3-1-1-49-03 · Riigikohus

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-49-03

Määruse tegemise koht ja

kuupäev

Tartus, 11. aprill 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Ott Järvesaar ja Lea

Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi T. L. (endine H.) süüdistuses KrK § 129

lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku Julia

Katškovskaja 11. veebruari 2003. a määrus Tallinna

Linnakohtu kohtuniku 13. detsembri 2002. a määruse

peale esitatud T. L. erikaebuse läbi vaatamata jätmise

kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T. L. erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

18. märts 2003

Istungil osalenud isikud

T. L. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja

riigiprokurör Marge Püss

Resolutsioon

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku Julia Katškovskaja 11. veebruari 2003. a määrus, millega

jäeti T. L. erikaebus Tallinna Linnakohtu kohtuniku Märt Tominga 13. detsembri 2002. a määruse

peale läbi vaatamata, muutmata ja erikaebus rahuldamata.

2. Välja mõista T. L-lt riigieelarve tuludesse 1534 krooni kohtukulu kaitsjatasu katteks.

Määrus jõustub 16. aprillil 2003. a ega kuulu edasikaebamisele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Saare Maakohtu 26. novembri 2001. a otsusega tunnistati T. H. süüdi KrK § 129 lg 2 järgi ja teda karistati

rahatrahviga viiskümmend päevamäära, s.o 2050 krooni. Kohtuotsusega mõisteti T. H-lt riigituludesse

sundraha summas 800 krooni ja 6370 krooni ekspertiisitasu.

Kaebemenetluse tulemusena Saare Maakohtu otsust ei muudetud.

2. 27. mail 2002. a esitas T. H. Tallinna Linnakohtule avalduse Saare Maakohtu otsusega väljamõistetud

summade maksmise ajatamiseks. Avaldaja taotles, et temalt ei nõutaks kohtukulusid sisse enne 2002. aasta

detsembrikuud ja pärast seda võimaldatakse tal kohtuotsusega väljamõistetud summasid tasuda ositi 300

krooni kaupa kuus.

3. Tallinna Linnakohtu kohtuniku 28. mai 2002. a määrusega jäeti T. H. taotlus rahuldamata. Kohtunik Anne

Kramer leidis, et vastavalt Täitemenetluse seadustiku § 79 lg-le 4 saab rahatrahvi tasumise tähtaja

pikendamise otsustada vaid otsuse teinud kohus. Selle määruse peale esitas T. H. erikaebuse ja Tallinna

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuli 2002. a määrusega linnakohtuniku määrus tühistati ning asi

saadeti uueks sisuliseks arutamiseks Tallinna Linnakohtule.

4. Saare Maakohtu 14. novembri 2002. a määrusega vabastati T. H. prokuröri taotlusel KarSRS § 1 lg 1

alusel Saare Maakohtu 26. novembri 2001. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest. Samuti kustutati

karistusregistrist tema karistusandmed.

5. Tallinna Linnakohtu kohtuniku Märt Tominga 13. detsembri 2002. a määrusega lõpetati T. L. taotluses

menetlus seoses menetluse aluseks olnud asjaolu äralangemisega, sest Saare Maakohtu kohtuniku

14. novembri 2002. a määrusega oli taotluse esitaja talle mõistetud rahalisest karistusest täies ulatuses

vabastatud.

Selle määruse peale esitas T. L. erikaebuse, milles taotles määruse õigusvastaseks tunnistamist.

T. L. leidis, et kohus on rikkunud menetlusseadust, sest toimikutel on erinevad asja numbrid. Samuti juhtis

erikaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et linnakohtu kohtunik oli jätnud lahendamata sundraha ja

ekspertiisitasu maksmise ajatamise.

6. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku Julia Katškovskaja 27. jaanuari 2003. a määrusega jäeti T. L.

erikaebus käiguta. T. L-le anti erikaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 10. veebruarini

2003.

6.1. Ringkonnakohtuniku määruses selgitati, et tulenevalt KrMK §-st 334 oli linnakohus pädev arutama T. L.

taotlust vaid karistusena mõistetud rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamise või selle ositi tasumise osas.

Kuna linnakohtu istungi toimumise ajaks oli selline taotlus muutunud T. L. karistusest vabastamise tõttu

sisutuks, siis oli menetluse lõpetamine ainuõige ja seaduslik.

6.2. Karistusest vabastamine KarSRS § 1 lg 1 alusel ei too kaasa süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist.

Sundraha ja ekspertiisikulud on KrMK § 87 kohaselt kohtukulud ja nende summade sissenõudmine on

KrMK § 89 lg 1 kohaselt obligatoorne. Sundraha ja ekspertiisikulude sissenõudmise ajatamine toimub

Täitemenetluse seadustiku §-s 32 sätestatud korras. Sellest tulenevalt leidis ringkonnakohtunik, et T. L. saab

linnakohtuniku määrust vaidlustada vaid osas, millega lõpetati menetlus rahatrahvi ositi tasumise

võimaldamise taotluses.

6.3. Nendel põhjendustel määras ringkonnakohtunik erikaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks T. L-le

tähtajaks 10. veebruari 2003. a.

7. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku J. Katškovskaja 11. veebruari 2003. a määrusega tagastati T. L.

erikaebus läbivaatamatult, sest T. L. ei kõrvaldanud erikaebuses esinenud puudusi. Erikaebusele lisatud

täiendustes kordas T. L. vaid esialgses erikaebuses esitatud nõudeid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

8. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 11. veebruari 2003. a erikaebuse läbivaatamata jätmise määruse peale

esitas T. L. erikaebuse, milles taotleb määruse tühistamist. Taotlust põhistab T. L. järgmiselt.

8.1. Saare Maakohtu 14. novembri 2002. a määrusega vabastati ta küll sama kohtu 26. novembri 2001. a

otsusega mõistetud rahatrahvi tasumisest, kuid sama kohtuotsusega väljamõistetud teiste summade ajatamine

või tühistamine on tänaseni lahendamata.

8.2. Erikaebuse esitaja leiab, et kohtud on rikkunud kriminaalmenetluse seadust ka sellega, et menetluse

käigus koostatud kohtudokumentidel on erinev numeratsioon.

9. Riigikohtule saadetud kirjalikus avalduses taotleb T. L. asja arutamist kaitsja osavõtuta, sest erikaebuses

esitatud taotlus on juba lahendatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. veebruari 2003. a määrusega asjas

nr 3-1-1-23-03.

10. Riigikohtu istungil kaitsja toetas erikaebust ja taotles selle rahuldamist. Prokurör taotles erikaebuse

rahuldamata jätmist.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Riigikohtus võib KrMK § 36 lg 2 kohaselt kaitsjaks olla üksnes vandeadvokaat ja KrMK § 38 lg 1 p 4

kohaselt on kaitsja osavõtt kriminaalasja läbivaatamisel Riigikohtus kohustuslik. Nendest sätetest lähtuvalt ei

saanud Riigikohtu kriminaalkolleegium asja menetleda kaitsja osavõtuta.

12. Alusetu on T. L. väide, et erikaebuses esitatud taotlus on lahendatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

12. veebruari 2003. a määrusega asjas nr 3-1-1-23-03. Selle määrusega on vaid selgitatud, et kohtukulude

näol ei ole tegemist karistusega KrK § 20 ja KarSRS § 1 tähenduses ning karistusest vabastamine seoses

Karistusseadustiku jõustumisega ei too endaga kaasa kohtukulude tasumise kohustusest vabastamist.

Arutatava erikaebuse alusel tuleb aga lahendada küsimus sellest, kas Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku

J. Katškovskaja 11. veebruari 2003. a määrus T. L. erikaebuse läbivaatamata jätmise osas on seaduslik.

13. Vastavalt AKKS § 71 lg-le 1 ja § 10 lg-le 2 tagastab kohtunik määrusega kaebuse läbivaatamatult, kui

apellant (erikaebuse esitaja) ei täida määratud tähtajaks esitatud nõudmisi ega põhista nende täitmise

võimatust. Käesolevas asjas on kohtuniku määrusega T. L-le selgitatud, et kehtiva seaduse kohaselt oli tal

võimalik erikaebe korras vaidlustada Tallinna Linnakohtu kohtuniku 13. detsembri 2002. a määrust vaid

selles osas, mis puudutas menetluse lõpetamist kriminaalkaristusena mõistetud rahatrahvi ajatamise taotluse

lahendamises. Teiste summade tasumise ajatamist ei olnud linnakohtu kohtunik õigustatud lahendama koos

karistusena mõistetud rahatrahvi ajatamise otsustamisega, sest nende summade tasumise ajatamine toimub

Täitemenetluse seadustiku §-s 32 sätestatud korras. Puuduste kõrvaldamiseks anti T. L-le aega

10. veebruarini 2003. a. Selle määruse peale teatas T. L. puuduste kõrvaldamise kirjas, et ta palub jätkata

menetlust kõigi kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumise ajatamiseks. Seega jättis T. L. kohtuniku

poolt osutatud puudused kõrvaldamata ja kohtunikul oli seaduslik alus jätta erikaebus läbi vaatamata.

14. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab vajalikuks selgitada, et Saare Maakohtu 26. novembri 2001. a

kohtuotsusega T. L-lt välja mõistetud kohtukulude (sundraha ja ekspertiisitasu) maksmise ajatamise taotlust

ei ole võimalik lahendada KrMK §-s 334 sätestatud korras, vaid Täitemenetluse seadustiku §-s 32 ettenähtud

korras kohtutäituri kaudu.

15. Asja registreerimine erinevates kohtutes erinevate numbrite all ei ole käsitatavad kriminaalmenetluse

seaduse rikkumisena, kuna toimikute nummerdamist ei reguleeri Kriminaalmenetluse koodeks, vaid see

toimub vastavalt kohtus kehtivale asjaajamisjuhendile. Asja number ei mõjuta lahendi tegemist ega selle

seaduslikkust.

16. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes AKKS § 77 lg-st 2, § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 leiab Riigikohtu

kriminaalkolleegium, et Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku J. Katškovskaja 11. veebruari 2003. a määrus

T. L. erikaebuse läbivaatamata jätmise kohta tuleb jätta muutmata ja erikaebus rahuldamata.

Lea Kivi, Ott Järvesaar, Peeter Vaher