3-1-1-48-03 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedValga Maakohtu 6. veebruari 2001. a otsusega ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. aprilli 2001. a otsusega tunnistati A. H. süüdi KrK § 1642 lg 4 p 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks kaks aastat
Legislator headnote
AI generated3-1-1-48-03 · Riigikohus: ettenähtud karistusest vabastamise alused. Sellest lähtudes esitas prokurör Valga Maakohtule taotluse A. H.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-1-1-048-03
Määruse tegemise koht ja
kuupäev
Tartu, 14. aprill 2003. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter
Vaher
Kohtuasi
Kriminaalasi A. H. süüdistuses KrK § 1642 lg 4 p 3
järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Valga Maakohtu 28. veebruari 2003. a määrus
kriminaalasjas nr 1-159/99 A. H. karistuse kandmisest
vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A. H., erikaebus
Asja läbivaatamise kuupäev
1. aprill 2003. a (kirjalik menetlus)
Resolutsioon
1. Valga Maakohtu 28. veebruari 2003. a määrus A. H. KrK § 1642 lg 4 p 3 järgi mõistetud
karistuse kandmisest vabastamata jätmise kohta jätta muutmata.
2. Erikaebus jätta rahuldamata.
Määrus jõustub 14. aprillil 2003. a ega kuulu edasikaebamisele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Valga Maakohtu 6. veebruari 2001. a otsusega ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. aprilli
2001. a otsusega tunnistati A. H. süüdi KrK § 1642 lg 4 p 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks kaks aastat
vabadusekaotust. A. H. vabastati KrK § 47 alusel tingimuslikult karistuse kandmisest kahe aasta pikkuse
katseajaga.
A. H. tunnistati süüdi selles, et tema olles OÜ X osanik ja juhatuse esimees ning töötades samaaegselt Võru
abilinnapeana, s.o ametiisikuna KrK § 160 lg 2 ja Korruptsioonivastases seaduses (KVS) § 4 lg 1 tähenduses,
pani toime korruptiivse teo. A. H. korruptiivne tegu seisnes selles, et ta kasutas ära oma ametikohale ja
ametiseisundile vastavaid volitusi ja kättesaadavat teavet ning rikkus Korruptsioonivastases seaduses
kehtestatud töökohapiirangut ning leppis Võru linnapea H. T-ga kokku AS-le Hansa Liising kuuluva ja OÜ X
poolt kasutusrendilepingu alusel kasutatava avarii läbi teinud sõiduauto Volvo rentimise OÜ-lt X Võru
linnavalitsusele. Pärast 12. novembril 1997. a vastava rendilepingu sõlmimist osales A. H. OÜ-le X, s.o
iseenda osalusega äriühingule, renditasude tasumise otsuste tegemises kuni novembrini 1998. a, kirjutades
OÜ X poolt Võru linnavalitsusele esitatud arvetele korraldusliku resolutsiooni "Üle kanda". 2. novembril
1998. a taotles A. H. OÜ X juhatuse liikmena AS-lt Hansa Liising sõiduauto Volvo kasutusrendilepingu
üleandmist Võru linnavalitsusele eesmärgiga vabaneda osaühingule kulukast ja mittesoovitud liisingust,
misjärel H. T. allkirjastas 17. novembril 1998. a Tallinnas kasutusrendilepingu, millega võeti linnavalitsusele
sõiduauto liisimisel varalisi kohustusi. Samuti kirjutas A. H. korraldusliku resolutsiooni "Üle kanda" OÜ X
poolt esitatud arvele, mille alusel Võru linnavalitsus hüvitas kasutusrendilepingu raames perioodil oktoober
1997. a kuni november 1998.a autole tehtud kulutused summas 115 201,84 kr.
Kirjeldatud korruptiivse tegevusega kasutas A. H. tahtlikult ära oma ametiseisundit ning rikkus KVS § 21
lg 2 nõudeid. A. H. tekitas oma tegevusega suure kahju Võru linna kui kohaliku omavalitsusüksuse
seadusega kaitstud õigustele ja huvidele ning kahjustas enda osalusega ettevõttele põhjendamatute
soodustuste tegemisega oluliselt Võru linna ja linnavalitsuse kui omavalitsuse täitevorgani mainet ning
vähendas usaldust linna eelarveliste vahendite otstarbeka ja sihipärase kasutamise suhtes.
