3-3-1-26-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-26-03

Otsuse kuupäev

10. aprill 2003

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

AS Eesti Raudtee kaebus Tolliameti Tartu Tolliinspektuuri

7. veebruari 2001. a ettekirjutuse nr 8000-003 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 8. novembri 2002. a otsus haldusasjas

nr 2-3-222/2002

Menetluse alus Riigikohtus

AS Eesti Raudtee kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

6. märts 2003

Kohtuistungil osalenud isikud

AS Eesti Raudtee esindaja vandeadvokaat Asko Pohla

Tolliameti Tartu Tolliinspektuuri esindaja tolliosakonna

tolliteenuse talituse juhataja Kaido Peetsalu

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Eesti Raudtee kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu

8. novembri 2002. a otsus haldusasjas nr 2-3-222/2002 muutmata.

2. Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Eesti Raudtee võttis 7. novembril 2000 SMGS saatelehe (Rahvusvahelise raudtee

kaubaveonduse kokkuleppega kehtestatud saatekiri) nr 284132 alusel tollitransiitveoks Kirishi

Naftatöötlemistehasest saadetud 17 vagunit (996 593 kg) diiselkütust, selle toimetamiseks

lähtetollipunktist - Narva RTP, sihttollipunkti - Tartu TP.

2. AS Tartu Terminaal haruteel Kärknas toimus 10. novembril 2000 kütuse koguse mõõtmine

vagunites, mida teostas OÜ TT Labor. Mõõtmisel selgus, et vagunitele paigaldatud tollitõkendid olid

korras ja vastasid saatelehtedel näidatud numbritele, kuid vagunis nr 74255852 oli puudujääk

7205 kg ja vagunis nr 74242306 puudujääk 6104 kg. Mõõtmise tulemuste kohta koostati akt nr 255.

3. Kärkna jaamas koostati 10. novembril 2000 raudtee kommertsakt nr 000624/3, milles märgiti, et

vagunis nr 74242306 on puudujääk 6104 kg ja vagunis nr 74255852 on puudujääk 7205 kg, vagunite

leket ei avastatud, kuid vagunite õhutusklapid, mis on suletud poltidega, ei ole varustatud

blokeerimisklambritega, poltide väljakeeramisel tekib vahe, mille kaudu on juurdepääs kütusele.

Aktile kirjutasid alla jaamaülem, tema asetäitja, jaama vastuvõtja-väljaandja ja kaubasaaja

J. Soomets.

4. Tolliameti Tartu Tolliinspektuuri juhataja kohusetäitja koostas 7. veebruaril 2001 mõõtmisakti

alusel AS-le Eesti Raudtee ettekirjutuse nr 8000-003. Ettekirjutuses leiti, et TS § 1 p 11 mõistes on

AS Eesti Raudtee tollitransiitveol printsipaaliks, TS § 41 lg 2 kohaselt toimub kauba tollitransiit

printsipaali vastutusel, TS § 27 lg 1 kohaselt on kaup tolli järelevalve all tolliterritooriumile

toimetamisest kuni kaubale tollikäitlusviisi kohaldamiseni, tollikäitlusviisi kohaldamisel on kaup tolli

järelevalve all tollieeskirjades ettenähtud korras, kuid tollitransiidil olnud kütus koguses 13 309 kg

viidi vahemaal Narva RTP kuni Tartu TP ebaseaduslikult tolli järelevalve alt välja. TS § 27 lg 2

kohaselt oli AS Eesti Raudtee kohustatud viie kalendripäeva jooksul alates kauba ebaseaduslikult

tolli järelevalve alt väljaviimise või selle avastamise päevast arvates tasuma tollivõlast tuleneva

summa. Tollivõlg tekib TS § 62 lg 1 p 3 kohaselt kauba tolli järelevalve alt ebaseadusliku

väljaviimise või selle avastamise päevast arvates, kui kaup viiakse ebaseaduslikult tollijärelevalve alt

välja. Tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest vastutab AS Eesti Raudtee kui printsipaal, kes

ei tasunud summat 15. novembriks 2000. AS Eesti Raudtee maksuvõlg on 8314 krooni (7852 kr

kütuse aktsiis ja 462 kr intressid).

5. AS Eesti Raudtee esitas 15. märtsil 2001 kaebuse Tartu Halduskohtule, milles palus tühistada

Tolliameti Tartu Tolliinspektuuri 7. veebruari 2001. a ettekirjutuse nr 8000-003. Kaebuses väideti, et

kütust ei viidud ebaseaduslikult tolli järelevalve alt välja. Lisaks on ettekirjutus motiveerimata.

6. Tartu Halduskohtu 13. juuni 2002. a otsusega rahuldati AS Eesti Raudtee kaebus ja tühistati

Tolliameti Tartu Tolliinspektuuri ettekirjutus. Kohus leidis, et kauba puudujäägi määramisel kuulub

kohaldamisele Rahvusvahelise raudtee kaubaveonduse kokkulepe (SMGS), seda ka vastutuse

kohaldamisel raudtee-ettevõtte ja tolli vahelistes õigussuhetes. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri

2000. a määrusega nr 446 kinnitatud "Tolliprotseduuri "tollitransiit" rakendamise eeskirja" 5. peatüki

3. jao kohaselt reguleerib tolliprotseduuri kauba raudteeveol Rahvusvahelise raudtee kaubaveonduse

kokkulepe. SMGS artikli 24 § 1 kohaselt ei vastuta raudtee olenemata läbitud tee pikkusest kauba,

mille mass enda loomulike omaduste tõttu teel olles väheneb, selle puudu jäänud osa eest, mis ei

ületa 2 % vedelkauba või veoks toorena (värskena) või niiskena üleantud kauba massist. Vedu toimus

antud juhul vagunsaadetisena, kus oli 17 veosekohta, tolliinspektuuril tuli leida maksusumma

määramisel puudujääk iga vaguni kohta eraldi ja arvestada lubatud kao määra. Maksuvõlg saab iga

vaguni puhul tekkida puudujäägi osas, mis ületab lubatud kao 2 % võrreldes SMGS saatelehel

märgituga.

Kohus leidis, et TS § 46 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt on deklarandil või tema poolt volitatud isikul õigus

viibida tolliläbivaatuse juures alates tollitõkendi eemaldamisest. TS § 30 lg 4 ei välista tolli kohustust

kutsuda deklaranti või tema poolt volitatud isikut kui asjassepuutuvat isikut tollitõkendi eemaldamise

juurde. Tollitõkendid eemaldati antud juhul OÜ TT Labori poolt kauba saaja taotlusel Tartu

tollipunkti loal, kuid AS Eesti Raudtee ei kaasatud tollitõkendite eemaldamisele. Kauba saaja

J. Soometsa kohtus antud ütlused, et ta teavitas raudteed suuliselt tollitõkendite eemaldamisest ja

mõõtmise alustamisest, on paljasõnalised. Esitatud materjalidest ei nähtu, et raudteele oleks teatatud

võimalusest viibida tollitõkendite eemaldamisel ja kauba kontrollmõõtmisel. Puudujäägi avastamine

tollitransiidi käigus ei too kaasa printsipaali vastutust, sest antud juhul puudub võimalus tuvastada,

kas kauba kogus muutus tolliläbivaatuse käigus. Rongikoosseis oli alates riigipiiri ületamisest kuni

kauba üleandmiseni AS Akropol A mehitatud valve all. Plommid olid nii lähte- kui sihttollipunktis

terved, neid ei olnud vahetatud ja puuduvad andmed tsisternide lekkimise kohta. Seega ei saanud

kauba vähenemine toimuda tollitransiidil Narva raudtee tollipunktist Tartu tollipunkti. Tegemist võis

olla ebatäpsusega tsisternides oleva kaubamassi kajastamisega saatelehel. Ettekirjutuses ei ole

põhjendatud, miks tekkis tollil kahtlus kauba ebaseadusliku tolli järelevalve alt väljaviimise suhtes,

seetõttu on ettekirjutus selles osas motiveerimata. Rahandusministri 4. augusti 1995. a määruse

nr 108 "Mootori- ja ahjukütuse (v.a masuut) klassifitseerimine ja koguse mõõtmine Eesti tollipiiri

ületamisel" punkti 1 järgi kuulus antud kütus kohustuslikus korras tolli poolt Eesti tolliterritooriumile

saabumisel mõõtmisele. Kuna toll mõõtmist ei teostanud, puudus tal ka ülevaade kaubamassi

vastavusest võrreldes saatelehel märgituga.

7. Tolliameti Tartu Tolliinspektuur esitas 11. juulil 2002. a apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule, milles palus tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta

rahuldamata AS Eesti Raudtee kaebus. Apellatsioonkaebuses leiti, et AS Eesti Raudtee kui

printsipaal osales tollitõkendite eemaldamisel ja kauba koguse mõõtmisel. Tunnistajana kuulati

kohtus üle kauba saaja J. Soomets, kes isiklikult suuliselt teavitas raudteed algavast tollitõkendite

eemaldamisest ja kinnitas ka kohtus sellest teavitamisest ning samuti seda, et AS Eesti Raudtee viibis

tollitõendite eemaldamise ja kauba koguse mõõtmise juures. Ka eskortteenistuse ülema esitatud

kokkuvõte kinnitab, et raudtee esindajad osalesid kauba koguse mõõtmisel. Koostatud raudtee

kommertsakti järgi on võimalik kindlaks teha konkreetsed isikud. Tolliseadus ei sätesta tingimusi,

millisel viisil tuleks raudteed teavitada tollitõkendite eemaldamisest. TS § 30 lg 4 järgi on tollil õigus

nõuda asjasse puutuva isiku juures olemist tollitõkendi panemisel ja eemaldamisel tolliametniku

poolt. Sellest seadusest ei nähtu aga tolli kohustust nimetatud õigust igal konkreetsel juhul

realiseerida.

Vabariigi Valitsuse 28. mai 1998. a määruse nr 111 "Tolliprotseduuri "tollitransiit" rakendamise

eeskirja" p 53 kohaselt vastutab raudtee-ettevõte tema poolt tollitransiitveoks võetud kauba kadudeta

ja puutumatuna säilimise eest kuni kauba maha- või ümberlaadimiseni ning raudteel transiitveo

lõpetamiseni sihttollipunktis. SMGS saatelehed olid AS Eesti Raudtee valduses ja väljakujunenud

praktika järgi on nii, et kui AS Eesti Raudtee ei soovi juures viibida tollitõkendite eemaldamisel ja

kauba kontrollmõõtmisel, jätab ta need toimingud kauba saaja korraldada. Seega andes kauba ja

saatedokumendid kauba saaja käsutusse, pidi raudtee teadma, mis toimub tema poolt

tollitransiitveoks võetud kaubaga kuni tollitransiitveo lõpetamiseni sihttollipunktis.

Vagunite kontrollimisel selgus, et vagunite õhutusklapid olid suletud poltidega, millele ei olnud

paigaldatud klambriga blokeeringut. Poltide väljakeeramisel olid õhutusklapid vabalt avatavad ja

nende kaudu oli vaba juurdepääs kaubale. Vedelkütuse puhul ei ole saatja poolt paigaldatud

plommide korrasolek piisav tõend kütuse mittevähenemisest Eesti Vabariigi territooriumil. AS

Akropol A mehitatud valve ei oma tolli jaoks tähtsust.

Tolliseadus ja üldtunnustatud normid ei näe ette tollipoolset lauskontrolli tollipiiril. Samuti ei sõltu

deklareeritud andmete õigsus sellest, kas toll konkreetselt seda kaupa kontrollis. Tõendamiskohustus

lasub AS-l Eesti Raudtee, kes ei esitanud tollile tõendeid kauba hävimise või kahjustumise kohta.

SMGS artikli 24 § 2 järgi ei kohaldata piiratud vastutust (loomulik kadu 2 %) sel juhul, kui kauba

saatja või saaja tõendab, et kauba massi vähenemise ei põhjustanud kauba loomulikud eriomadused.

Antud juhul ei tekkinud kütuse puudujääk kütuse loomulike omaduste tõttu.

Ettekirjutuses arvestatud maksuvõlg on arvestatud õigesti. Halduskohus viitas ebaõigesti Vabariigi

Valitsuse 19. detsembri 2000. a määrusega nr 446 kinnitatud "Tolliprotseduuri "tollitransiit"

rakendamise eeskirjale", mis jõustus alles 1. mail 2001, kuid antud vedu alustati 7. novembril 2000.

8. Tartu Ringkonnakohtu 8. novembri 2002. a otsusega tühistati halduskohtu otsus ja tehti uus otsus,

millega jäeti AS Eesti Raudtee kaebus rahuldamata. Kohtuotsuses leiti, et:

1) Tolliameti Tartu Tolliinspektuur ei ole rikkunud TS § 46 lg 2. Asjas esitatud tõendeid nende

kogumis hinnates tuleb lugeda tõendatuks, et tolliinspektuur teavitas AS Eesti Raudtee tollitõkendite

eemaldamisest ja kontrollmõõtmisest. Seadusest ei tulene sellise teavitamise kohustuslikku vormi ja

piisab suulisest teavitamisest. Seda, et AS Eesti Raudtee oli teadlik 10. novembril 2000 toimunud

tollitõkendite eemaldamisest ja kauba kontrollmõõtmisest, tõendab lisaks tunnistaja J. Soometsa

ütlustele ka asjas koostatud kommertsakt. Kommertsakt koostati kauba saaja nõudel ning sellele on

alla kirjutanud AS Eesti Raudtee töötajad, kes ei seadnud kahtluse alla mõõtmistulemuste

usaldusväärsust ega viidanud ka sellele, et neil ei olnud võimalik viibida tollitõkendite eemaldamise

ja kauba kontrollmõõtmise juures seetõttu, et neid sellest ei teavitatud. Sellest tuleb eeldada, et AS

Eesti Raudtee teavitati nendest toimingutest. AS Eesti Raudtee ei ole vastupidist tõendanud. AS Eesti

Raudtee eskortteenistuse ülema kirjalikku seletust ei saa tõendina arvesse võtta, sest sellel puudub

kuupäev ja allkiri. Asjaolu, kas AS Eesti Raudtee esindaja oli või ei olnud tõkendite eemaldamise ja

kütuse mõõtmise juures ning kas tunnistaja J. Soomets oli kauba saaja töötaja või millised olid tema

volitused, ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust.

2) MKS § 22 lg 4 kohaselt (tollases redaktsioonis) lasus maksuhalduri määratud maksusumma

vaidlustamise korral maksumaksjal kohustus tõendada, et maks määrati valesti. Kuivõrd antud juhul

oli kaupa deklareeritust vähem, siis oli maksuametil piisav alus teha ettekirjutus ja midagi enamat ei

pidanudki ta põhjendama.

3) Halduskohus on ebaõigesti tuginenud sellele, et toll ei kontrollinud kütuse kogust Eesti Vabariigi

tollipiiri ületamisel kooskõlas rahandusministri 4. augusti 1995. a määrusega nr 108. Kauba koguse

mõõtmata jätmine tolli poolt tollipiiri ületamisel ei saanud iseenesest rikkuda AS Eesti Raudtee

õigusi. AS Eesti Raudtee ei ole tõendanud seda, et ta oleks taotlenud tollilt kaubakoguse mõõtmist ja

et sellest oleks keeldutud. Järelikult võttis AS Eesti Raudtee endale riski vedude kiirema teostamise

huvides, et kui tema poolt vedamiseks võetud kauba kogus ei vasta tema poolt deklareeritule, siis on

seda puudujääki hiljem väga raske tõendada. AS Eesti Raudtee on printsipaaliks TS § 1 p 11 mõttes.

TS § 41 lg 1 järgi kohaldatakse tolli järelevalve all oleva kauba vedamiseks tolliterritooriumil

tollitransiiti ning sama paragrahvi lg 2 ja tollitransiidi eeskirja § 24 p 1 kohaselt toimub kauba

tollitransiit printsipaali vastustusel. TS § 27 lg 4 kohaselt on tolli järelevalve all oleva kauba

hävimisel või kahjustumisel kauba valdaja või deklarant kohustatud sellest teatama esimesel

võimalusel tollile ja esitama tõendusmaterjalid. Kui esitatud tõendusmaterjalid tolli ei rahulda,

loetakse kaup ebaseaduslikult tolli järelevalve alt välja viiduks.

AS Eesti Raudtee, võttes endale eeltoodust tuleneva vastutuse, pidi eelkõige ise kindlustama selle, et

tema poolt lähtetollipunktis tollile esitatud SMGS saatelehel märgitud kauba kogus vastaks

tegelikkusele. SMGS saatelehe ebaõigsuse korral oleks AS Eesti Raudtee saanud tollile esitada

täiendava deklaratsiooni saabunud kauba koguse täpsustamiseks.

