3-3-1-30-03 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedTühistada Tartu Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2002. a otsus haldusasjas nr 2-3-208/2002. Muuta Jõhvi Halduskohtu 4. juuni 2002. a otsust haldusasjas nr 3-86/2002 käibemaksu
Legislator headnote
AI generated3-3-1-30-03 · Riigikohus: oktoobri 2002. a otsus haldusasjas nr 2-3-208/2002. Muuta Jõhvi Halduskohtu 4. juuni 2002. a otsust haldusasjas nr 3-86/2002 käibemaksu
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-3-1-18-03
Otsuse kuupäev
9. aprill 2003
Kohtukoosseis
Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Hele-Kai Remmel ja Harri
Salmann
Kohtuasi
OÜ Peipsi Grupp kaebused Ida-Viru Maksuameti 19. veebruari
2002. a otsuse ja 19. märtsi 2002. a otsuse tühistamiseks ja
enammakstud käibemaksu tagastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2002. a otsus haldusasjas
nr 2-3-208/2002 ja 22. novembri 2002. a otsus haldusasjas nr 2-
3-214/2002
Menetluse alus Riigikohtus
OÜ Peipsi Grupp kassatsioonkaebused
Asja läbivaatamine
6. märts 2003
Kohtuistungil osalenud isikud
OÜ Peipsi Grupp esindaja Paul Kärberg
Ida-Viru Maksuameti esindaja Jelena Skulat¹ova
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada kassatsioonkaebused osaliselt.
2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2002. a otsus haldusasjas nr 2-3-208/2002.
Muuta Jõhvi Halduskohtu 4. juuni 2002. a otsust haldusasjas nr 3-86/2002 käibemaksu
tagastamise ettekirjutuse ja põhjenduste osas vastavalt käesolevale otsusele. Jätta halduskohtu
otsus jõusse Ida-Viru Maksuameti 19. veebruari 2002. a otsuse tühistamise osas.
3. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 22. novembri 2002. a otsus haldusasjas nr 2-3-214/2002.
Muuta Jõhvi Halduskohtu 14. juuni 2002. a otsust haldusasjas nr 3-111/2002 käibemaksu
tagastamise ettekirjutuse ja põhjenduste osas vastavalt käesolevale otsusele. Jätta halduskohtu
otsus jõusse Ida-Viru Maksuameti 19. märtsi 2002. a otsuse tühistamise osas.
4. Mõista Ida-Viru Maksuametilt osaühingu Peipsi Grupp kasuks välja 9440 krooni
õigusabikulude katteks kassatsioonimenetluses ning 23 340 krooni ja 40 senti õigusabikulude
katteks apellatsioonimenetluses kokku asjades nr 2-3-208/2002 ja 2-3-214/2002.
5. Tagastada kautsjonid.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. OÜ Peipsi Grupp esitas 20. detsembril 2001 Ida-Viru Maksuametile taotluse tagastada
enammakstud käibemaks 888 739 krooni vastavalt 2001. a novembrikuu käibedeklaratsioonile ja
16. jaanuaril 2002 taotluse tagastada 999 199 krooni vastavalt 2001. a detsembrikuu
käibedeklaratsioonile. Maksuamet kontrollis käibemaksu arvutamist ja tasumist ning leidis, et
kogutud tõendid ei kinnita tehingute toimumist nende äriühingutega, kelle arvete alusel tagastamise
taotlused esitati. Seepärast peatas maksuamet MKS § 10 lg 4 p 3 alusel 19. veebruari 2002. a
otsusega ja 19. märtsi 2002. a otsusega enammakstud käibemaksu tagastamise. Otsustes märgiti, et
osaühingu Peipsi Grupp kontrollimise materjalid on 14. veebruaril 2002 edastatud Maksupettuste
Uurimise Keskusele äriühingu vastutavate ametiisikute suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks KrK
§ 1481 lg-te 2, 5 ja 8 tunnustel, ning 19. veebruaril 2002 on alustatud kriminaalmenetlust.
2. 25. märtsil 2002 sai Jõhvi Halduskohus OÜ Peipsi Grupp kaebuse Ida-Viru Maksuameti
19. veebruari 2002. a otsuse peale. Kaebuses taotleti maksuameti otsuse tühistamist ja ettekirjutuse
tegemist tagastada enammakstud käibemaks koos intressiga. Kaebuse esitaja leidis, et maksuamet on
ebaõigesti kohaldanud MKS § 10 lg 4 p 3, sest ta pole tuvastanud osaühingu Peipsi Grupp sellise
maksuõiguserikkumise tunnuseid, millest järelduks, et enammakstud käibemaksu tagastamise taotlus
on ebaõige.
3. 22. aprillil 2002 sai Jõhvi Halduskohus OÜ Peipsi Grupp kaebuse Ida-Viru Maksuameti 19. märtsi
2002. a otsuse peale. Kaebuses taotleti maksuameti otsuse tühistamist ja ettekirjutuse tegemist
tagastada enammakstud käibemaks. Kaebuse esitaja leidis, et maksuamet on ebaõigesti kohaldanud
MKS § 10 lg 4 p 3, sest ta pole tuvastanud osaühingu Peipsi Grupp sellise maksuõiguserikkumise
tunnuseid, millest järelduks, et enammakstud käibemaksu tagastamise taotlus on ebaõige.
Maksuameti otsusest ei nähtu, millise maksustamisperioodi osas on enammakstud maksusumma
tagastamine peatatud. Otsuse sisust tuleneb, et maksuamet pole piirdunud üksnes 2001. a
detsembrikuuga.
4. Jõhvi Halduskohtu 4. juuni 2002. a otsusega haldusasjas nr 3-86/2002 rahuldati OÜ Peipsi
Grupp kaebus ja tühistati täielikult maksuameti 19. veebruari 2002. a otsus. Maksuametit kohustati
tagastama enammakstud käibemaks koos intressiga. Kohus leidis, et maksuameti otsusest ei nähtu, et
kaebuse esitaja oleks pannud toime õiguserikkumise. Maksuamet ei ole tuvastanud rikkumise fakti
ega selgitanud, kuidas on alustatud kriminaalmenetlus seotud enammakstud käibemaksu
tagastamisega ja millega on põhjendatud kahtlus, et tagastamist peatamata jääks maksukohustus
täitmata. Kuna otsusest ei nähtu tagastamise peatamist tingivad asjaolud, siis leidis kohus, et otsus on
motiveerimata ja seega ka õigusvastane ning tuleb tühistada.
5. Jõhvi Halduskohtu 14. juuni 2002. a otsusega haldusasjas nr 3-111/2002 rahuldati OÜ Peipsi
Grupp kaebus ja tühistati täielikult maksuameti 19. märtsi 2002. a otsus. Maksuametit kohustati
tagastama enammakstud käibemaks. Kohtuotsuses on esitatud samasisulised põhjendused kui 4. juuni
2002. a otsuses haldusasjas nr 3-86/2002.
6. Ida-Viru Maksuamet esitas halduskohtu otsuste peale apellatsioonkaebused, milles taotles, et
ringkonnakohus tühistaks halduskohtu otsuse ja teeks uue otsuse, millega jätaks osaühingu Peipsi
Grupp kaebuse rahuldamata. Apellant leidis, et kohus on kohaldanud MKS § 10 lg 4 ebaõigesti.
Maksusumma tagastamine peatati, sest maksuseaduste rikkumise fakti kohta esitati
kriminaalmenetluse alustamiseks avaldus. OÜ Peipsi Grupp tegevuses ilmnenud maksuseaduste
rikkumise fakt seisneb selles, et maksusumma tagastamise taotluse aluseks olevatel arvetel märgitud
äriühingud ei ole kaebuse esitajale tegelikult kaupu müünud. Kriminaalmenetluse alustamine
kinnitab, et maksuameti avalduses on küllaldaselt andmeid, mis viitavad kuriteo tunnustele.
Kuriteosündmuse tuvastamine ja kuriteo toime pannud isiku kindlakstegemine toimub
kriminaalmenetluses, mitte haldusmenetluses. Enammakse tagastamise peatamisega tõkestatakse
maksuseaduste rikkumist ja hoitakse ära maksuseaduste rikkumise tagajärjel tekkida võivaid
kahjulikke tagajärgi. Kuna kohus tühistas maksuameti otsuse motiveerimatuse tõttu, siis ei saanud
kohus otsustada maksuameti eest, kas enammakstud maksusumma tagastada või mitte.
7. Tartu Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2002. a otsusega rahuldati Ida-Viru Maksuameti esimene
apellatsioonkaebus, tühistati Jõhvi Halduskohtu 4. juuni 2002. a otsus ja jäeti rahuldamata OÜ Peipsi
Grupp kaebus maksuameti 19. veebruari 2002. a otsuse tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks
tagastada enammakstud käibemaks. Ringkonnakohus leidis, et Jõhvi Halduskohus on kohaldanud
MKS § 10 lg-le 4 ja 5 ebaõigesti. Selleks, et enammakstud maksusumma tagastamise peatamine
oleks põhjendatud, ei pea maksuhaldur tuvastama maksuõiguserikkumist. Piisab põhjendatud
kahtlusest ja selle kontrollimiseks kriminaalmenetluse alustamisest. Isegi siis, kui kriminaal- või
väärteomenetluse tulemusena selgub, et maksuõiguserikkumist ei toimunud, võib enammakstud
maksusumma tagastamise peatamine olla põhjendatud. Maksuameti otsus on piisavalt motiveeritud.
8. Tartu Ringkonnakohtu 22. novembri 2002. a otsusega rahuldati samadel motiividel kui
23. oktoobri 2002. a otsuses ka Ida-Viru Maksuameti teine apellatsioonkaebus, tühistati Jõhvi
Halduskohtu 14. juuni 2002. a otsus ja jäeti rahuldamata OÜ Peipsi Grupp kaebus maksuameti
19. märtsi 2002. a otsuse tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks tagastada enammakstud
käibemaks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
9. OÜ Peipsi Grupp on esitanud kassatsioonkaebused, milles taotleb ringkonnakohtu otsuste
tühistamist ja Jõhvi Halduskohtu otsuste jõusse jätmist ning apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses
kantud kohtukulude väljamõistmist. Õigusabikulud kassatsioonimenetluses olid kokku 18 880 krooni
ja apellatsioonimenetluses kokku 23 340 krooni ja 40 senti (tl-d 164-166 ja 217-219).
Kassatsioonkaebustes on samad põhjendused. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on tõlgendanud
MKS § 10 lg-id 4 ja 5 ebaõigesti ega ole arvestanud Riigikohtu halduskolleegiumi 8. mai 1998. a
määruses (asi nr 3-3-1-17-98) avaldatud seisukohti. OÜ Peipsi Grupp on arvanud sisendkäibemaksu
maksusummast maha KMS § 18 lg 1 alusel õigesti, mida kinnitavad Riigikohtu põhiseaduslikkuse
järelevalve kolleegiumi 6. märtsi 2002. a otsuses (asi nr 3-4-1-1-02) avaldatud seisukohad.
Maksuamet on otsuse tegemisel rikkunud proportsionaalsuse printsiipi, kuid ringkonnakohus pole,
hoolimata HKMS § 19 lg-s 6 sätestatud nõudest, kontrollinud diskretsiooni teostamist.
10. Ida-Viru Maksuameti kirjalikes vastustes kassatsioonkaebustele leitakse, et
kassatsioonkaebused ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on kohaldanud MKS § 10 lg-id 4 ja 5
õigesti. Kohtuistungil vaidles maksuameti esindaja kohtukulude taotlusele vastu, sest leidis, et
õigusabikulud kassatsioonimenetluses on liiga suured.
11. Riigikohtu halduskolleegium liitis OÜ Peipsi Grupp kassatsioonkaebused ühte menetlusse, sest
tegemist on üheliigiliste kaebustega ja samade protsessiosalistega.
RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12. Käesolevas haldusasjas on maksuvaidluse õigeks lahendamiseks vajalik kõigepealt vastata
küsimusele, kuidas tõlgendada MKS § 10 lg 4.
1. juulini 2002 kehtinud Maksukorralduse seaduse §-s 10 tehti muudatusi 7. novembril 1996 vastu
võetud Käibemaksuseaduse ja Maksukorralduse seaduse muutmise seadusega. Selle seadusega
täiendati viidatud paragrahvi lõikega 4 järgmises sõnastuses:
"(4) Riiklike maksude maksuhalduril on õigus maksumaksja tegevuses maksukorralduse seaduse või
maksuseaduste rikkumise tunnuste tuvastamisel peatada enammakstud maksusumma tagastamine:
1) otsuse jõustumiseni haldusõiguserikkumise asjas, välja arvatud käesoleva lõike punktis 2
sätestatud juhul;
2) haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 1995, 76-78, 1345; 83, 1441; 1996, 3,
56 ja 57; 26, 528; 31, 631; 48, 944) paragrahv 226 alusel uurimisorganile üleantud materjalide alusel
algatatud kriminaalasjas otsuse jõustumiseni või kriminaalasja algatamisest keeldumise või
lõpetamise määruse tegemiseni;
3) kriminaalasjas otsuse jõustumiseni või kriminaalasja algatamisest keeldumise või lõpetamise
määruse tegemiseni, välja arvatud käesoleva lõike punktis 4 sätestatud juhul;
4) vastavalt kriminaalmenetluse koodeksi (ENSV Ülemnõukogu Teataja 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 1995,
6-8, 69; 15, 173; 83, 1441; 1996, 6, 101; 31, 631; 48, 943) paragrahv 96 4. lõikele edasisuunatud
materjalide alusel tehtud halduskaristuse otsuse jõustumiseni või asja menetluse lõpetamise otsuse
jõustumiseni."
Selle sätte uus redaktsioon jõustus 1. juunil 2000. Uues redaktsioonis lisati esimesse lausesse sõnade
"tunnuste tuvastamisel" järele sõnad "või maksuhalduri poolt maksuseaduse rikkumise fakti kohta
kriminaalasja algatamiseks avalduse esitamisel". Samal ajal jõustus sama paragrahvi täiendamine
lõikega 5 järgmises sõnastuses:
"(5) Käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud juhul teeb maksuhaldur kirjaliku otsuse, milles
märgitakse enammakstud maksusumma, mille tagastamine peatatakse, ning peatamise tinginud
asjaolud koos viidetega vastavatele seadussätetele. Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 2 ja 3
nimetatud taotluse lahendamisel ning 3. lõikes nimetatud juhtudel teeb maksuhaldur kirjaliku otsuse
viitega 1. või 3. lõike vastavale punktile, mille alusel enammakstud maksusumma arvestatakse
maksumaksja muude rahaliste kohustuste katteks. Otsus antakse maksumaksjale kätte allkirja vastu
või saadetakse posti teel."
Käesolevas haldusasjas tuleb kohaldada MKS § 10 1. juunil 2000 jõustunud redaktsiooni. Seega võis
maksuamet alates 1. juunist 2000 peatada enammakstud maksusumma tagastamise kas
Maksukorralduse seaduse või maksuseaduse rikkumise tunnuste tuvastamisel või täienduses
sätestatud alusel - maksuseaduse rikkumise fakti kohta kriminaalasja algatamiseks avalduse
esitamisel.
Maksuameti vaidlustatud otsustest ja seletustest nähtub, et enammakstud maksusumma tagastamine
peatati täienduses sätestatud alusel. Järelikult tuleb selles haldusasjas MKS § 10 lg 4 tõlgendamisel
selgitada, kuidas mõista "maksuseaduse rikkumise fakti" ja selle kohta "kriminaalasja algatamiseks
avalduse esitamist".
13. Mõiste "maksuseaduse rikkumise fakt" tähendab juriidilist fakti - tegu kui õiguserikkumist, mis
koos kriminaalasja algatamiseks avalduse esitamisega moodustavad faktilise koosseisu õigusliku
tagajärje - enammakstud maksusumma tagastamise peatamise - kohaldamiseks.
Faktilise koosseisu kui MKS § 10 lg 4 kohaldamise aluse kindlakstegemiseks on oluline, et
"kriminaalasja algatamiseks avalduse esitamine" tähendab KrMK § 90 lg 1 p-s 3 märgitud teadet kui
kriminaalmenetluse alustamise ajendit. Viidatud paragrahvi 2. lõike järgi alustatakse sellise teate
alusel kriminaalmenetlust siis, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad kuriteo tunnustele. See
tähendab, et kui maksuametil pole maksuõiguserikkumise kohta selliseid andmeid, mis viitavad
kuriteo tunnustele, siis puudub üks faktilise koosseisu element - "maksuseaduse rikkumise fakt".
Tagastamise peatamine poleks sellisel juhul õiguspärane.
Vastavalt KrMK § 93 lg-le 4 tuleb kriminaalmenetluse alustamise küsimus lahendada ja informeerida
teate esitajat menetluse alustamisest või alustamata jätmisest kümne päeva jooksul, arvates teate
saabumisest. Sama paragrahvi lõike 5 alusel tuleb teatada ka menetluse alustamise kuupäev ja
kriminaalasja number. Kriminaalmenetluse alustamisest keeldumine ei tähenda iseenesest, et
tagastamise peatamine oli ebaõige.
Enammakstud maksusumma tagastamise peatamiseks peab maksuametil olema selliseid andmeid,
mis viitavad kuriteo tunnustele tagastamistaotluse esitanud maksukohustuslase tegevuses. Seejuures
peab kuriteokahtlus seisnema alusetu tagastamistaotluse esitamises kasu saamise eesmärgil. Silmas
tuleb pidada, et maksudeklaratsioonis esitatud tagastamistaotlus on seotud konkreetse maksu ja
maksustamisperioodiga. Teiste maksude või maksustamisperioodidega seotud nõuded või
kuriteokahtlus ei ole enammakstud maksusumma tagastamise peatamise aluseks.
14. Maksukorralduse seaduse § 10 lg 4 algset redaktsiooni on Riigikohtu halduskolleegium
tõlgendanud 8. mai 1998. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-17-98 (RT III 1998, 17, 182). Ka uue
redaktsiooni tõlgendamisel on olulised viidatud määruse järgmised seisukohad:
1. Maksuhalduri õigus peatada enammakstud maksusumma tagastamine eeldab MKS § 10 mõttest
tulenevalt sellise maksuõiguserikkumise tunnuste tuvastamist, millest järelduks, et enammakstud
maksusumma tagastamise taotlus on ebaõige. Seega ei tulene maksuhalduri õigus peatada
enammakstud maksusumma tagastamine ükskõik millise maksuõiguserikkumise tunnuste
tuvastamisest. Maksuhaldur peab näitama, et sellel maksuõiguserikkumisel, mille tunnused tuvastati,
on seos tagastamisele kuuluva maksusummaga. Uue redaktsiooni kohaldamisel ei tule lähtuda
maksuõiguserikkumise tunnuste tuvastamisest, vaid andmetest, mis viitavad kuriteo tunnustele.
2. Maksuhalduri õigus peatada MKS § 10 lg 4 alusel enammakstud maksusumma tagastamine ei ole
maksuhalduri kohustus, vaid üksnes õigus teostada otsustusdiskretsiooni. Diskretsioonivolitus ei
tähenda täielikku otsustamisvabadust, kuna diskretsiooni teostamisel on õiguslikud piirid. MKS § 10
lg 4 kohaldamisel tuleb juhinduda selle sätte ja kogu seaduse eesmärgist ja mõttest.
3. Maksukorralduse seaduse § 10 lg 4 eesmärk ja mõte on anda maksuhaldurile võimalus tagada
maksumaksja maksukohustuse täitmine juhul, kui on piisav alus kahtluseks, et maksukohustus jääb
muidu täitmata.
15. MKS § 10 lg 4 kohaldamisel riivatakse eeskätt enammakstud maksusumma tagastamist taotleva
isiku omandiõigust. Enammakstud maksusumma tagastamise peatamine on sarnane
maksukohustuslase pangakonto arestimisega. Viimati nimetatud abinõu võib maksuhaldur kohaldada
aga üksnes maksukohustuslase maksuvõla puhul. Sellest teeb kolleegium järelduse, et enammakstud
maksusumma tagastamise peatamine pelgalt ebamäärase kahtluse alusel oleks omandiõiguse kui
põhiõiguse rikkumine. Ka seepärast tõlgendab kolleegium MKS § 10 lg 4 eelkirjeldatud viisil.
Enammakstud maksusumma tagastamise peatamine on taotleja põhiõigust intensiivselt riivav abinõu,
mille kohaldamiseks peab maksuamet hoolikalt kaaluma nii peatamise kui ka peatamata jätmise
tagajärgi. Silmas tuleb seejuures pidada, et enammakstud maksusumma tagastamine ei takista
kriminaalmenetlust ega välista maksuameti hilisemaid nõudeid. Tagastamine ei tähenda, et
maksuamet on tunnistanud maksukohustuslase taotluse õiguspäraseks ega või selle taotluse aluseid
enam edaspidi kontrollida.
Oluline on seegi, et kehtiva, 1. juulil 2002 jõustunud Maksukorralduse seaduse § 107 lg 5 annab
maksuhaldurile võimaluse rahuldada enammakstud maksusumma tagastamise taotlus, kui
maksukohustuslane esitab piisava tagatise. Ka sellest sättest tuleneb maksuhalduri kohustus kaaluda
enammakstud maksusumma tagastamise peatamise proportsionaalsust. Piisava ja aktsepteeritava
tagatise esitamine võimaldab maksuhalduril kohaldada mõõdukamat abinõu maksukohustuse
täitmiseks.
16. Enammakstud käibemaksu tagastamise peatamiseks peab maksuametil olema andmeid, mis
viitavad sellise kuriteo tunnustele, kus ebaõige tagastamistaotluse esitamise abil nõutakse alusetult
käibemaksu tagastamist kasu saamiseks. Maksusumma tagastamise peatamise otsuse põhjendamisel
tulebki viidata niisugustele andmetele.
Maksuamet pole ei vaidlustatud otsustes ega kohtumenetluses esitanud selliseid andmeid, kus kaebaja
on ebaõige tagastamistaotluse esitamise abil nõudnud alusetult käibemaksu tagastamist. Asjaolust, et
osaühingu Peipsi Grupp lepingupartnerite tegevus pole õiguspärane, ei tulene iseenesest, et kaebaja
on alusetult nõudnud enammakstud maksusumma tagastamist. Sellist järeldust kinnitab Riigikohtu
põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6. märtsi 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-1-02 (RT III 2002, 8,
74). Viidatud otsuse punktis 16 on Riigikohus asunud järgmisele seisukohale: "Käibemaksupettusega
saab olla tegemist siis, kui müüja väljastab ostjale arve, kuid müüja jätab arvel näidatud käibemaksu
riigile tasumata. Selles olukorras tekib riigil nõudeõigus müüja vastu. Ostjal ei ole kohustust
kontrollida, kas müüja tasub riigile käibemaksu, ning üldjuhul pole see tal ka võimalik. Kui ostja on
käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust."
Maksuamet ei ole tuvastanud maksusumma tagastamise peatamise aluseks olevat faktilist koosseisu
ega põhjendanud, miks enammakstud maksusumma tagastamise peatamine on vajalik. Seepärast on
maksuameti vaidlustatud otsused õigusvastased ja need tuleb tühistada.
17. Ringkonnakohus pole MKS § 10 lg 4 kohaldamisel pööranud vajalikku tähelepanu nõudele, et
tegemist peab olema andmetega maksusumma tagastamist taotlenud maksukohustuslase sellise
tegevuse kohta, kus ebaõige tagastamistaotluse esitamise abil nõutakse alusetult käibemaksu
tagastamist. Niisuguseid andmeid ei ole maksuamet esitanud vaidlustatud otsustes ega
kohtumenetluses. Seepärast tuleb ringkonnakohtu otsused tühistada MKS § 10 lg 4 ebaõige
kohaldamise tõttu.
18. Osaühingu Peipsi Grupp kassatsioonkaebused tuleb rahuldada osaliselt, sest jõusse ei saa jätta
Jõhvi Halduskohtu otsuseid osas, millega maksuametit kohustati tagastama enammakstud käibemaks.
Maksuamet kohaldas küll MKS § 10 lg 4 vääralt, kuid samas on rohkem kui aasta tagasi alustatud
kriminaalmenetlust ja seda ei ole lõpetatud. Riigikohtu halduskolleegiumil puudub võimalus hinnata,
kas kriminaalmenetluses on selgunud asjaolusid, mis on piisavaks aluseks, et käibemaksu
tagastamine peatada. Maksuametil tuleb käesolevast otsusest ja kriminaalmenetluse senistest
tulemustest lähtudes ise otsustada, kas käibemaks viivitamata tagastada või teha uus otsus
tagastamise peatamiseks. Kui maksuametil on piisavalt tõendeid maksu määramiseks, siis tuleb teha
maksuotsus, mitte aga peatada enammakstud maksusumma tagastamine. Võimalik on ka see, et
maksukohustuslane esitab vastavalt kehtiva MKS § 107 lg-le 5 maksusumma tagastamiseks piisava
tagatise.
19. Osaühingu Peipsi Grupp kohtukulude taotlus rahuldatakse osaliselt, sest kassatsioonkaebused
rahuldatakse osaliselt, ning samuti peab Riigikohtu halduskolleegium 18 880 krooni suurust
õigusabikulu kassatsioonimenetluses liiga suureks. Kuigi tegemist on kahe kassatsioonkaebusega,
lähtub kolleegium sellest, et tegemist on sarnaste vaidlustega. Kolleegium vähendab maksuametilt
väljamõistetavat õigusabikulu kassatsioonimenetluses poole võrra. Seega mõistetakse maksuametilt
osaühingu Peipsi Grupp kasuks välja 9440 krooni õigusabikulude katteks kassatsioonimenetluses ja
23 340 krooni 40 senti apellatsioonimenetluses.
Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann