3-3-1-27-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-27-03

Otsuse kuupäev

16. aprill 2003

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Hele-Kai Remmel ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Merike Lidholmi kaebus Tallinna Linnavalitsuse 8. augusti

2001. a korralduse nr 3267-k tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 13. detsembri

2002. a otsus haldusasjas nr 2-3/472/02

Menetluse alus Riigikohtus

Merike Lidholmi kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

20. märts 2003

Kohtuistungil osalenud isikud

Merike Lidholmi esindaja vandeadvokaat Kaido Ehasoo

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kassatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 13. detsembri 2002. a otsus

haldusasjas nr 2-3/472/02 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

3. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsuse 8. augusti 2001. a korraldusega nr 3267-k jäeti Merike Lidholmile

tagastamata Pirita linnaosas Tuule tee 9 (endine kinnistu nr 4221) asuv 1400 m² suurune maatükk

põhjusel, et see maa kuulub teise isiku hoone juurde krundina. Sama korraldusega otsustati alustada

selle tagastamata jäetud maa kompenseerimise menetlust. Õiguslikuks aluseks märgiti korralduse

preambulas muuhulgas Maareformi seaduse § 6 lg 2 p 3, § 7 lg 1 ja § 13 ning ÕVVTK Tallinna

linnakomisjoni 2. septembri 1996. a otsus nr 7823.

2. M. Lidholm esitas 4. oktoobril 2001 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada

Tallinna Linnavalitsuse 8. augusti 2001. a korraldus nr 3267-k. Kaebuse kohaselt esitas M. Lidholmi

ema Aino Hansum 15. novembril 1991 avalduse Tallinnas Tuule tee 9 asuva elumaja ja

kõrvalhoonete tagastamiseks. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 2. septembri 1996. a otsusega nr 7823

tunnistati Tallinnas Tuule tee 9 asuvad ehitised ja 0,14 ha suurune krunt omandireformi objektiks.

Sama otsusega tunnistati õigustatud subjektiks selle vara suhtes kaebuse esitaja ema Aino Hansum.

Kaebuse esitaja päris nimetatud vara tagastamise nõudeõiguse 20. septembril 1999. a välja antud

seadusjärgse pärimisõiguse tunnistusega. M. Lidholm väitis, et Tallinna linna ja Peeter Allase vahel

10. märtsil 1995 sõlmitud Tuule tee 9 asuvate eluruumide ostu-müügi leping on ORAS § 18 lg 1

alusel tühine. Omandireformi aluste seaduse § 18 lg-s 1 ja Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg 5 p-

s 4 sätestatud keeldu rikkuvate tehingute tühisust on rõhutanud ka Riigikohtu tsiviilkolleegium oma

3. jaanuari 2001. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-158-00. Riigikohtu halduskolleegium rõhutas

10. oktoobri 2000. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-40-00, et otsustades õigusvastaselt võõrandatud maa

tagastamise küsimust, on valla- või linnavalitsus pädev võtma seisukoha sellel maal paiknevate

hoonetega tehtud tehingute tühisuse suhtes. Seega oli Tallinna Linnavalitsus pädev Tuule tee 9 asuva

õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise küsimuse otsustamisel võtma seisukoha sellel maal

asuvate ehitiste võõrandamise õiguspärasuse suhtes. Kaebuse esitaja väitis, et tühine ja kehtetu on ka

Eesti Vabariigi ja P. Allase vahel 26. augustil 1997 sõlmitud Tuule tee 9 asuva 1414 m² elamumaa

ostu-müügi leping.