4) AS Eesti Raudtee ei ole millegagi tõendanud, et tegelik kauba kogus ei vastanud deklareeritud

kogusele juba riigipiiri ületamisel. Mehitatud valve olemasolu ei välista seda, et kütuse

ebaseaduslikku võtmist ei saanud toimuda tollitransiidi käigus Eesti Vabariigi tolliterritooriumil.

Kütust oli võimalik vagunitest ära võtta vagunite õhutusklappide kaudu.

5) Tolliinspektuur ei pidanud kohaldama SMGS kokkuleppe artiklit 24 § 1 (loomulik kadu 2 %).

SMGS ei ole selline rahvusvaheline leping, mis oleks Eesti õigussüsteemi lahutamatuks osaks, sest

see ei ole ratifitseeritud Riigikogu poolt. Halduskohus on viidanud ebaõigesti Vabariigi Valitsuse

19. detsembri 2000. a määrusele nr 446, sest nimetatud määrus kehtestati alles pärast käesoleva

tollikontrolli läbiviimist.

Tollitransiidi eeskirja p 48 kohaselt oli kaubale tolliprotseduuri "tollitransiit" kohaldamisel raudteel T-

deklaratsiooniks AS Eesti Raudtee poolt lähtetollipunktis esitatud SMGS saateleht. Tolliametil oli

alus aktsepteerida T-deklaratsioonina seda saatelehte, kuid sellest ei tulene SMGS sätete

kohustuslikkus tollile. SMGS artikli 12 § 1 kohaselt on see kokkulepe kohustuslik raudteedele, kauba

saatjaile ja saajaile. AS Eesti Raudtee poolt viidatud Transpordi- ja sideministeeriumi 15. jaanuari

1993. a määrus "Rahvusvahelist reisijate- ja kaubaveo korraldamist reglementeerivate kokkulepete ja

lepingute rakendamisest raudteeotseühenduses" ei muuda SMGS kohustuslikuks Tolliameti jaoks,

sest punktist 3 tulenevalt on SMGS kokkulepe kohustuslik üksnes nendele juriidilistele ja füüsilistele

isikutele, kes osalevad rahvusvahelistel kaupade, reisijate, pagasi ja posti otseühenduslikel vedudel.

Samas ei ole kokkuleppe teksti avaldatud kehtestatud korras. Põhiseaduse § 3 lg 2 kohaselt saavad

täitmiseks kohustuslikud olla üksnes avaldatud seadused.

6) Tolliinspektuur ei pidanud arvestama kütuse loomuliku kaoga. Kui puudujääk on minimaalne, on

tolliametil õigus arvestada see loomulikuks kaoks. Kuid puudub norm, mis kohustaks tolliinspektuuri

arvestama loomuliku kaoga ja selles osas on tollil ulatuslik kaalutlusõigus ning deklarandil vastav

tõendamise kohustus, sest vastasel korral oleks riigil võimatu avastada maksupettusi. AS Eesti

Raudtee ei ole tõendanud, kas ja missuguses osas oli kütust vähenenud loomulike omaduste tõttu.

7) Kuna AS Eesti Raudtee oli teadlik kauba puudujäägist, siis pidi ta olema teadlik ka tekkinud

tollivõlast ja selle tasumise vajadusest.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

9. AS Eesti Raudtee esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha

uus otsus, millega tühistada Tolliameti Tartu Tolliinspektuuri ettekirjutus. Kassaator leiab, et

ringkonnakohus kohaldas vääralt materiaalõigust ja hindas tõendeid valesti. Ta väidab, et:

1) AS Eesti Raudtee ei informeeritud vagunite avamisest ja kauba koguse mõõtmisest.

Informeerimine peab toimuma kirjalikult, mitte suuliselt. Tunnistaja J. Soometsa ütlused on

üldsõnalised. Kommertsakt ei tõenda, et AS Eesti Raudtee informeeriti vagunite avamisest.

2) Tolliinspektuur peab suutma tõendada ettekirjutuse aluseks olevaid asjaolusid. Ettekirjutus ei ole

motiveeritud, sest selles ei ole põhjendatud, miks ollakse seisukohal, et kaup on tolli järelevalve alt

ebaseaduslikult välja viidud. Kütus ei saanud tolli järelevalve alt ebaseaduslikult väljuda Eesti

tolliterritooriumil transiitveo käigus, sest vagunid olid tehniliselt korras ja plommid terved ning

vagunid olid mehitatud valve all. Ringkonnakohus ei ole selgitanud, kuidas oleks võimalik viia

valvatavatest vagunitest kütust ebaseaduslikult tolli järelevalve alt välja, valve olemasolu välistab

õhutusklappide kaudu kütuse väljaviimise. Viide õhutusklappidele on asjakohatu ja ringkonnakohus

on valesti hinnanud tõendeid. Toll on tunnistanud vagunitele paigutatud saatja plommid vastavateks

TS § 30 lg 5 nõuetele, mis välistavad juurdepääsu kütusele Eesti tolliterritooriumil, pealegi puudusid

ka märgid vagunitesse sissemurdmiskatsete kohta. TS § 25 ja 46 järgi on tollil õigus tuvastada kauba

kogus piiril, mida tuleb käsitleda ühtlasi tolli kohustusena. Rahandusministri 4. augusti 1995. a

määruse nr 108 punkti 1 järgi oleks toll pidanud kütuse koguse mõõtma tollipiiril ja vastupidine

seisukoht on väär. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et kauba koguse tollipiiril mõõtmata jätmine ei

rikkunud AS Eesti Raudtee õigusi, kuid koguse tuvastamata jätmine on tähtis tollile, kes peab

vaidluse korral tõendama maksuvõla tekkimise ja suuruse. Õige ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et

kauba koguse mõõtmata jätmisega tollipiiril võttis endale riski AS Eesti Raudtee. Tollipiiri ületanud

kauba tegelikku kogust ei ole võimalik tuvastada saatelehe põhjal, vaid üksnes mõõtmisega enne

transiitveo algust, mida pidi tegema toll. Kohus ei ole analüüsinud väidet, et vastavalt SMGS artiklile

12 § 1 vastutab saatelehele kantud andmete õigsuse eest kauba saatja. AS Eesti Raudtee vastutuse

aluseks ei saa olla SMGS saatelehele kantud andmed.

3) Tolliinspektuur peab juhinduma SMGS-st, sest selle kokkuleppega ühinemise on otsustanud Eesti

Vabariik. Toll peab maksuvõla suuruse määramisel arvesse võtma lubatud kadu 2 %. Õige on

ringkonnakohtu seisukoht, et AS Eesti Raudtee ei ole tõendanud, kui suures ulatuses on kauba kogus

vähenenud loomulike omaduste tõttu, kuid samas ei ole leidnud tõendamist, et kauba kogus oleks

vähenenud muudel põhjustel. Seetõttu tuleb kauba kadu lugeda loomulikel põhjustel toimunuks kogu

kao ulatuses. Vale on ringkonnakohtu seisukoht, et tollil on ulatuslik kaalutlusõigus loomuliku kao

arvestamise küsimuses, sest selleks puudub vajalik diskretsiooninorm.

Kassaator palub jätta kohtukulud, sealhulgas kulud õigusabile, vastustaja kanda. Riigikohtu istungil

esitas kassaatori esindaja taotluse kohtukulude väljamõistmiseks summas 25 833 kr ja 60 senti.

10. Tolliameti Tartu Tolliinspektuuri kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et

ringkonnakohus ei ole ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega oluliselt rikkunud

kohtumenetluse normi, mistõttu on kaebus ilmselt põhjendamatu. Tolliseadus ei sätesta tingimusi,

millisel viisil tuleks asjassepuutuvat isikut teavitada tollitõkendite eemaldamisest. Ei vasta tõele, et

AS Eesti Raudtee ei teavitatud tollitõkendite eemaldamisest ja tal ei võimaldatud osaleda kauba

koguse mõõtmisel. Asjas on tuvastatud, et kauba kogus ei vähenenud tollitõkendite eemaldamise ja

kauba koguse mõõtmise käigus ning et AS Eesti Raudtee osales antud toimingute läbiviimisel.

Tolliinspektuur on tõendanud ettekirjutuse aluseks olevaid asjaolusid ja AS Eesti Raudtee kui

printsipaal vastutab tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest. AS Eesti Raudtee ei ole

millegagi tõendanud, et kütuse kadu võis tekkida väljaspool Eesti Vabariiki, selle tõendamise

kohustus lasub AS-l Eesti Raudtee. Korras tollitõkendid ja vagunite valve all viibimine ei välista

kütuse kao võimalust tollitransiidil Narvast Tartu, sest tegelikkuses on piisavalt palju vastavaid

kadumise juhtumeid, samuti on esinenud turvatöötajate osalemist kütuse kõrvaldamisel tsisternidest.

AS Eesti Raudtee ei ole esitanud tõendusmaterjale, et tegemist võis olla ebatäpsusega saatelehel.

Vene Föderatsioonist on välja deklareeritud saatelehele märgitud kütuse kogus. AS Eesti Raudtee

mingitest lahknevustest tolli ei informeerinud kui ta esitas tollile lähtetollipunktis Narvas SMGS

saatelehe aktsepteerimiseks. See saateleht on T-deklaratsiooniks ja toll aktsepteeris selle, lugedes

kauba koguse sellega fikseerituks. Sihtpunktis toimus kauba koguse mõõtmine vagunites. Tuvastatud

on ebaseaduslik kauba tollijärelevalve alt väljumine tollitransiidi protseduuril. Kauba veol

raudteetranspordiga aktsepteerib toll SMGS saatelehte kui kaubadeklaratsiooni. SMGS artikkel 2 § 1

järgi on see kokkulepe kohustuslik raudteedele, kauba saatjaile ja kauba saajaile. Tollieeskirjades on

loetletud, kui suures mahus reguleerib SMGS tolli ja raudtee vahelisi suhteid. SMGS

reguleerimisesemeks ei ole tollieeskirjade kohaldamisega seonduvad küsimused. Kui tollieeskirjad

sätestavad teistsugused nõudmised, siis tuleb nii raudteedel kui ka kauba saatjail ja saajail tagada

nende eeskirjade täitmine. Toll ei pea kauba loomuliku kao 2 % määratlemisel juhinduma SMGS

artiklist 24 §-st 2 ja ootama kauba saaja või saatja poolseid vastavaid tõendamisi. Õigusaktidest ei

tulene, et maksu määramisel tuleb tollil arvestada SMGS-s sätestatud lubatud kaomääraga. Ei ole

põhjendatud AS Eesti Raudtee väide, et ettekirjutus on motiveerimata. Ettekirjutus vastab tollal

kehtinud Maksukorralduse seaduses sätestatud nõuetele, sisaldades selle tegemist tingivaid asjaolusid

koos viidetega vastavate õigusaktide sätetele, samuti maksusumma määramise aluseks olnud

metoodikat.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. AS Eesti Raudtee on seisukohal, et toll oleks pidanud teda informeerima kirjalikult vagunite

avamisest ja kütuse koguse mõõtmisest, kuid ei teinud seda.

12. Tolliseaduse (transiitveo toimumise ajal kehtinud redaktsioonis) § 1 p 21 kohaselt on

tolliläbivaatus tolli poolt korraldatav inspekteerimine selleks, et kontrollida, kas tollile deklareeritud

andmed vastavad tegelikkusele.

Tolliseaduse § 30 lg 4 kohaselt on tollil õigus nõuda asjassepuutuva isiku juuresolekut tollitõkendi

panemisel ja eemaldamisel tolliametniku poolt.

Tolliseaduse § 46 lg 1 kohaselt toll korraldab kauba tolliläbivaatust, kontrollimaks, kas kauba

nimetus, päritolu, seisund, kogus ja väärtus vastavad tollideklaratsioonis esitatud andmetele. Sama

paragrahvi lg 2 kohaselt on deklarandil või tema poolt volitatud isikul õigus viibida kauba

tolliläbivaatuse juures.

Antud juhul oli deklarandiks AS Eesti Raudtee, kes esitas lähtetollipunktis - Narva raudtee

tollipunktis, tollile T-deklaratsiooni (milleks oli SMGS kokkuleppe kohane saateleht) transiitveoks

võetud diiselkütuse kohta, selle toimetamiseks sihttollipunkti - Tartu tollipunkti.

Eeltoodust tulenevalt on deklarandil või tema poolt volitatud isikul õigus viibida kauba

tolliläbivaatuse juures alates tollitõkendi eemaldamisest. Selline juuresviibimine on vajalik selleks, et

kauba kadudeta ja puutumatuna säilimise eest vastutav isik saaks osaleda tolli või tolli poolt volitatud

isikute poolt kauba läbivaatusega seotud toimingute juures ning veenduda nende toimingute

teostamise õiguspärasuses. Et deklarandil oleks võimalik kasutada oma õigust, tuleb deklaranti

teavitada kauba läbivaatuse toimumisest ja seda peab tegema eelkõige toll. Kuid praktikas on

mõeldav, et deklaranti teavitab tolli asemel või lisaks temale ka keegi teine isik, näiteks kauba saaja,

kellele toll on andnud loa vagunid avada.

Tolliseaduses ei ole kehtestatud, kas deklaranti tuleks teavitada kirjalikult või suuliselt. Riigikohtu

halduskolleegium ei nõustu kassaatoriga selles, et deklarandi informeerimine peab toimuma üksnes

kirjalikult. Teavitamine võib toimuda ka suuliselt. Oluline on, et informeerimisega tagataks tolli ja

deklarandi omavaheline koostöö tolliläbivaatuse teostamisel ning deklarandi osavõtt sellest. Kui aga

tekib vaidlus teavitamise üle, peab toll tõendama, et deklaranti teavitati tolliläbivaatuse toimumise

ajast ja kohast.

Antud juhul tekkis deklarandi ja tolli vahel vaidlus teavitamise üle. Vaidluse lahendamisel hindas

ringkonnakohus tõendeid kogumis - tunnistaja J. Soometsa ütlusi ja raudtee kommertsakti, ning

tuvastas, et aktsiaseltsi Eesti Raudtee teavitati suuliselt tollitõkendite eemaldamisest ja kütuse

kontrollmõõtmisest ning aktsiaselts Eesti Raudtee oli teadlik 10. novembril 2000 toimunud

tollitõkendite eemaldamisest ja kütuse kontrollmõõtmisest.

Riigikohtu halduskolleegium leiab, et ringkonnakohus on hinnanud tõendeid õigesti ning AS Eesti

Raudtee informeeriti tollitõkendite eemaldamisest ja kütuse kontrollmõõtmisest.

13. AS Eesti Raudtee väidab, et on esitanud tõendid selle kohta, et kütus ei ole viidud Eesti

tolliterritooriumil ebaseaduslikult tolli järelevalve alt välja ja kütuse kogus ei saanud väheneda

transiitveo käigus. Sellisteks tõenditeks on vagunite tehniline korrasolek, terved plommid vagunitel ja

vedu mehitatud valve all. Veel väidab AS Eesti Raudtee, et toll oli kohustatud mõõtma kütuse koguse

Eesti tollipiiril ja see kohustus tuleneb TS §-dest 25 ja 46.

Nimetatud paragrahvides 25 ja 46 ei ole sätestatud kohustust, et toll peab tuvastama (mõõtma) kütuse

koguse tollipiiril. Vabariigi Valitsuse 28. mai 1998. a määrusega nr 111 kinnitatud "Tolliprotseduuri

"tollitransiit" rakendamise eeskirja" punkti 51 kohaselt kaubale tolliprotseduuri "tollitransiit"

kohaldamiseks esitab raudtee - ettevõtte volitatud esindaja tolliametnikule lähtetollipunktis kauba

saatelehe tollile aktsepteerimiseks. Sama eeskirja punkti 48 kohaselt on kaubale tolliprotseduuri

"tollitransiit" kohaldamisel T-deklaratsiooniks AS Eesti Raudtee poolt lähtetollipunktis esitatud

"Rahvusvahelise raudtee kaubaveonduse kokkuleppega" (SMGS) kehtestatud vormikohane kauba

saateleht. Sama eeskirja punkti 11 kohaselt peab T-deklaratsioon sisaldama andmeid ainult selle

kauba kohta, mis on laaditud või kuulub laadimisele ühele veokile veoks ühest lähtetollipunktist ühte

sihttollipunkti.

Antud juhul aktsepteeris toll lähtetollipunktis AS Eesti Raudtee poolt esitatud saatelehe seal esitatud

andmetega kütuse koguse kohta. Seega, esitades tollile saatelehe, deklareeris AS Eesti Raudtee

ühtlasi ka saatelehel märgitud kütuse koguse saabumise Eesti tolliterritooriumile ja võttis endale kui

printsipaalile vastutuse kauba tollitransiidi eest.

AS Eesti Raudtee väidab, et vagunitesse võidi laadida kütust vähem kauba saatja poolt juba

Venemaal, kuid selle väite kinnitamiseks ei ole ta esitanud tõendeid. Samuti ei ole tõendeid selle

kohta, et tegemist võis olla ebatäpsusega saatelehel.

AS Eesti Raudtee väidab, et vagunid olid transiitveo ajal AS Akropol A mehitatud valve all ja

seetõttu ei saadud viia kütust ebaseaduslikult tolli järelevalve alt välja. Riigikohtu halduskolleegium

nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et mehitatud valve olemasolu ei välista iseenesest kütuse

ebaseaduslikku võtmist tollitransiidi käigus Eesti tolliterritooriumil, sest diislikütust oli võimalik

vagunitest ära võtta vagunite õhutusklappide kaudu.

AS Eesti Raudtee väidab, et vagunid olid tehniliselt korras ja plommid terved, mistõttu kütus ei

saanud ebaseaduslikult väljuda tolli järelevalve alt tollitransiidi käigus. Ringkonnakohus on

tuvastanud raudtee kommertsaktile tuginedes, et vagunite õhutusklapid olid vabalt avatavad ja avade

kaudu oli vaba juurdepääs kütusele. See tähendab, et kütusele juurdepääsuks ei olnud vaja kahjustada

tollitõkendeid. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu tõendite sellise hindamisega.

Riigikohtu halduskolleegiumi istungil väitis AS Eesti Raudtee esindaja, et õhutusklappide kaudu ei

ole võimalik vabalt pääseda kütuse juurde, sest õhutusklappidele on paigaldatud kaitseks restid.

Selline väide on esitatud esmakordselt alles kassatsioonimenetluses, halduskohtus ja ringkonnakohtus

sellist väidet esitatud ei ole. Kohtutoimikutes puuduvad ka tõendid, mis kinnitaksid seda väidet.

14. Tolliseaduse § 1 p 11 kohaselt on printsipaal isik, kes on võtnud endale kohustuse kauba

tollitransiitveo korraldamiseks lähtetollipunktist sihttollipunkti ning kellel on tagatis või kes on

vabastatud tollile tagatise esitamisest.

Tolliseaduse § 41 lg 1 kohaselt kohaldatakse tollitransiiti tolli järelevalve all oleva kauba vedamiseks

tolliterritooriumil. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt toimub kauba tollitransiit pritsipaali vastutusel.

Tolliseaduse § 27 lg 1 kohaselt on kaup tolli järelevalve all tolliterritooriumile toimetamisest kuni

kaubale tollikäitlusviisi kohaldamiseni. Tollikäitlusviisi kohaldamisel on kaup tolli järelevalve all

tollieeskirjades ettenähtud korras. Sama paragrahvi lõikes 2 on sätestatud, et kui kaup viiakse

ebaseaduslikult tolli järelevalve alt välja või kui tollil on kahtlusi kauba ebaseadusliku tolli

järelevalve alt väljaviimise kohta ja võlgnik ei suuda tollile tõendada sellele kaubale tollikäitlusviisi

kohaldamist, on võlgnik kohustatud tasuma tollivõlast tuleneva maksusumma.

Tolliseaduse § 62 lg 1 p 3 kohaselt tekib tollivõlg kauba tolli järelevalve alt ebaseadusliku

väljaviimise või selle avastamise päevast arvates. Võlgnik on isik, kes viis kauba ebaseaduslikult tolli

järelevalve alt välja või isik, kes vastutab tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest, samuti isik,

kes osales selle kauba ebaseaduslikus tolli järelevalve alt väljaviimises või omandas või võttis hoiule

ebaseaduslikult tolli järelevalve alt väljaviidud kauba.

Tolliseaduse § 63 lg 5 kohaselt nõuab tollivõlast tuleneva maksusumma tähtpäevaks tasumata

jätmisel toll selle sisse maksukorralduse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Maksukorralduse

seaduse (transiitveo toimumise aja redaktsioonis) § 15 järgi oli maksuhalduril õigus teha

maksumaksjale, maksu kinnipidajale või kolmandale isikule maksuseaduste ja maksukorralduse

seaduse alusel täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi.

15. AS Eesti Raudtee on seisukohal, et tolli ettekirjutus ei ole motiveeritud, sest selles ei ole

põhjendatud, miks ollakse seisukohal, et kaup viidi ebaseaduslikult tolli järelevalve alt välja.

Tolliameti Tartu Tolliinspektuuri 7. veebruari 2001. a ettekirjutuses nr 8000-003 motiveeriti

ettekirjutust järgmiselt: "07.11.2000 võttis AS Eesti Raudtee T-deklaratsiooni alusel, milledeks

raudteel on "Rahvusvahelise raudtee kaubaveonduse kokkuleppega" (SMGS) kehtestatud

vormikohased saatekirjad, tollitransiitveoks 996 593 kg Venemaalt saadetud diiselkütet, kauba

toimetamiseks lähtetollipunktist - Narva RTP sihttollipunkti - Tartu TP. 10.11.2000 toimus AS Tartu

Terminaali haruteel kauba koguse mõõtmine vagunites, vastavalt Rahandusministri 04.08.1995

määrusele nr. 108, mis sätestab, et kõik mootori- ja ahjukütused kuuluvad klassifitseerimisele ja

kogused mõõtmisele. Mõõtmise viis läbi OÜ TT Labor. Mõõtmisel tuvastati, et paigaldatud

tollitõkendid olid korras ja vastasid saatelehtedel näidatud numbritele. OÜ TT Labor esindaja

teostatud mõõtmisel selgus, et kahes vagunis oli puudujääk: vagunis 74255852 oli puudu 7205 kg ja

vagunis 74242306 vastavalt 6104 kg diiselkütet. Eeltool toodud mõõtmistulemused fikseeriti

mõõduaktis 255. Seega viidi tollitransiidil olev kaup vahemaal Narva RTP kuni Tartu TP

ebaseaduslikult tolli järelevalve alt välja. ... Ebaseaduslikult tolli järelevalve alt väljaviidud kauba

kogus oli 13 309 kg."

