3-1-1-48-03 · Riigikohus

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-048-03

Määruse tegemise koht ja

kuupäev

Tartu, 14. aprill 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter

Vaher

Kohtuasi

Kriminaalasi A. H. süüdistuses KrK § 1642 lg 4 p 3

järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Valga Maakohtu 28. veebruari 2003. a määrus

kriminaalasjas nr 1-159/99 A. H. karistuse kandmisest

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. H., erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

1. aprill 2003. a (kirjalik menetlus)

Resolutsioon

1. Valga Maakohtu 28. veebruari 2003. a määrus A. H. KrK § 1642 lg 4 p 3 järgi mõistetud

karistuse kandmisest vabastamata jätmise kohta jätta muutmata.

2. Erikaebus jätta rahuldamata.

Määrus jõustub 14. aprillil 2003. a ega kuulu edasikaebamisele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Valga Maakohtu 6. veebruari 2001. a otsusega ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. aprilli

2001. a otsusega tunnistati A. H. süüdi KrK § 1642 lg 4 p 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks kaks aastat

vabadusekaotust. A. H. vabastati KrK § 47 alusel tingimuslikult karistuse kandmisest kahe aasta pikkuse

katseajaga.

A. H. tunnistati süüdi selles, et tema olles OÜ X osanik ja juhatuse esimees ning töötades samaaegselt Võru

abilinnapeana, s.o ametiisikuna KrK § 160 lg 2 ja Korruptsioonivastases seaduses (KVS) § 4 lg 1 tähenduses,

pani toime korruptiivse teo. A. H. korruptiivne tegu seisnes selles, et ta kasutas ära oma ametikohale ja

ametiseisundile vastavaid volitusi ja kättesaadavat teavet ning rikkus Korruptsioonivastases seaduses

kehtestatud töökohapiirangut ning leppis Võru linnapea H. T-ga kokku AS-le Hansa Liising kuuluva ja OÜ X

poolt kasutusrendilepingu alusel kasutatava avarii läbi teinud sõiduauto Volvo rentimise OÜ-lt X Võru

linnavalitsusele. Pärast 12. novembril 1997. a vastava rendilepingu sõlmimist osales A. H. OÜ-le X, s.o

iseenda osalusega äriühingule, renditasude tasumise otsuste tegemises kuni novembrini 1998. a, kirjutades

OÜ X poolt Võru linnavalitsusele esitatud arvetele korraldusliku resolutsiooni "Üle kanda". 2. novembril

1998. a taotles A. H. OÜ X juhatuse liikmena AS-lt Hansa Liising sõiduauto Volvo kasutusrendilepingu

üleandmist Võru linnavalitsusele eesmärgiga vabaneda osaühingule kulukast ja mittesoovitud liisingust,

misjärel H. T. allkirjastas 17. novembril 1998. a Tallinnas kasutusrendilepingu, millega võeti linnavalitsusele

sõiduauto liisimisel varalisi kohustusi. Samuti kirjutas A. H. korraldusliku resolutsiooni "Üle kanda" OÜ X

poolt esitatud arvele, mille alusel Võru linnavalitsus hüvitas kasutusrendilepingu raames perioodil oktoober

1997. a kuni november 1998.a autole tehtud kulutused summas 115 201,84 kr.

Kirjeldatud korruptiivse tegevusega kasutas A. H. tahtlikult ära oma ametiseisundit ning rikkus KVS § 21

lg 2 nõudeid. A. H. tekitas oma tegevusega suure kahju Võru linna kui kohaliku omavalitsusüksuse

seadusega kaitstud õigustele ja huvidele ning kahjustas enda osalusega ettevõttele põhjendamatute

soodustuste tegemisega oluliselt Võru linna ja linnavalitsuse kui omavalitsuse täitevorgani mainet ning

vähendas usaldust linna eelarveliste vahendite otstarbeka ja sihipärase kasutamise suhtes.