3. Tallinna Halduskohtu 19. aprilli 2002. a otsusega jäeti M. Lidholmi kaebus rahuldamata.

Halduskohtu otsuses märgiti, et Tallinna Linnakohtu 29. oktoobri 2001. a määruse tsiviilasjas

nr 2/3/20-3078/99 kohaselt on menetlus M. Lidholmi hagis P. Allase, Tallinna linna ja Eesti Vabariigi

vastu Tallinnas Tuule tee 9 asuvate ehitiste ostu-müügi lepingu ja Tuule tee 9 asuva maa ostu-müügi

lepingu kehtetuks tunnistamise nõudes peatatud. Kuna kaebuse esitaja on vaidlustanud üldkohtus

Tuule tee 9 asuvate eluruumide ostu-müügi lepingu kehtivuse, ei võta halduskohus antud asjas

seisukohta nimetatud lepingu seaduslikkuse osas. Vaidlustatud korralduse andmise ühe alusena

märgitud Tallinna Linnavalitsuse 7. märtsi 1997. a korraldusega nr 670-k määrati kindlaks P. Allasele

kuuluvate Tuule tee 9 asuvate ehitiste teenindamiseks vajaliku krundi suurus. Tallinna Linnavalitsuse

6. juuni 1997. a korraldusega nr 1792-k otsustati Tuule tee 9 asuv 1414 m² suurune maatükk

ostueesõigusega erastada P. Allasele. M. Lidholm esitas 13. juulil 2000 Tallinna Halduskohtule

kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 6. juuni 1997. a korralduse nr 1792-k tühistamiseks. Nimetatud

korralduse vaidlustamiseks esitatud M. Lidholmi kaebuses on menetlus lõpetatud HKMS § 12 lg 3

alusel Tallinna Halduskohtu 13. novembri 2000. a määrusega haldusasjas nr 3-1198/2000, mis jõustus

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 29. detsembri 2000. a määrusega haldusasjas nr II-

3/514/2000. Seega on see korraldus seadusjõus ning täitmiseks kohustuslik. Eeltoodust tulenevalt ei

saa Tuule tee 9 asuvat maatükki M. Lidholmile tagastada, sest see kuulub P. Allase hoonete juurde

krundina. Eesti Vabariigi ja Peeter Allase vahel sõlmiti 26. augustil 1997 maa ostu-müügi leping.

4. novembri 1997. a kinnistamisotsusega on see maa kantud kinnistusraamatusse.

4. M. Lidholm esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsuse ja teha uus

otsus ning rahuldada tema kaebus. Apellandi arvates jättis halduskohus tähelepanuta asjaolu, et Tuule

tee 9 asuval maal olevad ehitised erastati P. Allasele ebaseaduslikult. Kohus eiras Riigikohtu erikogu

20. detsembri 2001. a otsuses nr 3-3-1-15-01 esitatud seisukohta, et halduskohtul on volitus tuvastada

haldusaktiga seotud lepingu tühisus. Kui aga kohus leidis, et vaidlus tehingu tühisuse üle kuulub

üldkohtu pädevusse ja halduskohtul puudus võimalus tuvastada tehingute tühisust, siis tulnuks

halduskohtul haldusasja menetlus peatada kuni Tallinna Linnakohtu menetluses oleva tsiviilasja nr 2-

3/20-3078/99 kohtulahendi jõustumiseni.

5. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 13. detsembri 2002. a otsusega jäeti

apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt

selgus asja arutamisel, et kaebuse esitaja "taotlusel on Tallinna Linnakohtus peatatud ka M. Lidholmi

21.02.2002 esitatud avalduse menetlemine vara võõrandamise õigusvastasuse tuvastamise nõudes

kuni Tallinna Halduskohtu menetluses olevas kaebuses õigustatud subjektiks tunnistamise taotluse

lahendamise kohustamise nõudes otsuse jõustumiseni. Menetlus on peatatud ka Tallinna Halduskohtu

menetluses olevas ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 11.02.2002 otsuse nr 12333 tühistamise nõudes

kuni kohtuotsuse jõustumiseni teises haldusasjas, milles vaidlustati Tallinna Maa-ameti tegevus

täiendavalt esitatud dokumentide edastamata jätmisel Tallinna Linnakomisjonile ja taotleti kohustada

vastustajat haldusmenetluse uuendamiseks otsuse nr 12333 osas". Ringkonnakohus leidis, et enamus

