3-1-1-35-03 · Riigikohus

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-35-03

Määruse tegemise koht ja

kuupäev

Tartu, 8. aprill 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Ott Järvesaar ja

Hannes Kiris

Kohtuasi

AS. V. K. väärteoasi Maapõueseaduse § 83 lg 2 p 1

järgi.

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2003. a määrus

väärteoasjas nr 2-4-5/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Keskkonnainspektsiooni esindaja vandeadvokaadi abi

Indrek Parresti määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

11. märts 2003. a , kirjalik menetlus

Resolutsioon

Anda kriminaalasi lahendamiseks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseisule.

Kohtumäärus jõustub 8. aprillil 2003. a ega ole edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ida-Viru Maakohtu 27. detsembri 2002. a otsusega lõpetati väärteomenetlus AS. V. K. suhtes

Maapõueseaduse § 83 lg 2 p 1 järgi teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohtuotsuse peale esitas

Keskkonnainspektsioon 13. jaanuaril 2003. a apellatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtule.

2. Viru Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2003. a määrusega jäeti apellatsioonkaebus läbi vaatamata. Määruse

motiivide kohaselt esitatakse VTMS § 137 lg 3 kohaselt apellatsioon kohtuotsuse teinud kohtule 15 päeva

jooksul alates päevast, mil maa- või linnakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks

kättesaadav. Maakohtu otsus oli pooltele kättesaadav alates 27. detsembrist 2002. a ja apellatsiooni esitamise

tähtajaks oli seega 10. jaanuar 2003. a. Keskkonnaministeeriumi kassatsioonkaebus (mis oli postitatud

13. jaanuaril 2003. a) saabus maakohtusse 14. jaanuaril 2003. a. Kohus ei pidanud vajalikuks kohaldada

kriminaalmenetluse sätteid põhjendusega, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on Väärteomenetluse

seadustikus selgelt ja ühemõtteliselt reguleeritud. Ühtlasi pidas ringkonnakohtunik vajalikuks märkida, et ka

AKKS § 6 lg 1 p 2 kohaselt loetakse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega alates päevast, mil kohtuotsus

tervikuna on teatavaks tehtud. Määruses märgitu kohaselt on kohtumenetluse poolel õigus esitada selle peale

kümne päeva jooksul määruskaebus.

3. AS. V. K. kaitsja vandeadvokaat Toomas Vaher esitas 28. jaanuaril 2003. a Viru Ringkonnakohtule

taotluse 27. jaanuaril 2003. a tehtud määruse täitmisel ilmnenud ebaselguse lahendamiseks. Taotluses

märgiti, et VTMS § 191 p 10 kohaselt ei saa apellatsiooni käiguta või läbivaatamata jätmise määrust

määruskaebe korras vaidlustada ja seda - seaduses otseselt sätestatud keeldu on aktsepteeritud ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi lahendis 3-1-1-123-02 (RT III 2002, 35, 382). Taotluses rõhutatakse, et tulenevalt

VTMS § 199 lg-st 2 on Viru Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2003. a määruse jõustumisega jõustunud ka Ida-

Viru Maakohtu 27. detsembri 2002. a otsus ja seda tuleks täitma asuda. Viru Ringkonnakohtu 27. jaanuari

2003. a määruses sisalduv ebaõige osutamine määruskaebe võimalusele aga takistab maakohtu otsuse

täitmist. Seetõttu taotlebki kaitsja, et ringkonnakohus kõrvaldaks VTMS § 212 lg 1 alusel tehtava määrusega

ebaselguse ja selgitaks, et 27. jaanuari 2003. a määrus ei ole tegelikult määruskaebe korras vaidlustatav.

4. Viru Ringkonnakohtu kohtunik Anne Palmiste vastuses ülalnimetatud taotlusele märgiti, et VTMS § 212

näeb ette kohtulahendite täitmisel tekkivate küsimuste lahendamise korra, täita aga saab vaid jõustunud

kohtulahendit. Käesolevas väärteoasjas aga kohtuniku arvates sisuline ja jõustunud ringkonnakohtu lahend

puudub.

5. Viru Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2003. a määruse peale esitas määruskaebuse Keskkonnainspektsiooni

esindaja vandeadvokaadi abi Indrek Parrest, kes taotleb määruse tühistamist. Kaebuse esitaja on seisukohal,

et kaebetähtaja arvutamisel tuleb ka väärteomenetluses lähtuda KrMK § 85 lg-st 1, mille kohaselt tähtaegade

arvutamisel ei arvestata tähtaja hulka seda tundi ega ööpäeva, millest loetakse tähtaja algust. VTMS § 137

lg 3 aga ei reguleeri kaebuse esitaja arvates mitte apellatsioonitähtaja arvutamise metoodikat vaid sätestab

üksnes tähtaja pikkuse. Seega ei alanud apellatsioonitähtaja kulgemine kaebuse esitaja arvates mitte 27.

kuupäevast, vaid sellele järgnenud kalendripäevast, s.o 28. detsembrist 2002. a. Tähtaja lõpp langes järelikult

11. jaanuarile 2003. a, mis oli aga puhkepäev. KrMK § 85 lg 4 näeb ette, et kui tähtaja lõpp langeb

puhkepäevale, loetakse tähtaja viimaseks päevaks puhkepäevale järgnev tööpäev. Puhkepäevale järgnevaks

tööpäevaks oli 13. jaanuar 2003. a seega päev, mil Keskkonnainspektsioon kaebuse postitas.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht

6. AS. V. K. kaitsja vandeadvokaat T. Vaher on 28. jaanuaril 2003. a Viru Ringkonnakohtule esitatud

taotluses põhjendatult märkinud, et VTMS § 191 p 10 kohaselt on välistatud määruskaebuse esitamine

väärteomenetluse asjas tehtud apellatsiooni käiguta või läbivaatamata jätmise määruse peale.

7. Seadusandja kõnealusele seisukohale VTMS § 191 p 10 sõnastamisel on juhitud tähelepanu ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi kolmeliikmelise koosseisu poolt 26. novembril 2002. a kohtuasjas 3-1-1-123-02 (RT

III 2002, 35, 382) tehtud kohtumääruses. Selles kohtumääruses märgitakse, et "Väärteomenetluse seadustiku

§ 191 punkti 10 kohaselt ei saa ringkonnakohtus apellatsiooni käiguta või läbi vaatamata jätmise kaebuse

peale määruskaebust esitada. Sellest tulenevalt ei kuulu käesoleva määruskaebuse läbivaatamine Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi pädevusse."

8. Vaatamata eelöeldule ei saa käsitletava väärteomenetlusega seonduva õigusliku küsimuse puhul jätta

arvestamata, et vastavalt AKKS § 68 lg 1 p-le 9 on kriminaalmenetluses apellatsiooni ja kassatsiooni, samuti

erikaebuse- või protesti läbivaatamata jätmise kaebused erikaebe (määruskaebe) korras vaidlustatavad.

Seisukohta, et kriminaalmenetluses peab kindlasti olema võimalik vaidlustada kõnealuseid kaebuse

läbivaatamata jätmise määrusi, on põhjendatud ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt tehtud lahendites

3-1-1-37-98 (RT III 1998, 14, 150) ja 3-1-1-108-00 (RT III 2000, 27, 299). Põhjendus on eeskätt selles, et

kõnealuste kaebuste läbivaatamata jätmisel on tegemist otsustusega vastavas küsimuses kohtukaebeõiguse

välistatuse kohta ja sellist - põhiõiguse riivet sisaldavat otsustust peab olema võimalik vähemalt üks kord

kohtulikult kontrollida.

9. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kolmeliikmeline koosseis, tõdedes, et seadusandja on kohtukaebeõigust

kui põhiõigust riivava küsimuse lahendanud kriminaalmenetluses ja väärteomenetluses kardinaalselt

erinevalt ning juhindudes AKKS § 58 lg-test 1 ja 2, leiab, et kriminaalasi tuleb anda lahendamiseks

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseisule.

Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris