Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-51-03 ECLI:EE:RK:2003:3.1.1.51.03.113 AI generated

3-1-1-51-03 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-51-03
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtumäärus

Legislator summary

AI generated

Tallinna Linnakohtu 5. detsembri 2001. a kohtuotsusega mõisteti A. Z. süüdi ja teda karistati KrK § 140 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi vabadusekaotusega 1 aastaks ning § 139 lg 2 p 2 järgi vabadusekaotusega 6 kuuks. KrK

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-51-03 · Riigikohus: Tallinna Linnakohtu 5. detsembri 2001. a kohtuotsusega mõisteti A. Z. süüdi ja teda karistati KrK § 140 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi vabadusekaotusega 1 aastaks ning § 139 lg 2 p 2 järgi vabadusekaotusega 6 kuuks. KrK

Keywords

AI generated
provisional divorce measures lack of prosecutorial standing inadequate constitutional complaint recusal of public prosecutors revocatory avoidance action precautionary measure in debt enforcement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-51-03

Määruse tegemise koht ja

kuupäev

Tartus 7. aprillil 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter

Vaher

Kohtuasi

A. Z. süüdistusasi KrK § 140 lg 2 p-de 1 ja 2 ning

§ 139 lg 2 p 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu kohtunik Alar Möldre

14. veebruari 2003. a määrus, millega jäeti A. Z.

karistusest vabastamata

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. Z. erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

1. aprill 2003. a ( kirjalik menetlus)

Resolutsioon

1. Tallinna Linnakohtu kohtunik Alar Möldre

14. veebruari 2003. a määrus A. Z. suhtes jätta

muutmata, erikaebus jätta rahuldamata.

2. Määrus jõustub 7. aprillil 2003. a ega kuulu

edasikaebamisele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnakohtu 5. detsembri 2001. a kohtuotsusega mõisteti A. Z. süüdi ja teda karistati KrK § 140

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi vabadusekaotusega 1 aastaks ning § 139 lg 2 p 2 järgi vabadusekaotusega 6 kuuks. KrK

§ 40 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja lõplikuks karistuseks mõisteti talle 1

aasta vabadusekaotust. KrK § 41 sätete alusel liideti sellele karistusele osaliselt Tallinna Linnakohtu 9. juuli

1998. a kohtuotsusega KrK § 141 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistus 6 aastat vabadusekaotust. A. Z. lõplikuks

karistuseks mõisteti 6 aastat ja 1 kuu vabadusekaotust, algusega 10. aprill 2001. a.

2. A. Z. esitas Tallinna Prokuratuurile avalduse tema kohtuasi uuesti läbi vaadata ja karistust kergendada.

Prokurör Kairit Alvela esitas Tallinna Linnakohtule omapoolse taotluse, jätta A. Z. karistusest vabastamata,

sest puuduvad tema karistusest vabastamise alused KarSRS § 1 lg 1 järgi.

3. Tallinna Linnakohtu kohtunik Alar Möldre jättis 14. veebruari 2003. a määrusega A. Z. karistusest

vabastamata. Kohtunik leidis, et A. Z-le KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja § 140 lg 2 p 1 ja 2 järgi süüksarvatud

kuritegudele vastab KarS § 200 lg 2 p-s 7 ettenähtu kuriteokoosseis, KrK § 139 lg 2 järgi süüksarvatud teole

vastab KarS § 199 lg 2 p-s 4 ettenähtud kuriteokoosseis. A. Z-le Kriminaalkoodeksi järgi süüksarvatud

kuriteod on ka Karistusseadustiku järgi kuritegudena karistatavad ja seetõttu ei ole seaduslikke aluseid tema

karistusest vabastamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

4. A. Z. esitas Tallinna Linnakohtu kohtuniku määruse peale erikaebuse, põhjendades seda järgmiselt.

4.1 Ta leiab, et kohtunik on selle määrusega otsustanud küsimusi, mida tema oma pöördumises ei tõstatanud,

kuna ta ei taotlenud enese karistusest vabastamist, vaid karistuse vähendamist.

4.2 Ta soovib vastust küsimusele, miks esimese astme kohtu kohtuniku määrus on edasikaevatav

Riigikohtusse, jättes vahele ringkonnakohtu.

4.3 A. Z. ei ole nõus kohtuniku järeldusega, et tema tegu kvalifitseerub KarS § 200 lg 2 p 7 järgi, kuna tema

arvates KarS §-s 200 ei ole 2. lõiget ning 7. punkti.

4.4 A. Z. palub määruse tühistada ja seoses Karistusseadustiku kehtestamisega tema karistust vähendada.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Erikaebus ei kuulu rahuldamisele järgmistel põhjustel.

5.1 Seoses Karistusseadustiku kehtimahakkamisega ei kaasne automaatselt kõikidele karistust kandvatele

isikutele uue karistuse mõistmist. Karistuste revideerimise kord on sätestatud Karistusseadustiku

rakendamise seaduses, mille kohaselt toimub vaid isikute vabastamine karistusest, kui neile süüksarvatud

teod on Karistusseadustiku järgi dekriminaliseeritud. Lisaks sellele on Riigikohtu üldkogu oma 17. märtsi

2003. a kohtuotsuses S. B. süüdistusasjas leidnud, et ka vabadusekaotust kandvate isikute karistust tuleb

vähendada Karistusseadustiku eriosa vastavas paragrahvis ettenähtud vangistuse ülemmäära piirini. A. Z-le

mõistetud karistused ei ületa vastavate kuritegude eest Karistusseadustiku eriosas kehtestatud karistuste

ülempiire. Seega puudub alus temale mõistetud karistuse kergendamiseks.

5.2 KarSRS § 10 lg 2 kohaselt esitatakse selleliigilised erikaebused Riigikohtule.

5.3 KarS § 200 lg 2 p 7 näeb ette karistuse röövimise eest, mis on toime pandud grupi või kuritegeliku

ühenduse poolt. See kvalifikatsioon vastab A. Z-le Tallinna Linnakohtu 9.07.1998. a kohtuotsusega

inkrimineeritud KrK § 141 lg 2 p-le 1.

Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Peeter Vaher