M. Lidholmi poolt omandireformi käigus esitatud taotluste lahendamiseks olulisi vaidlusi on kohtutes

peatatud ja käesolevas vaidluses menetluse peatamine tähendaks samuti vaidluse lahendamise

edasilükkamist määramatuks ajaks. Halduskolleegium jõudis järeldusele, et antud asja lahendamisel

ei ole vaja hinnata Tuule tee 9 asuvate eluruumide erastamise tehingu õiguspärasust. Nimetatud

eluruumide ostu-müügi lepingu tühisus ei mõjuta Tallinna Linnavalitsuse 7. märtsi 1997. a korralduse

nr 670-k ja 6. juuni 1997. a korralduse nr 1792-k kehtivust. Kuni kehtib maa ostueesõigusega

erastamise korraldus, pole alust nõuda sellele rajaneva maa ostu-müügi lepingu tühisuse

tunnustamist. Kuna korraldus, millega määrati kindlaks P. Allasele ostueesõigusega erastamisele

kuuluva maa ulatus, kehtib, siis on M. Lidholmile maa tagastamata jätmine MRS § 6 lg 2 p 3 järgi

õiguspärane.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. M. Lidholm esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus

ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassaator soostub ringkonnakohtu

väitega, et enamik tema poolt algatatud kohtuasjades on menetlus peatatud, kuid kinnitab, et seda ei

ole tehtud pahatahtlikult. Tsiviilvaidluses, milles kassaator taotleb Tuule tee 9 asuvate eluruumide

erastamistehingute tühisuse tunnustamist, on menetlus peatatud seetõttu, et ÕVVTK kohalik

komisjon ei ole lõplikult lahendanud kassaatori õigustatud subjektiks tunnistamise küsimust. Enne

seda pole võimalik lahendada küsimust, kas erastamistehingud rikuvad kassaatori õigusi.

Ringkonnakohus pidas antud juhtumil esmatähtsaks asja kiiret lahendamist, kuid ei pööranud

tähelepanu asjaolule, et lisaks kiirele lahendamisele tuleb asi lahendada ka õigesti. Kassaator väidab,

et tulenevalt MRS § 6 lg 2 p-st 3 oleks kohus pidanud kontrollima, kas P. Allasel on tekkinud Tuule

tee 9 asuvatele hoonetele omandiõigus. P. Allase väidetav omandiõigus ei saanud tekkida mitte kohtu

poolt märgitud korraldustega, vaid ostu-müügi lepingute alusel. Käesolevas asjas oleks halduskohtul

olnud kaks võimalust erastamistehingute õiguspärasuse kindlakstegemiseks: kas tuvastada ise ehitise

ostu-müügi lepingu tühisus või kehtivus või peatada halduskohtumenetlus ja oodata kuni ostu-müügi

lepingute tühisuse osas tehakse otsus Tallinna Linnakohtu menetluses olevas tsiviilasjas.

7. Tallinna Linnavalitsuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kuna Tuule tee 9

asuvate ehitiste ja maa ostu-müügi lepingud on vaidlustatud üldkohtus, siis ei võtnud halduskohus

õigustatult seisukohta nimetatud tehingute seaduslikkuse suhtes. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu,

et õigustatud subjektiks olemist Tuule tee 9 asuva hoonete suhtes tõendab kaebuse esitaja alles kohtu

kaudu.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Vaidlustatud korraldus on antud õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamata jätmise kohta.

Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a määrusega nr 36 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamise korra" punkti 7 kohaselt koosneb vara tagastamise menetlus järgmistest osadest: 1) vara

võõrandamise õigusvastasuse, vara koosseisu ja endise (õigusjärgse) omaniku tuvastamine ning

õigustatud subjektide kindlaksmääramine, 2) vara tagastamise otsuse vastuvõtmine ja 3) õigustatud

subjektidele vara tagastamine.

9. Omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamise otsusega tuvastatakse õiguslikult siduvalt vara

tagastamisel tähtsust omavad asjaolud, mis puudutavad taotleja isikut ja vara õigusvastast

võõrandamist. Vabariigi Valitsuse 28. augusti 1991. a määrusega nr 161 kinnitatud "Õigusvastaselt

võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduse esitamise ja läbivaatamise ning tõendite

esitamise ja hindamise korra" punkti 15 alapunkti 3 kohaselt kontrollib ÕVVTK kohalik komisjon,

kas avalduses märgitud vara on võõrandatud viisil, mis on sätestatud ORAS §-s 6 ja kas taotleja

kuulub ORAS §-des 7, 8 või 9 loetletud õigustatud subjektide hulka. Õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamise korra punkti 19 kohaselt ÕVVTK kohaliku komisjoni otsuses tuvastatakse või

määratakse kindlaks vara võõrandamise õigusvastasus, vara endine (õigusjärgne) omanik, vara

koosseis ja õigustatud subjektid ning igale õigustatud subjektile kuuluv mõtteline osa tagastamisele

kuuluvast varast või määratavast kompensatsioonist.

10. Kuna ÕVVTK komisjoni poolt tuvastatud asjaoludest ja tema poolt tehtud otsustest tuleb

omandireformi menetluse järgnevates staadiumides kinni pidada, võib õigustatud subjektiks

tunnistatud isik põhjendatult eeldada, et need küsimused on komisjoni poolt lahendatud lõplikult ja et

ilma mõjuva põhjuseta neid küsimusi ümber vaatama ei hakata (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

7. detsembri 2001. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-51-01 p 4).

11. Vaidlustatud korralduse preambulas viidatakse muuhulgas ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni

2. septembri 1996. a otsusele nr 7823. Selle otsuse punktiga 1 loeti Tuule tee 9 asuvad ehitised ja

0,14 ha suurune krunt omandireformi objektiks. Samas punktis märgiti järgmist: "Majavaldus on

maha jäetud reaalse repressiooniohu tõttu, repressioonioht on tõendatud. Maa on natsionaliseeritud

Riigivolikogu 23.07.1940. a. deklaratsiooniga." Nimetatud otsuse punktis 3 märgiti: "Tunnistada

käesoleva otsuse punktis 1 näidatud krundi suhtes omandireformi õigustatud subjektiks Aino

Hansum."

12. Halduskohtu toimiku materjalidest nähtuvalt esitas M. Lidholm 4. aprillil 2002 halduskohtunikule

kirjaliku taotluse peatada käesoleva asja menetlus. Selles taotluses märgiti, et ÕVVTK Tallinna

linnakomisjoni 11. veebruari 2002. a otsusega nr 12333 tunnistati kehtetuks sama komisjoni

2. septembri 1996. a otsuse nr 7823 p 1 Tuule tee 9 asuvate ehitiste omandireformi objektiks

tunnistamise osas.

Kohus on haldusasja materjalide juurde võtnud koopia ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni

11. veebruari 2002. a otsusest nr 12333, millega linnakomisjon otsustas jätta M. Lidholmi ema

A. Hansumi vara taotluse ehitiste osas rahuldamata põhjusel, et ei ole tõendatud nende õigusvastane

võõrandamine ORAS § 6 mõttes, samuti koopia 3. aprillil 2002 Tallinna Halduskohtule esitatud

M. Lidholmi kaebusest, milles palutakse tühistada ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 11. veebruari

2002. a otsus nr 12333 ja kohustada sama komisjoni otsustama M. Lidholmi õigustatud subjektiks

tunnistamine.

Kuna kaebuse esitaja vaidlustas halduskohtus ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 11. veebruari 2002. a

otsuse nr 12333, palus ta peatada käesoleva haldusasja menetluse kuni kohtulahendi jõustumiseni

tema kaebuses ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 11. veebruari 2002. a otsuse nr 12333 tühistamise

nõudes.

13. Halduskohtu 4. aprilli 2002. a kohtuistungi protokollist nähtub, et kohus jättis protokollilise

määrusega kaebuse esitaja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata järgmistel põhjustel:

"1. ei ole kohtul teada, et oleks kaebust ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 11.02.2002 otsuse nr 12333

peale menetlusse võetudki, ei ole teada, kas seda menetlusse võetaksegi.

2. sisuliselt kohus ei näe, et kui see menetlusse võetaksegi, et see takistaks antud asja lahendamist".

Ka ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks peatada selle asja menetlust ja lahendas asja sisuliselt, s.o

kohtuotsusega. Ringkonnakohus nentis otsuses, et Tallinna Halduskohtu menetluses on M. Lidholmi

kaebus ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 11. veebruari 2002. a otsuse nr 12333 tühistamise nõudes ja

selles asjas on menetlus peatatud.

14. Tuginedes MRS § 6 lg-le 2 p ja § 7 lg-le 1 asus ringkonnakohus seisukohale, et kuna Tallinna

Linnavalitsuse 6. juuni 1997. a korraldus nr 1792-k, millega erastati Tuule tee 9 asuv 1414 m²

suurune maatükk P. Allasele, on kehtiv ja kõigile täitmiseks kohustuslik, ei kuulu see maa

tagastamisele M. Lidholmile. Ringkonnakohus jõudis järeldusele, et Tallinna Linnakohtu menetluses

olevates tsiviilasjades tehtavad otsused ei mõjuta vaidlustatud korralduse õiguspärasust.

Riigikohtu halduskolleegium ei soostu ringkonnakohtu sellise järeldusega.

15. Halduskohtumenetluse seadustiku § 22 lg 1 p 3 sätestab, et halduskohus peatab menetluse asja

läbivaatamise võimatuse korral enne teise kohtuasja lahendamist kuni kohtulahendi jõustumiseni.

Asja läbivaatamise võimatus HKMS § 22 lg 1 p 3 mõttes tähendab, et asja kohtumenetluse

eesmärkidele ja nõuetele vastava läbivaatamise eelduseks on teise asja lahendamine, sest esimese asja

läbivaatamisel on määrava tähtsusega teises asjas tuvastatav asjaolu (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

27. jaanuari 2003. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-6-03 - RT III 2003, 3, 29, p 8).

Halduskolleegiumi arvates omab antud juhtumil tähtsust asjaolu, et kaebuse esitaja M. Lidholm esitas

20. veebruaril 2002 Tallinna Halduskohtule kohustamiskaebuse, milles palutakse kohustada ÕVVTK

Tallinna linnakomisjoni uuesti läbi vaatama omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamise

küsimus Tuule tee 9 asuvate hoonete suhtes. Kohtutoimiku materjalide põhjal on see kaebus Tallinna

Halduskohtu menetluses.

Õigusliku alusena on vaidlustatud korralduse preambulas muuhulgas märgitud ÕVVTK Tallinna

linnakomisjoni 2. septembri 1996. a otsus nr 7823. Sama komisjoni 11. veebruari 2002. a otsusega

nr 12333 on tunnistatud 2. septembri 1996. a otsuse nr 7823 punkt 1 kehtetuks "ehitiste

omandireformi objektiks ja ehitiste õigusvastast võõrandamist puudutavas osas". Selle otsusega jäeti

kaebuse esitaja ema A. Hansumi taotlus ehitiste tagastamise osas rahuldamata põhjendusega, et ei ole

tõendatud nende õigusvastane võõrandamine ORAS § 6 tähenduses. M. Lidholmi kaebus Tallinna

Linnavalitsuse 11. veebruari 2002. a otsuse nr 12333 tühistamise nõudes on ka praegu Tallinna

Halduskohtu menetluses.

16. Maareformi seaduse § 6 lg 2 p 3 kohaselt ei tagastata maad kas osaliselt või tervikuna, kui sellel

maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised, sealhulgas aiandus-, suvila, elamu või

garaažiühistu ringpiiri sees, ning ei lepita kokku hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises,

rendileandmises või muul viisil vastavalt sama seaduse §-dele 7, 9 ja 10. Sama seaduse § 22 lg 1 järgi

saavad ostueesõigusega erastada maad muuhulgas isikud, kellel on õigus osta maad ehitiste

omanikuna.

Maareformi seaduse § 7 lg 1 sätestab, et linna piirides asuvat õigusvastaselt võõrandatud maad ei

tagastata, kui maa kuulub teise isiku hoonete või rajatiste juurde krundina või teenindamiseks

vajaliku maana ja kui õigustatud subjekt ning praegune ehitise omanik ei lepi kokku maale

hoonestusõiguse seadmises ehitise omaniku kasuks või ehitiste võõrandamises õigustatud subjektile.

17. Antud juhtumil on Tuule tee 9 asuv 1400 m² suurune maatükk kantud kinnistusraamatusse.

Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 11 lg 3 kohaselt kantakse pärast asjaõigusseaduse

rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seaduse jõustumist erastatud maa kinnistusraamatusse

(kinnistusregistri osa avatakse) asjaõiguslepingu, maaüksuse omandamist tõendava dokumendi,

maakatastri andmete ja teiste kinnistamiseks vajalike dokumentide alusel.

Tallinna Linnakohtu menetluses on alates 1999. a oktoobrikuust M. Lidholmi hagiavaldus P. Allase,

Tallinna linna ja Eesti Vabariigi vastu (tsiviilasi nr 1/3/20-3078/99), milles hageja taotleb P. Allase ja

Tallinna linna vahel 10. märtsil 1995. a sõlmitud Tuule tee 9 asuvate ehitiste ostu-müügi lepingu

kehtetuks tunnistamist, P. Allase ja Eesti Vabariigi vahel 26. augustil 1997. a sõlmitud Tuule tee 9

asuva maatüki ostu-müügi lepingu kehtetuks tunnistamist ning kinnistusregistrikande kustutamist.

M. Lidholm palub selles hagiavalduses muuhulgas kustutada AÕS § 57 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel

P. Allase kui omaniku kohta kinnistusregistris tehtud kanne. Ootamata ära kohtulahendit nimetatud

tsiviilasjas, andis Tallinna Linnavalitsus vaidlustatud maa tagastamata jätmise korralduse.

Kinnistusregistrikande kustutamise nõude rahuldamisel kantakse kinnistusraamatusse omanikuna

riik, s.t taastub maareformieelne olukord. Apellandi sellekohasele väitele pole ringkonnakohus

tähelepanu pööranud.

18. Eeltoodu põhjal leiab Riigikohtu halduskolleegium, et käesoleva asja lahendamiseks on määrava

tähtsusega Tallinna Halduskohtu menetluses olevates haldusasjades tuvastatavad asjaolud ja

järeldused selle kohta, kas Tuule tee 9 asuvad hooned on omandireformi objektiks või mitte, s.t kas

edaspidi tuleb Tallinna Linnavalitsusel otsustada nende hoonete tagastamise küsimus vastavalt

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punktile 23. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et

kaebuse esitaja poolt taotletav maa kuulub krundina Tuule tee 9 asuvate hoonete juurde.

19. Kuna ringkonnakohus rikkus HKMS § 22 lg 1 p 3, TsMS § 227 lg 1 ja § 330 lg 6, siis tuleb

ringkonnakohtu otsus HKMS § 72 lg 1 p 2 alusel tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann