3-3-1-30-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-18-03

Otsuse kuupäev

9. aprill 2003

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Hele-Kai Remmel ja Harri

Salmann

Kohtuasi

OÜ Peipsi Grupp kaebused Ida-Viru Maksuameti 19. veebruari

2002. a otsuse ja 19. märtsi 2002. a otsuse tühistamiseks ja

enammakstud käibemaksu tagastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2002. a otsus haldusasjas

nr 2-3-208/2002 ja 22. novembri 2002. a otsus haldusasjas nr 2-

3-214/2002

Menetluse alus Riigikohtus

OÜ Peipsi Grupp kassatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

6. märts 2003

Kohtuistungil osalenud isikud

OÜ Peipsi Grupp esindaja Paul Kärberg

Ida-Viru Maksuameti esindaja Jelena Skulat¹ova

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kassatsioonkaebused osaliselt.

2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2002. a otsus haldusasjas nr 2-3-208/2002.

Muuta Jõhvi Halduskohtu 4. juuni 2002. a otsust haldusasjas nr 3-86/2002 käibemaksu

tagastamise ettekirjutuse ja põhjenduste osas vastavalt käesolevale otsusele. Jätta halduskohtu

otsus jõusse Ida-Viru Maksuameti 19. veebruari 2002. a otsuse tühistamise osas.

3. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 22. novembri 2002. a otsus haldusasjas nr 2-3-214/2002.

Muuta Jõhvi Halduskohtu 14. juuni 2002. a otsust haldusasjas nr 3-111/2002 käibemaksu

tagastamise ettekirjutuse ja põhjenduste osas vastavalt käesolevale otsusele. Jätta halduskohtu

otsus jõusse Ida-Viru Maksuameti 19. märtsi 2002. a otsuse tühistamise osas.

4. Mõista Ida-Viru Maksuametilt osaühingu Peipsi Grupp kasuks välja 9440 krooni

õigusabikulude katteks kassatsioonimenetluses ning 23 340 krooni ja 40 senti õigusabikulude

katteks apellatsioonimenetluses kokku asjades nr 2-3-208/2002 ja 2-3-214/2002.

5. Tagastada kautsjonid.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Peipsi Grupp esitas 20. detsembril 2001 Ida-Viru Maksuametile taotluse tagastada

enammakstud käibemaks 888 739 krooni vastavalt 2001. a novembrikuu käibedeklaratsioonile ja

16. jaanuaril 2002 taotluse tagastada 999 199 krooni vastavalt 2001. a detsembrikuu

käibedeklaratsioonile. Maksuamet kontrollis käibemaksu arvutamist ja tasumist ning leidis, et

kogutud tõendid ei kinnita tehingute toimumist nende äriühingutega, kelle arvete alusel tagastamise

taotlused esitati. Seepärast peatas maksuamet MKS § 10 lg 4 p 3 alusel 19. veebruari 2002. a

otsusega ja 19. märtsi 2002. a otsusega enammakstud käibemaksu tagastamise. Otsustes märgiti, et

osaühingu Peipsi Grupp kontrollimise materjalid on 14. veebruaril 2002 edastatud Maksupettuste

Uurimise Keskusele äriühingu vastutavate ametiisikute suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks KrK

§ 1481 lg-te 2, 5 ja 8 tunnustel, ning 19. veebruaril 2002 on alustatud kriminaalmenetlust.

2. 25. märtsil 2002 sai Jõhvi Halduskohus OÜ Peipsi Grupp kaebuse Ida-Viru Maksuameti

19. veebruari 2002. a otsuse peale. Kaebuses taotleti maksuameti otsuse tühistamist ja ettekirjutuse

tegemist tagastada enammakstud käibemaks koos intressiga. Kaebuse esitaja leidis, et maksuamet on

ebaõigesti kohaldanud MKS § 10 lg 4 p 3, sest ta pole tuvastanud osaühingu Peipsi Grupp sellise

maksuõiguserikkumise tunnuseid, millest järelduks, et enammakstud käibemaksu tagastamise taotlus

on ebaõige.

3. 22. aprillil 2002 sai Jõhvi Halduskohus OÜ Peipsi Grupp kaebuse Ida-Viru Maksuameti 19. märtsi

2002. a otsuse peale. Kaebuses taotleti maksuameti otsuse tühistamist ja ettekirjutuse tegemist

tagastada enammakstud käibemaks. Kaebuse esitaja leidis, et maksuamet on ebaõigesti kohaldanud

MKS § 10 lg 4 p 3, sest ta pole tuvastanud osaühingu Peipsi Grupp sellise maksuõiguserikkumise

tunnuseid, millest järelduks, et enammakstud käibemaksu tagastamise taotlus on ebaõige.

Maksuameti otsusest ei nähtu, millise maksustamisperioodi osas on enammakstud maksusumma

tagastamine peatatud. Otsuse sisust tuleneb, et maksuamet pole piirdunud üksnes 2001. a

detsembrikuuga.

4. Jõhvi Halduskohtu 4. juuni 2002. a otsusega haldusasjas nr 3-86/2002 rahuldati OÜ Peipsi

Grupp kaebus ja tühistati täielikult maksuameti 19. veebruari 2002. a otsus. Maksuametit kohustati

tagastama enammakstud käibemaks koos intressiga. Kohus leidis, et maksuameti otsusest ei nähtu, et

kaebuse esitaja oleks pannud toime õiguserikkumise. Maksuamet ei ole tuvastanud rikkumise fakti

ega selgitanud, kuidas on alustatud kriminaalmenetlus seotud enammakstud käibemaksu

tagastamisega ja millega on põhjendatud kahtlus, et tagastamist peatamata jääks maksukohustus

täitmata. Kuna otsusest ei nähtu tagastamise peatamist tingivad asjaolud, siis leidis kohus, et otsus on

motiveerimata ja seega ka õigusvastane ning tuleb tühistada.

5. Jõhvi Halduskohtu 14. juuni 2002. a otsusega haldusasjas nr 3-111/2002 rahuldati OÜ Peipsi

Grupp kaebus ja tühistati täielikult maksuameti 19. märtsi 2002. a otsus. Maksuametit kohustati

tagastama enammakstud käibemaks. Kohtuotsuses on esitatud samasisulised põhjendused kui 4. juuni

2002. a otsuses haldusasjas nr 3-86/2002.

6. Ida-Viru Maksuamet esitas halduskohtu otsuste peale apellatsioonkaebused, milles taotles, et

ringkonnakohus tühistaks halduskohtu otsuse ja teeks uue otsuse, millega jätaks osaühingu Peipsi

Grupp kaebuse rahuldamata. Apellant leidis, et kohus on kohaldanud MKS § 10 lg 4 ebaõigesti.

Maksusumma tagastamine peatati, sest maksuseaduste rikkumise fakti kohta esitati

kriminaalmenetluse alustamiseks avaldus. OÜ Peipsi Grupp tegevuses ilmnenud maksuseaduste

rikkumise fakt seisneb selles, et maksusumma tagastamise taotluse aluseks olevatel arvetel märgitud

äriühingud ei ole kaebuse esitajale tegelikult kaupu müünud. Kriminaalmenetluse alustamine

kinnitab, et maksuameti avalduses on küllaldaselt andmeid, mis viitavad kuriteo tunnustele.

Kuriteosündmuse tuvastamine ja kuriteo toime pannud isiku kindlakstegemine toimub

kriminaalmenetluses, mitte haldusmenetluses. Enammakse tagastamise peatamisega tõkestatakse

maksuseaduste rikkumist ja hoitakse ära maksuseaduste rikkumise tagajärjel tekkida võivaid

kahjulikke tagajärgi. Kuna kohus tühistas maksuameti otsuse motiveerimatuse tõttu, siis ei saanud

kohus otsustada maksuameti eest, kas enammakstud maksusumma tagastada või mitte.

7. Tartu Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2002. a otsusega rahuldati Ida-Viru Maksuameti esimene

apellatsioonkaebus, tühistati Jõhvi Halduskohtu 4. juuni 2002. a otsus ja jäeti rahuldamata OÜ Peipsi

Grupp kaebus maksuameti 19. veebruari 2002. a otsuse tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks

tagastada enammakstud käibemaks. Ringkonnakohus leidis, et Jõhvi Halduskohus on kohaldanud

MKS § 10 lg-le 4 ja 5 ebaõigesti. Selleks, et enammakstud maksusumma tagastamise peatamine

oleks põhjendatud, ei pea maksuhaldur tuvastama maksuõiguserikkumist. Piisab põhjendatud

kahtlusest ja selle kontrollimiseks kriminaalmenetluse alustamisest. Isegi siis, kui kriminaal- või

väärteomenetluse tulemusena selgub, et maksuõiguserikkumist ei toimunud, võib enammakstud

maksusumma tagastamise peatamine olla põhjendatud. Maksuameti otsus on piisavalt motiveeritud.

8. Tartu Ringkonnakohtu 22. novembri 2002. a otsusega rahuldati samadel motiividel kui

23. oktoobri 2002. a otsuses ka Ida-Viru Maksuameti teine apellatsioonkaebus, tühistati Jõhvi

Halduskohtu 14. juuni 2002. a otsus ja jäeti rahuldamata OÜ Peipsi Grupp kaebus maksuameti

19. märtsi 2002. a otsuse tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks tagastada enammakstud

käibemaks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

9. OÜ Peipsi Grupp on esitanud kassatsioonkaebused, milles taotleb ringkonnakohtu otsuste

tühistamist ja Jõhvi Halduskohtu otsuste jõusse jätmist ning apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses

kantud kohtukulude väljamõistmist. Õigusabikulud kassatsioonimenetluses olid kokku 18 880 krooni

ja apellatsioonimenetluses kokku 23 340 krooni ja 40 senti (tl-d 164-166 ja 217-219).

Kassatsioonkaebustes on samad põhjendused. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on tõlgendanud

MKS § 10 lg-id 4 ja 5 ebaõigesti ega ole arvestanud Riigikohtu halduskolleegiumi 8. mai 1998. a

määruses (asi nr 3-3-1-17-98) avaldatud seisukohti. OÜ Peipsi Grupp on arvanud sisendkäibemaksu

maksusummast maha KMS § 18 lg 1 alusel õigesti, mida kinnitavad Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi 6. märtsi 2002. a otsuses (asi nr 3-4-1-1-02) avaldatud seisukohad.

Maksuamet on otsuse tegemisel rikkunud proportsionaalsuse printsiipi, kuid ringkonnakohus pole,

hoolimata HKMS § 19 lg-s 6 sätestatud nõudest, kontrollinud diskretsiooni teostamist.

10. Ida-Viru Maksuameti kirjalikes vastustes kassatsioonkaebustele leitakse, et

kassatsioonkaebused ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on kohaldanud MKS § 10 lg-id 4 ja 5

õigesti. Kohtuistungil vaidles maksuameti esindaja kohtukulude taotlusele vastu, sest leidis, et

õigusabikulud kassatsioonimenetluses on liiga suured.

11. Riigikohtu halduskolleegium liitis OÜ Peipsi Grupp kassatsioonkaebused ühte menetlusse, sest

tegemist on üheliigiliste kaebustega ja samade protsessiosalistega.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Käesolevas haldusasjas on maksuvaidluse õigeks lahendamiseks vajalik kõigepealt vastata

küsimusele, kuidas tõlgendada MKS § 10 lg 4.

1. juulini 2002 kehtinud Maksukorralduse seaduse §-s 10 tehti muudatusi 7. novembril 1996 vastu

võetud Käibemaksuseaduse ja Maksukorralduse seaduse muutmise seadusega. Selle seadusega

täiendati viidatud paragrahvi lõikega 4 järgmises sõnastuses:

"(4) Riiklike maksude maksuhalduril on õigus maksumaksja tegevuses maksukorralduse seaduse või

maksuseaduste rikkumise tunnuste tuvastamisel peatada enammakstud maksusumma tagastamine:

1) otsuse jõustumiseni haldusõiguserikkumise asjas, välja arvatud käesoleva lõike punktis 2

sätestatud juhul;

2) haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 1995, 76-78, 1345; 83, 1441; 1996, 3,

56 ja 57; 26, 528; 31, 631; 48, 944) paragrahv 226 alusel uurimisorganile üleantud materjalide alusel

algatatud kriminaalasjas otsuse jõustumiseni või kriminaalasja algatamisest keeldumise või

lõpetamise määruse tegemiseni;

3) kriminaalasjas otsuse jõustumiseni või kriminaalasja algatamisest keeldumise või lõpetamise

määruse tegemiseni, välja arvatud käesoleva lõike punktis 4 sätestatud juhul;

4) vastavalt kriminaalmenetluse koodeksi (ENSV Ülemnõukogu Teataja 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 1995,

6-8, 69; 15, 173; 83, 1441; 1996, 6, 101; 31, 631; 48, 943) paragrahv 96 4. lõikele edasisuunatud

materjalide alusel tehtud halduskaristuse otsuse jõustumiseni või asja menetluse lõpetamise otsuse

jõustumiseni."

Selle sätte uus redaktsioon jõustus 1. juunil 2000. Uues redaktsioonis lisati esimesse lausesse sõnade

"tunnuste tuvastamisel" järele sõnad "või maksuhalduri poolt maksuseaduse rikkumise fakti kohta

kriminaalasja algatamiseks avalduse esitamisel". Samal ajal jõustus sama paragrahvi täiendamine

lõikega 5 järgmises sõnastuses:

"(5) Käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud juhul teeb maksuhaldur kirjaliku otsuse, milles

märgitakse enammakstud maksusumma, mille tagastamine peatatakse, ning peatamise tinginud

asjaolud koos viidetega vastavatele seadussätetele. Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 2 ja 3

nimetatud taotluse lahendamisel ning 3. lõikes nimetatud juhtudel teeb maksuhaldur kirjaliku otsuse

viitega 1. või 3. lõike vastavale punktile, mille alusel enammakstud maksusumma arvestatakse

maksumaksja muude rahaliste kohustuste katteks. Otsus antakse maksumaksjale kätte allkirja vastu

või saadetakse posti teel."

Käesolevas haldusasjas tuleb kohaldada MKS § 10 1. juunil 2000 jõustunud redaktsiooni. Seega võis

maksuamet alates 1. juunist 2000 peatada enammakstud maksusumma tagastamise kas

Maksukorralduse seaduse või maksuseaduse rikkumise tunnuste tuvastamisel või täienduses

sätestatud alusel - maksuseaduse rikkumise fakti kohta kriminaalasja algatamiseks avalduse

esitamisel.

Maksuameti vaidlustatud otsustest ja seletustest nähtub, et enammakstud maksusumma tagastamine

peatati täienduses sätestatud alusel. Järelikult tuleb selles haldusasjas MKS § 10 lg 4 tõlgendamisel

selgitada, kuidas mõista "maksuseaduse rikkumise fakti" ja selle kohta "kriminaalasja algatamiseks

avalduse esitamist".

13. Mõiste "maksuseaduse rikkumise fakt" tähendab juriidilist fakti - tegu kui õiguserikkumist, mis

koos kriminaalasja algatamiseks avalduse esitamisega moodustavad faktilise koosseisu õigusliku

tagajärje - enammakstud maksusumma tagastamise peatamise - kohaldamiseks.

Faktilise koosseisu kui MKS § 10 lg 4 kohaldamise aluse kindlakstegemiseks on oluline, et

"kriminaalasja algatamiseks avalduse esitamine" tähendab KrMK § 90 lg 1 p-s 3 märgitud teadet kui

kriminaalmenetluse alustamise ajendit. Viidatud paragrahvi 2. lõike järgi alustatakse sellise teate

alusel kriminaalmenetlust siis, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad kuriteo tunnustele. See

tähendab, et kui maksuametil pole maksuõiguserikkumise kohta selliseid andmeid, mis viitavad

kuriteo tunnustele, siis puudub üks faktilise koosseisu element - "maksuseaduse rikkumise fakt".

Tagastamise peatamine poleks sellisel juhul õiguspärane.

Vastavalt KrMK § 93 lg-le 4 tuleb kriminaalmenetluse alustamise küsimus lahendada ja informeerida

teate esitajat menetluse alustamisest või alustamata jätmisest kümne päeva jooksul, arvates teate

saabumisest. Sama paragrahvi lõike 5 alusel tuleb teatada ka menetluse alustamise kuupäev ja

kriminaalasja number. Kriminaalmenetluse alustamisest keeldumine ei tähenda iseenesest, et

tagastamise peatamine oli ebaõige.

Enammakstud maksusumma tagastamise peatamiseks peab maksuametil olema selliseid andmeid,

mis viitavad kuriteo tunnustele tagastamistaotluse esitanud maksukohustuslase tegevuses. Seejuures

peab kuriteokahtlus seisnema alusetu tagastamistaotluse esitamises kasu saamise eesmärgil. Silmas

tuleb pidada, et maksudeklaratsioonis esitatud tagastamistaotlus on seotud konkreetse maksu ja

maksustamisperioodiga. Teiste maksude või maksustamisperioodidega seotud nõuded või

kuriteokahtlus ei ole enammakstud maksusumma tagastamise peatamise aluseks.

14. Maksukorralduse seaduse § 10 lg 4 algset redaktsiooni on Riigikohtu halduskolleegium

tõlgendanud 8. mai 1998. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-17-98 (RT III 1998, 17, 182). Ka uue

redaktsiooni tõlgendamisel on olulised viidatud määruse järgmised seisukohad:

1. Maksuhalduri õigus peatada enammakstud maksusumma tagastamine eeldab MKS § 10 mõttest

tulenevalt sellise maksuõiguserikkumise tunnuste tuvastamist, millest järelduks, et enammakstud

maksusumma tagastamise taotlus on ebaõige. Seega ei tulene maksuhalduri õigus peatada

enammakstud maksusumma tagastamine ükskõik millise maksuõiguserikkumise tunnuste

tuvastamisest. Maksuhaldur peab näitama, et sellel maksuõiguserikkumisel, mille tunnused tuvastati,

on seos tagastamisele kuuluva maksusummaga. Uue redaktsiooni kohaldamisel ei tule lähtuda

maksuõiguserikkumise tunnuste tuvastamisest, vaid andmetest, mis viitavad kuriteo tunnustele.

2. Maksuhalduri õigus peatada MKS § 10 lg 4 alusel enammakstud maksusumma tagastamine ei ole

maksuhalduri kohustus, vaid üksnes õigus teostada otsustusdiskretsiooni. Diskretsioonivolitus ei

tähenda täielikku otsustamisvabadust, kuna diskretsiooni teostamisel on õiguslikud piirid. MKS § 10

lg 4 kohaldamisel tuleb juhinduda selle sätte ja kogu seaduse eesmärgist ja mõttest.

3. Maksukorralduse seaduse § 10 lg 4 eesmärk ja mõte on anda maksuhaldurile võimalus tagada

maksumaksja maksukohustuse täitmine juhul, kui on piisav alus kahtluseks, et maksukohustus jääb

muidu täitmata.

15. MKS § 10 lg 4 kohaldamisel riivatakse eeskätt enammakstud maksusumma tagastamist taotleva

isiku omandiõigust. Enammakstud maksusumma tagastamise peatamine on sarnane

maksukohustuslase pangakonto arestimisega. Viimati nimetatud abinõu võib maksuhaldur kohaldada

aga üksnes maksukohustuslase maksuvõla puhul. Sellest teeb kolleegium järelduse, et enammakstud

maksusumma tagastamise peatamine pelgalt ebamäärase kahtluse alusel oleks omandiõiguse kui

põhiõiguse rikkumine. Ka seepärast tõlgendab kolleegium MKS § 10 lg 4 eelkirjeldatud viisil.

Enammakstud maksusumma tagastamise peatamine on taotleja põhiõigust intensiivselt riivav abinõu,

mille kohaldamiseks peab maksuamet hoolikalt kaaluma nii peatamise kui ka peatamata jätmise

tagajärgi. Silmas tuleb seejuures pidada, et enammakstud maksusumma tagastamine ei takista

kriminaalmenetlust ega välista maksuameti hilisemaid nõudeid. Tagastamine ei tähenda, et

maksuamet on tunnistanud maksukohustuslase taotluse õiguspäraseks ega või selle taotluse aluseid

enam edaspidi kontrollida.

Oluline on seegi, et kehtiva, 1. juulil 2002 jõustunud Maksukorralduse seaduse § 107 lg 5 annab

maksuhaldurile võimaluse rahuldada enammakstud maksusumma tagastamise taotlus, kui

maksukohustuslane esitab piisava tagatise. Ka sellest sättest tuleneb maksuhalduri kohustus kaaluda

enammakstud maksusumma tagastamise peatamise proportsionaalsust. Piisava ja aktsepteeritava

tagatise esitamine võimaldab maksuhalduril kohaldada mõõdukamat abinõu maksukohustuse

täitmiseks.

16. Enammakstud käibemaksu tagastamise peatamiseks peab maksuametil olema andmeid, mis

viitavad sellise kuriteo tunnustele, kus ebaõige tagastamistaotluse esitamise abil nõutakse alusetult

käibemaksu tagastamist kasu saamiseks. Maksusumma tagastamise peatamise otsuse põhjendamisel

tulebki viidata niisugustele andmetele.

Maksuamet pole ei vaidlustatud otsustes ega kohtumenetluses esitanud selliseid andmeid, kus kaebaja

on ebaõige tagastamistaotluse esitamise abil nõudnud alusetult käibemaksu tagastamist. Asjaolust, et

osaühingu Peipsi Grupp lepingupartnerite tegevus pole õiguspärane, ei tulene iseenesest, et kaebaja

on alusetult nõudnud enammakstud maksusumma tagastamist. Sellist järeldust kinnitab Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6. märtsi 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-1-02 (RT III 2002, 8,

74). Viidatud otsuse punktis 16 on Riigikohus asunud järgmisele seisukohale: "Käibemaksupettusega

saab olla tegemist siis, kui müüja väljastab ostjale arve, kuid müüja jätab arvel näidatud käibemaksu

riigile tasumata. Selles olukorras tekib riigil nõudeõigus müüja vastu. Ostjal ei ole kohustust

kontrollida, kas müüja tasub riigile käibemaksu, ning üldjuhul pole see tal ka võimalik. Kui ostja on

käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust."

Maksuamet ei ole tuvastanud maksusumma tagastamise peatamise aluseks olevat faktilist koosseisu

ega põhjendanud, miks enammakstud maksusumma tagastamise peatamine on vajalik. Seepärast on

maksuameti vaidlustatud otsused õigusvastased ja need tuleb tühistada.

17. Ringkonnakohus pole MKS § 10 lg 4 kohaldamisel pööranud vajalikku tähelepanu nõudele, et

tegemist peab olema andmetega maksusumma tagastamist taotlenud maksukohustuslase sellise

tegevuse kohta, kus ebaõige tagastamistaotluse esitamise abil nõutakse alusetult käibemaksu

tagastamist. Niisuguseid andmeid ei ole maksuamet esitanud vaidlustatud otsustes ega

kohtumenetluses. Seepärast tuleb ringkonnakohtu otsused tühistada MKS § 10 lg 4 ebaõige

kohaldamise tõttu.

18. Osaühingu Peipsi Grupp kassatsioonkaebused tuleb rahuldada osaliselt, sest jõusse ei saa jätta

Jõhvi Halduskohtu otsuseid osas, millega maksuametit kohustati tagastama enammakstud käibemaks.

Maksuamet kohaldas küll MKS § 10 lg 4 vääralt, kuid samas on rohkem kui aasta tagasi alustatud

kriminaalmenetlust ja seda ei ole lõpetatud. Riigikohtu halduskolleegiumil puudub võimalus hinnata,

kas kriminaalmenetluses on selgunud asjaolusid, mis on piisavaks aluseks, et käibemaksu

tagastamine peatada. Maksuametil tuleb käesolevast otsusest ja kriminaalmenetluse senistest

tulemustest lähtudes ise otsustada, kas käibemaks viivitamata tagastada või teha uus otsus

tagastamise peatamiseks. Kui maksuametil on piisavalt tõendeid maksu määramiseks, siis tuleb teha

maksuotsus, mitte aga peatada enammakstud maksusumma tagastamine. Võimalik on ka see, et

maksukohustuslane esitab vastavalt kehtiva MKS § 107 lg-le 5 maksusumma tagastamiseks piisava

tagatise.

19. Osaühingu Peipsi Grupp kohtukulude taotlus rahuldatakse osaliselt, sest kassatsioonkaebused

rahuldatakse osaliselt, ning samuti peab Riigikohtu halduskolleegium 18 880 krooni suurust

õigusabikulu kassatsioonimenetluses liiga suureks. Kuigi tegemist on kahe kassatsioonkaebusega,

lähtub kolleegium sellest, et tegemist on sarnaste vaidlustega. Kolleegium vähendab maksuametilt

väljamõistetavat õigusabikulu kassatsioonimenetluses poole võrra. Seega mõistetakse maksuametilt

osaühingu Peipsi Grupp kasuks välja 9440 krooni õigusabikulude katteks kassatsioonimenetluses ja

23 340 krooni 40 senti apellatsioonimenetluses.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann