3-1-1-51-03 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedTallinna Linnakohtu 5. detsembri 2001. a kohtuotsusega mõisteti A. Z. süüdi ja teda karistati KrK § 140 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi vabadusekaotusega 1 aastaks ning § 139 lg 2 p 2 järgi vabadusekaotusega 6 kuuks. KrK
Legislator headnote
AI generated3-1-1-51-03 · Riigikohus: Tallinna Linnakohtu 5. detsembri 2001. a kohtuotsusega mõisteti A. Z. süüdi ja teda karistati KrK § 140 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi vabadusekaotusega 1 aastaks ning § 139 lg 2 p 2 järgi vabadusekaotusega 6 kuuks. KrK
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-1-1-51-03
Määruse tegemise koht ja
kuupäev
Tartus 7. aprillil 2003. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter
Vaher
Kohtuasi
A. Z. süüdistusasi KrK § 140 lg 2 p-de 1 ja 2 ning
§ 139 lg 2 p 2 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Linnakohtu kohtunik Alar Möldre
14. veebruari 2003. a määrus, millega jäeti A. Z.
karistusest vabastamata
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A. Z. erikaebus
Asja läbivaatamise kuupäev
1. aprill 2003. a ( kirjalik menetlus)
Resolutsioon
1. Tallinna Linnakohtu kohtunik Alar Möldre
14. veebruari 2003. a määrus A. Z. suhtes jätta
muutmata, erikaebus jätta rahuldamata.
2. Määrus jõustub 7. aprillil 2003. a ega kuulu
edasikaebamisele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tallinna Linnakohtu 5. detsembri 2001. a kohtuotsusega mõisteti A. Z. süüdi ja teda karistati KrK § 140
lg 2 p-de 1 ja 2 järgi vabadusekaotusega 1 aastaks ning § 139 lg 2 p 2 järgi vabadusekaotusega 6 kuuks. KrK
§ 40 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja lõplikuks karistuseks mõisteti talle 1
aasta vabadusekaotust. KrK § 41 sätete alusel liideti sellele karistusele osaliselt Tallinna Linnakohtu 9. juuli
1998. a kohtuotsusega KrK § 141 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistus 6 aastat vabadusekaotust. A. Z. lõplikuks
karistuseks mõisteti 6 aastat ja 1 kuu vabadusekaotust, algusega 10. aprill 2001. a.
2. A. Z. esitas Tallinna Prokuratuurile avalduse tema kohtuasi uuesti läbi vaadata ja karistust kergendada.
Prokurör Kairit Alvela esitas Tallinna Linnakohtule omapoolse taotluse, jätta A. Z. karistusest vabastamata,
sest puuduvad tema karistusest vabastamise alused KarSRS § 1 lg 1 järgi.
3. Tallinna Linnakohtu kohtunik Alar Möldre jättis 14. veebruari 2003. a määrusega A. Z. karistusest
vabastamata. Kohtunik leidis, et A. Z-le KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja § 140 lg 2 p 1 ja 2 järgi süüksarvatud
kuritegudele vastab KarS § 200 lg 2 p-s 7 ettenähtu kuriteokoosseis, KrK § 139 lg 2 järgi süüksarvatud teole
vastab KarS § 199 lg 2 p-s 4 ettenähtud kuriteokoosseis. A. Z-le Kriminaalkoodeksi järgi süüksarvatud
kuriteod on ka Karistusseadustiku järgi kuritegudena karistatavad ja seetõttu ei ole seaduslikke aluseid tema
karistusest vabastamiseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
4. A. Z. esitas Tallinna Linnakohtu kohtuniku määruse peale erikaebuse, põhjendades seda järgmiselt.
4.1 Ta leiab, et kohtunik on selle määrusega otsustanud küsimusi, mida tema oma pöördumises ei tõstatanud,
kuna ta ei taotlenud enese karistusest vabastamist, vaid karistuse vähendamist.
4.2 Ta soovib vastust küsimusele, miks esimese astme kohtu kohtuniku määrus on edasikaevatav
Riigikohtusse, jättes vahele ringkonnakohtu.
4.3 A. Z. ei ole nõus kohtuniku järeldusega, et tema tegu kvalifitseerub KarS § 200 lg 2 p 7 järgi, kuna tema
arvates KarS §-s 200 ei ole 2. lõiget ning 7. punkti.
4.4 A. Z. palub määruse tühistada ja seoses Karistusseadustiku kehtestamisega tema karistust vähendada.
RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Erikaebus ei kuulu rahuldamisele järgmistel põhjustel.
5.1 Seoses Karistusseadustiku kehtimahakkamisega ei kaasne automaatselt kõikidele karistust kandvatele
isikutele uue karistuse mõistmist. Karistuste revideerimise kord on sätestatud Karistusseadustiku
rakendamise seaduses, mille kohaselt toimub vaid isikute vabastamine karistusest, kui neile süüksarvatud
teod on Karistusseadustiku järgi dekriminaliseeritud. Lisaks sellele on Riigikohtu üldkogu oma 17. märtsi
2003. a kohtuotsuses S. B. süüdistusasjas leidnud, et ka vabadusekaotust kandvate isikute karistust tuleb
vähendada Karistusseadustiku eriosa vastavas paragrahvis ettenähtud vangistuse ülemmäära piirini. A. Z-le
mõistetud karistused ei ületa vastavate kuritegude eest Karistusseadustiku eriosas kehtestatud karistuste
ülempiire. Seega puudub alus temale mõistetud karistuse kergendamiseks.
5.2 KarSRS § 10 lg 2 kohaselt esitatakse selleliigilised erikaebused Riigikohtule.
5.3 KarS § 200 lg 2 p 7 näeb ette karistuse röövimise eest, mis on toime pandud grupi või kuritegeliku
ühenduse poolt. See kvalifikatsioon vastab A. Z-le Tallinna Linnakohtu 9.07.1998. a kohtuotsusega
inkrimineeritud KrK § 141 lg 2 p-le 1.
Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Peeter Vaher