3-1-1-36-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-36-03

Otsuse kuupäev

10. aprill 2003

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Lea Kivi ja

Peeter Vaher

Kohtuasi

V. V. süüdistusasi KrK § 186 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

3. detsembri 2002. a kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Riigiprokuratuuri kassatsioonprotest ja kannatanu A.

S.i kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

11. märts 2003

Istungil osalenud isikud

V. V., tema kaitsja vandeadvokaat Kalev Lill,

kannatanu A. S., riigiprokurör Marge Püss ja tõlk

Lüüli Lomp

Resolutsioon

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 3. detsembri 2002. a ja Lääne-Viru

Maakohtu 9. augusti 2002. a kohtuotsused V. V. süüdistusasjas KrK § 186 järgi ja saata kriminaalasi

uueks arutamiseks Lääne-Viru Maakohtule.

2. Kassatsioonprotest ja kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Välja mõista V. V.-lt 1227.20 krooni (üks tuhat kakssada kakskümmend seitse krooni ja 20 senti)

kohtukulu kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse.

Kohtuotsus jõustub 10. aprillil 2003. a ega ole edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääne-Viru Maakohtu 9. augusti 2002. a kohtuotsusega tunnistati V. V. süüdi KrK § 186 järgi ja teda

karistati rahatrahviga 250 päevamäära, s.o 10250 krooni.

V. V. anti kohtu alla selles, et olles Rahvusvahelise advokaatide kolleegiumi "Sankt-Peterburg" liige, sõlmis

5. veebruaril 2001. a Andrei Kozloviga kriminaalasjas nr 00244000156 lepingu nr 9 viimase kaitsmiseks Ida-

Viru Maakohtus. V. V. kaitsealune A. Kozlov tunnistati Ida-Viru Maakohtu 1. märtsi 2001. a otsusega süüdi

KrK § 195 lg 2, § 1151 lg 1, § 176 lg 1 ja § 101 p-de 1 ja 7 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega 13

aastaks. Kooskõlastades A. Kozloviga apellatsioonkaebuse esitamise, koostas V. V. oma büroos Kohtla-

Järvel X mnt Y apellatsioonkaebuse A. Kozlovi nimelt, võltsides sellel A. Kozlovi allkirja. Ida-Viru

Maakohtu kohtunik keeldus A. Kozlovi allkirja kandva apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, sest

kaebuse väljasaatmise koht ei vastanud apellandi (A. Kozlovi) asukohale. Sellega halvendas kohtualune

A. Kozlovi olukorda, sest rikkus tema KrMK §-s 351 sätestatud õigust vaidlustada kohtuotsust seadusega

ettenähtud korras.

Lisaks eeltoodule sõlmis V. V. 29. septembril 1998. a O. S.-ga lepingu viimase esindamiseks

abielulahutusprotsessis Ida-Viru Maakohtus. Kohtualune koostas 25. veebruaril 1999. a eelpool nimetatud

büroos O. S. palvel hagiavalduse abielulahutuse kohta, millel võltsis O. S. allkirja ning seejärel esitas selle

Ida-Viru Maakohtule. Allkirja võltsingu avastas O. S. abikaasa A. S., kes teatas sellest kohtule. V. V.

halvendas sellega O. S. ja A. S.-i olukorda nende abielulahutuse küsimuse arutamisel. Eeltoodu põhjal

mõistis maakohus V. V. süüdi teadvalt võltsitud muu ametliku dokumendi kasutamises eesmärgiga vabaneda

kohustusest.

Maakohus luges tõendatuks, et V. V. võltsis kaks ametlikku dokumenti - A. Kozlovi apellatsioonkaebuse ja

O. S. hagiavalduse ning esitas need võltsitud dokumendid maakohtule eesmärgiga vabaneda kohustusest

koostada nimetatud dokumendid kaitsealuse ja esindatava nimel. Kohtualune eiras kohustust hankida

dokumentidele õiged allkirjad.

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse V. V., kes leidis, et talle süüksarvatud tegudes puudub

kuriteokoosseis. Apellant võttis õigeks dokumentide võltsimise, kuid leidis, et teine KrK § 186

koosseisutunnus - kasutamise eesmärk- pole tõendatud. Seetõttu palus V. V. end õigeks mõista.

3. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 3. detsembri 2002. a kohtuotsusega tühistati Lääne-Viru

Maakohtu 9. augusti 2002. a kohtuotsus ja V. V. mõisteti KrK § 186 järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise

tõttu. Apellatsioonkaebus rahuldati.

Kriminaalkolleegium leidis, et maakohtu otsusest ei nähtu, missuguseid õigusi kohtualune allkirjade

võltsimisega omandas ja missugustest õiguslikult fikseeritud kohustustest ta sellega vabanes.

Ringkonnakohus märkis, et isiku süüdimõistmisel KrK § 186 järgi on nimetatud asjaolude tuvastamine

obligatoorne. Veel leidis ringkonnakohus, et nimetatud paragrahvi järgi süüdimõistmisel peab olema

tuvastatud isiku eesmärk omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Siinkohal viitas ringkonnakohus

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahenditele nr 3-1-1-67-01 ja 3-1-1-43-98. Ringkonnakohus leidis, et

kohtualune allkirjastas süüdistuses märgitud dokumendid kaitsealuse ja esindatava palvel eesmärgiga

kiirendada nende menetlemist kohtus. Kohus nõustus V. V. ütlustega, et apellatsioonkaebuse ja hagiavalduse

omakäelise allkirjastamisega ei omandanud ta õigusi, ega vabanenud kohustustest, sest mingeid kohustusi tal

sellega seoses ei olnud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

4. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 3. detsembri 2002. a kohtuotsuse peale esitas

kassatsioonprotesti riigiprokurör Rita Hlebnikova ja kassatsioonkaebuse kannatanu A. S.

Prokurör palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale kohtule

järgmistel põhjustel.

4.1 V. V. esitas Ida-Viru Maakohtule võltsitud allkirjadega dokumendid ning realiseeris sellega enda poolt

teadvalt võltsitud dokumentide kasutamise nende dokumentide tavapärase kasutamise viisil, mis on käsitatav

muu ametliku dokumendi võltsimisena kasutamise eesmärgil KrK § 186 mõttes.

4.2 Ringkonnakohtu viited Riigikohtu lahenditele ei ole asjakohased. Küll on aga kriminaalkolleegiumi

lahend vastuolus Riigikohtu 6. aprilli 1999. a kohtuotsusega nr 3-1-1-32-99, milles on rõhutatud, et ei tohi

ära segada võltsitud ametliku dokumendi kasutamist kui tegevust (objektiivne tunnus) ja kasutamise

eesmärki kui kuriteo subjektiivse külje koosseisulist tunnust. Kogutud tõenditega on tuvastatud, et V. V.

võltsis ametlikel dokumentidel oma klientide allkirju ning edastas teadvalt võltsitud dokumendid Ida-Viru

Maakohtule eesmärgiga kiirendada nende menetlusse võtmist. Ta jättis nõuetekohaselt täitmata õigusabi

kokkuleppest tulenevad kohustused osutada oma klientidele juriidiliselt korrektset õigusabi. Sellisel

eesmärgil tegutsemisega täitis V. V. kuriteo subjektiivse külje koosseisulise tunnuse. Ta kasutas teadvalt

võltsitud ametlikku dokumenti eesmärgiga vabaneda kohustusest, mis on kvalifitseeritav KrK § 186 järgi.

4.3 KrK § 186 näeb ette kaks kuriteokoosseisu. Esiteks ametliku dokumendi võltsimine kasutamise

eesmärgil ja teiseks ametliku dokumendi kasutamine eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda

kohustustest. Ringkonnakohus, mõistes V. V. õigeks, motiveeris, miks ei ole kohtualuse käitumises teist

tunnust, kuid jättis ümber lükkamata maakohtu motiivid esimese tunnuse - muu ametliku dokumendi

võltsimise kasutamise eesmärgil - olemasolu kohta.

Kokkuvõttes on prokuröri arvates tõendatud, et V. V. kirjutas omakäeliselt alla ametlikele dokumentidele

klientide eest, kasutas neid ja esitas need menetlemiseks esimese astme kohtule. Seega pani V. V. toime

ametlike dokumentide võltsimise kasutamise eesmärgil ja ta tuleb KrK § 186 järgi süüdi mõista.

5. Kannatanu A. S. palub ringkonnakohtu otsuse tühistada seetõttu, et esiteks oli asja arutanud kohtukoosseis

ebaseaduslik ning teiseks on kogutud küllaldaselt tõendeid, mis kinnitavad, et V. V. tegu on käsitatav

dokumendi võltsimisena kasutamise eesmärgil ning sellise dokumendi kasutamine eesmärgiga vabaneda

kohustusest. Kannatanu palub V. V. süüdi mõista või kriminaalasi ringkonnakohtule uueks arutamiseks saata.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil taotles prokurör kassatsioonprotesti rahuldamist, kannatanu aga

kassatsioonkaebuse rahuldamist. V. V. ja tema kaitsja leidsid, et ringkonnakohtu õigeksmõistev kohtuotsus

tuleb jätta muutmata ning kassatsioonprotest ja -kaebus rahuldamata.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi ja Lääne-Viru

Maakohtu otsused tuleb tühistada.

8. KrK §-s 186 nähakse ette vastutus

a) ametliku dokumendi võltsimise eest kasutamise eesmärgil ja b) teadvalt võltsitud ametliku dokumendi

kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Siit nähtub, et ühe ja sama

paragrahvi dispositsioonis sisaldub kaks erinevat tegu.

Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et hagiavaldus ja apellatsioonkaebus on ametlikud

dokumendid KrK § 186 mõttes.

9. Lääne-Viru Maakohus on V. V. süüdi mõistnud KrK § 186 järgi ametliku dokumendi, s.o hagiavalduse ja

apellatsioonkaebuse kasutamises eesmärgiga vabaneda kohustustest kirjutada need dokumendid. Maakohtu

otsusest ei selgu, millisest kohustusest V. V. vabanes ja milles vabanemine seisnes. Tegelikult ju V. V. koostas

nii kaebuse kui ka avalduse. Sisuliselt vabastas kohtualune end kohustustest võtta koostatud dokumendile

selle esitaja allkiri, kuid seda ei ole kohtuotsuses märgitud.

Selgesõnaliselt on kohtuotsuses jäänud märkimata, kas kohtualune tunnistati süüdi ka ametliku dokumendi

võltsimises. Kohtuotsuses üksnes mainitakse, et V. V. oli ju teadlik, et dokumendid on võltsitud. Viru

Ringkonnakohus mõistes V. V. õigeks, väidab, et kohtualune ei omandanud õigusi ega vabanenud

kohustustest, kuid ei pööra tähelepanu sellele, kas kohtualune on motiveeritult süüdi mõistetud ka

dokumendi võltsimises.

Siinjuures peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks märkida, et jääb oma varem korduvalt avaldatud

seisukoha juurde, et isikule esitatud süüdistus peab olema arusaadav ja üheselt mõistetav. Kui kohtualune ei

saa kohtuotsusest teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse, on tegemist kaitseõiguse rikkumisega, mis on

kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõttes, sest see takistab seadusliku ja

põhjendatud kohtuotsuse tegemist.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 tuleb Viru Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi ja Lääne-Viru Maakohtu otsused tühistada ja saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks

Lääne-Viru Maakohtule, kelle poolt kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine aset leidis.

Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Peeter Vaher