2. 7. novembril 2002. a pöördus A. H. Valga Prokuratuuri poole avaldusega, milles ta taotles enda karistuse
kandmisest vabastamist põhjendusel, et 1. septembrist 2002. a kehtiv Karistusseadustik ei näe enam ette
kriminaalvastutust korruptsiooni eest. Prokurör leidis, et A. H. osas puuduvad KarSRS §-s 1 lg-tes 1 ja 3
ettenähtud karistusest vabastamise alused. Sellest lähtudes esitas prokurör Valga Maakohtule taotluse A. H.
karistuse kandmisest vabastamata jätmiseks. Prokurör leidis, et A. H. käitumises esineb ametiseisundi
kuritarvitamise koosseis, mis on kuriteona karistatava KarS § 289 järgi.
3. Valga Maakohtu 28. veebruari 2003. a määrusega jäeti A. H. karistuse kandmisest vabastamata.
Maakohus leidis, et seoses KarS-i jõustumisega on KrK § 1642 koosseis osaliselt küll dekriminaliseeritud,
kuid ametiseisundi kuritarvitamisega olulise kahju põhjustamine on jätkuvalt karistatav KarS § 289 järgi.
Analüüsides A. H-le süüks arvatud käitumist, tuvastas maakohus, et A. H. on süüdi mõistetud korruptiivse
teo eest, mis on toime pandud ametiseisundit tahtlikult teenistushuvide vastaselt ära kasutades ja millega
tekitati suur kahju Võru linnale. Seega esinevad A. H. käitumises KarS §-s 289 sätestatud kuriteo tunnused ja
ta ei kuulu KarSRS § 1 lg-te 1 ja 3 alusel karistuse kandmisest vabastamisele.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
4. Valga Maakohtu määruse peale esitas A. H. erikaebuse, milles taotleb enda kriminaalkaristuse kandmisest
vabastamist KarSRS § 1 lg-te 1 ja 3 alusel.
RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Vastavalt KarSRS § 1 lg-le 1 vabastatakse karistuse kandmisest isik, kes on süüdi mõistetud
kriminaalkoodeksi järgi kuriteo eest, mis karistusseadustiku järgi ei ole enam kuriteona karistatav. KarSRS
§ 1 lg 3 kohaselt vabastatakse kuriteos süüdimõistetud isik karistuse kandmisest kui karistusseadustiku või
muu seaduse järgi vastab kuriteokoosseisule väärteokoosseis.
Seega peab kohus karistusest vabastamise taotluse esitamisel lahendama küsimuse, kas kuritegu, milles isik
on süüdi mõistetud, on kuriteona karistatav ka Kararistusseadustiku järgi või mitte.
6. Valga Maakohus leidis, et A. H. on KrK § 1642 lg 4 p 3 järgi süüdi tunnistatud kuriteos, mille
objektiivseteks tunnusteks on ametiseisundi teenistushuvide vastane ärakasutamine ja suure materiaalse
kahju tekitamine ning subjektiivseks tunnuseks süüks arvatud tegude toimepanemine tahtlikult.
Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et maakohus on tuvastatud asjaolude pinnalt teinud õiguslikult veatu
järelduse, et need tunnused täidavad KarS §-s 289 sätestatud kuriteokoosseisu. Seega on tegu, mille
toimepanemises A. H. tunnistati süüdi KrK § 1642 lg 4 p 3 järgi, kuriteona karistatav ka Karistusseadustiku
järgi ning puudub alus tema karistuse kandmisest vabastamiseks KarSRS § 1 lg-te 1 või 3 alusel.
7. Toodud põhjendustel ja juhindudes KarSRS § 10 lg-st 7 ja AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja § 72 lg-st 2,
leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Valga Maakohtu 28. veebruari 2003. a määrus tuleb jätta muutmata
ning erikaebus rahuldamata.
Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Peeter Vaher