2. 7. novembril 2002. a pöördus A. H. Valga Prokuratuuri poole avaldusega, milles ta taotles enda karistuse

kandmisest vabastamist põhjendusel, et 1. septembrist 2002. a kehtiv Karistusseadustik ei näe enam ette

kriminaalvastutust korruptsiooni eest. Prokurör leidis, et A. H. osas puuduvad KarSRS §-s 1 lg-tes 1 ja 3

ettenähtud karistusest vabastamise alused. Sellest lähtudes esitas prokurör Valga Maakohtule taotluse A. H.

karistuse kandmisest vabastamata jätmiseks. Prokurör leidis, et A. H. käitumises esineb ametiseisundi

kuritarvitamise koosseis, mis on kuriteona karistatava KarS § 289 järgi.

3. Valga Maakohtu 28. veebruari 2003. a määrusega jäeti A. H. karistuse kandmisest vabastamata.

Maakohus leidis, et seoses KarS-i jõustumisega on KrK § 1642 koosseis osaliselt küll dekriminaliseeritud,

kuid ametiseisundi kuritarvitamisega olulise kahju põhjustamine on jätkuvalt karistatav KarS § 289 järgi.

Analüüsides A. H-le süüks arvatud käitumist, tuvastas maakohus, et A. H. on süüdi mõistetud korruptiivse

teo eest, mis on toime pandud ametiseisundit tahtlikult teenistushuvide vastaselt ära kasutades ja millega

tekitati suur kahju Võru linnale. Seega esinevad A. H. käitumises KarS §-s 289 sätestatud kuriteo tunnused ja

ta ei kuulu KarSRS § 1 lg-te 1 ja 3 alusel karistuse kandmisest vabastamisele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

4. Valga Maakohtu määruse peale esitas A. H. erikaebuse, milles taotleb enda kriminaalkaristuse kandmisest

vabastamist KarSRS § 1 lg-te 1 ja 3 alusel.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Vastavalt KarSRS § 1 lg-le 1 vabastatakse karistuse kandmisest isik, kes on süüdi mõistetud

kriminaalkoodeksi järgi kuriteo eest, mis karistusseadustiku järgi ei ole enam kuriteona karistatav. KarSRS

§ 1 lg 3 kohaselt vabastatakse kuriteos süüdimõistetud isik karistuse kandmisest kui karistusseadustiku või

muu seaduse järgi vastab kuriteokoosseisule väärteokoosseis.

Seega peab kohus karistusest vabastamise taotluse esitamisel lahendama küsimuse, kas kuritegu, milles isik

on süüdi mõistetud, on kuriteona karistatav ka Kararistusseadustiku järgi või mitte.

6. Valga Maakohus leidis, et A. H. on KrK § 1642 lg 4 p 3 järgi süüdi tunnistatud kuriteos, mille

objektiivseteks tunnusteks on ametiseisundi teenistushuvide vastane ärakasutamine ja suure materiaalse

kahju tekitamine ning subjektiivseks tunnuseks süüks arvatud tegude toimepanemine tahtlikult.

Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et maakohus on tuvastatud asjaolude pinnalt teinud õiguslikult veatu

järelduse, et need tunnused täidavad KarS §-s 289 sätestatud kuriteokoosseisu. Seega on tegu, mille

toimepanemises A. H. tunnistati süüdi KrK § 1642 lg 4 p 3 järgi, kuriteona karistatav ka Karistusseadustiku

järgi ning puudub alus tema karistuse kandmisest vabastamiseks KarSRS § 1 lg-te 1 või 3 alusel.

7. Toodud põhjendustel ja juhindudes KarSRS § 10 lg-st 7 ja AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja § 72 lg-st 2,

leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Valga Maakohtu 28. veebruari 2003. a määrus tuleb jätta muutmata

ning erikaebus rahuldamata.

Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Peeter Vaher