushuvidele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

4. Harju Maakohtu kohtuniku 11. märtsi 2003. a määruse peale esitas erikaebuse E.-M. M., kes palub end

KarSRS § 1 lg 1 alusel vabastada Harju Maakohtu 16. märtsi 2000. a otsusega KrK § 1485 järgi mõistetud

karistuse kandmisest ja kustutada vastavad andmed karistusregistrist. Samuti taotleb erikaebuse esitaja

vastavalt EIÕK artiklile 13 tõhusat menetlust enda õiguste kaitseks.

Erikaebuses leitakse, et konkreetse KrK § 1485 järgi kvalifitseeritava majandusalase kuriteo koosseis ei vasta

KarS §-s 289 sätestatud ametialase kuriteo koosseisule.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Harju Maakohtu kohtuniku määruses toodud lõppjäreldus - jätta

E.-M. M. vabastamata Harju Maakohtu 16. märtsi 2000. a kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest - on

õige, kuid vale on sellisele järeldusele jõudmise motiiv ja seetõttu tuleb viimane asendada Riigikohtu

määruse motiividega.

6. Harju Maakohtu kohtuniku 11. märtsi 2003. a määruses on leitud, et E.-M. M-le 16. märtsi 2000. a sama

kohtu otsusega süüksarvatud tegu on Karistusseadustiku kohaselt karistatav ametiseisundi kuritarvitamisena

KarS § 289 järgi.

KarS § 289 sätestab vastutuse ametiisiku poolt oma ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamise eest

eesmärgiga tekitada või kui sellega on tekitatud oluline kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või

huvidele või avalikele huvidele. Isiku käitumise kvalifitseerimiseks KarS § 289 järgi peab olema tuvastatud,

et ametiisiku poolt oma ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamise eesmärgiks oli tekitada või selle

tagajärjel tekkis oluline kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele või avalikele huvidele.

Harju Maakohtu 16. märtsi 2000. a otsusega ei tuvastatud, et E.-M. M. kuritegeliku käitumisega põhjustatud

tagajärg (võimatus teha kindlaks AS X tegevuse majanduslikke tulemusi) oleks põhjustanud olulise kahju

mõne isiku huvidele. E.-M. M. ei ole süüdistatud olulise kahju tekitamises ja seetõttu ei ole tal olnud ka

võimalust end selle süüdistuse vastu kaitsta. Seega on Harju Maakohtu kohtunik oma 11. märtsi 2003. a

määruses laiendanud alusetult E.-M. M. süüdistust, kui ta järeldas, et E.-M. M. poolt toimepandu on

vaadeldav KarS §-s 289 ettenähtud kuriteona.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et tegu, mille eest E.-M. M. Harju Maakohtu 16. märtsi 2000. a

otsusega süüdi tunnistati, on KarS § 346 järgi kuriteona karistatav ametliku dokumendi varguse ja

peitmisena.

KarS § 346 sätestab, et ametliku dokumendi, pitsati või stambi hävitamise, rikkumise, varguse või peitmise

eest karistatakse rahalise karistusega. E.-M. M. tunnistati muuhulgas süüdi selles, et ta võttis

munitsipaalettevõtte M pearaamatupidajana töölt lahkudes töökohalt omavoliliselt kaasa ME M olulised

raamatupidamise dokumendid ja varjas neid oma elukohas. See E.-M. M-le inkrimineeritud tegu täidab kõik

KarS §-s 346 ettenähtud varguse ja peitmise koosseisulised tunnused ja on seega kuriteona karistatav.

8. Kuna KarSRS § 1 lg 1 alusel vabastatakse karistusest üksnes see isik, kes on süüdi mõistetud

kriminaalkoodeksi järgi kuriteo eest, mis Karistusseadustiku kohaselt ei ole enam kuriteona karistatav, ei

kuulu E.-M. M. karistuse kandmisest vabastamisele. Tema poolt toime pandud kuritegu on karistatav

kuriteona ka Karistusseadustiku järgi.

Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Peeter Vaher