Ettekirjutuses viidati selle õiguslikele alustele TS §-dele 1 p 11, 41 lg 1 ja lg 2, 27 lg 1 ja lg 2, 63 lg 1

p 3 ja lg 5, MKS §-dele 14 lg 1 ja lg 2, 15 lg 1, § 28 lg 1, 2 p 7, 23 lg 1. Ettekirjutuses oli ära toodud

ka maksusumma määramise aluseks olnud metoodika. Seega kirjeldas ettekirjutus selle tegemist

tingivaid asjaolusid koos viidetega õiguslikule alusele.

Antud juhul oli AS Eesti Raudtee printsipaaliks, kes võttis diiselkütuse transiitveoks saatelehel

märgitud koguses, et toimetada see lähtetollipunktist sihttollipunkti kadudeta ja vastutas selle eest.

Kuna sihttollipunktis tuvastati kahes vagunis kütuse mõõtmisel puudujääk kokku 13 309 kg, siis oli

tollil põhjus ja seaduslik alus lugeda kütus ebaseaduslikult tolli järelevalve alt väljaviiduks ning

kohustada ettekirjutusega AS Eesti Raudtee tasuma tollivõlast tuleneva maksusumma.

Toll hindab talle esitatud tõendeid ja asjaolusid ning otsustab, kas ta loeb kauba ebaseaduslikult tolli

järelevalve alt väljaviiduks või mitte. Kui kauba kogus ei ole sihttollipunktis vähenenud võrreldes

lähtepunktis tollile deklareerituga, on kaup säilinud kadudeta. Kui aga sihttollipunktis tehakse

kindlaks kauba vähenemine võrreldes tollile deklareerituga, peab printsipaal tõendama, et

vähenemine ei toimunud transiitveo käigus ja kaupa ebaseaduslikult tolli järelevalve alt välja ei

viidud.

Tolliameti Tartu Tolliinspektuuri 7. veebruari 2001. a ettekirjutus nr 8000-003 on piisavalt

motiveeritud ja kontrollitav.

16. AS Eesti Raudtee on seisukohal, et toll on kohustatud juhinduma Rahvusvahelise raudtee

kaubaveo kokkuleppest (SMGS), sest sellega on ühinenud Eesti Vabariik. Kassaator väidab, et toll

peab maksuvõla suuruse määramisel arvesse võtma selle kokkuleppe artikli 24 § 1 punktis 1 märgitud

lubatud loomulikku kadu 2 %.

17. SMGS artikli 2 § 1 järgi on see kokkulepe kohustuslik raudteedele, kauba saatjaile ja kauba

saajaile.

SMGS artikli 8 § 2 kohaselt võetakse ühe saatekirja järgi vagunsaadetisena veoks vastu muuhulgas

saadetisi, mille veoks on vaja ühendada kaks või enam vagunit. Saatja kirjaliku avalduse alusel võib

vedada ühes saatekirjas märgitud marsruutidel üheliigilise kauba (maak, kivisüsi jms) vaguneid ühte

sihtjaama ühe saaja aadressil, kui kõik veos osalevad raudteed on andnud selleks oma nõusoleku. Sel

juhul on saatja kohustatud märkima vajalikud andmed "Marsruutrongidega ühe saatekirja järgi

veetavate vagunite vagunandmikku" lisas 13.1 nõutud veeremi kohaselt ning esitama koos

saatekirjaga lisas 13.2 ettenähtud arvu vagunandmikke.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et iga veosekoha mass on saatekirjale märgitud, sest vastavad

andmed on kantud nimetatud vagunandmikusse. Vedu toimus antud juhul vagunsaadetisena, kus

veoks ühendati 17 vagunit ja see on märgitud saatelehel veosekohtadena lahtris 14.

SMGS artikli 24 § 1 punkti 1 kohaselt kauba massi eest, mille mass kauba enda loomulike omaduste

tõttu teel olles väheneb, ei vastuta raudtee olenemata läbitud tee pikkusest, selle puudu jäänud osa

eest, mis ei ületa 2 % vedelkauba või veoks toorena (värskena) või niiskena üle antud kauba massist.

Sama artikli § 2 kohaselt ei kohaldata seda piiratud vastutust, kui saatja või saaja tõendab, et kauba

massi vähenemise ei põhjustanud kauba loomulikud eriomadused. Sama artikli § 3 kohaselt mitme

veosekoha veol ühe saatekirja järgi arvutatakse lubatud kaonorm iga veosekoha järgi eraldi, kui iga

veosekoha mass oli kauba veoks vastuvõtmisel märgitud saatekirjale. Sama artikli § 4 kohaselt kauba

täieliku või üksikute veosekohtade kaotsimineku korral ei tehta hüvitise kindlaksmääramisel mingit

veosekohtade kaomassi mahaarvestust. Seega tuleb loomuliku kao 2 % arvutamisel lähtuda

puudujäägist iga vaguni kohta eraldi, mitte aga kogu vagunsaadetise kohta.

Riigikohtu halduskolleegium leiab, et kui toll on tuvastanud, et kütus viidi ebaseaduslikult tolli

järelevalve alt välja, ei ole õige ja põhjendatud pidada sellist kadu kütuse loomulikuks kaoks ja toll ei

pea tegema sel juhul kütusemassi mahaarvestust tollivõla arvestamisel.

18. Eeltoodud põhjustel tuleb jätta AS Eesti Raudtee kassatsioonkaebus rahuldamata ja

ringkonnakohtu otsus muutmata.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann