3-3-1-22-03 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-22-03

Määruse kuupäev

11. juuni 2003

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel

Kohtuasi

Malle Valma taotlus määrata Tallinna Linnavalitsusele Tallinna

Halduskohtu otsuse täitmata jätmise eest rahatrahv

Menetluse alus Riigikohtus

Malle Valma esindaja taotlus täiendava otsuse tegemiseks

haldusasjas 3-3-1-22-03 kohtukulude osas

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Malle Valma esindaja taotlus kohtukulude väljamõistmiseks rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu 28. jaanuari 2002. a otsusega haldusasjas nr 3-460/98 jäeti rahuldamata

Malle Valma avaldus Tallinna Linnavalitsusele 100 000 krooni suuruse trahvi määramiseks

halduskohtu 8. juuni 1998. a otsuse ettekirjutuse täitmata jätmise eest. Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegiumi 11. novembri 2002. a otsusega haldusasjas nr 2-3/316/2002 jäeti M. Valma

apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

2. M. Valma esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsus täies

ulatuses ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Õigusabikulude suhtes

kassatsioonkaebuses taotlusi ei esitatud.

3. Riigikohtu halduskolleegium vaatas asja läbi kirjalikus menetluses. Halduskolleegiumi 3. aprilli

2003. a otsusega haldusasjas nr 3-3-1-22-03 rahuldati M. Valma kassatsioonkaebus osaliselt, tühistati

Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsused ning määrati Tallinna

Linnavalitsusele Tallinna Halduskohtu 8. juuni 1998. a otsuse täitmata jätmise eest rahatrahv 50 000

krooni.

Samuti mõisteti Riigikohtu halduskolleegiumi otsusega M. Valma kasuks välja 10 620 krooni

suurused õigusabikulud. Õigusabikulude väljamõistmist põhjendas Riigikohtu halduskolleegium

järgnevalt: "Asja materjalidest nähtub, et M. Valma on kohtumenetluse käigus taotlenud ka

õigusabikulude väljamõistmist halduskohtus summas 2655 krooni ja ringkonnakohtus summas 7965

krooni. Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebuses ei ole M. Valma õigusabikulude väljamõistmist

taotlenud, kuid samuti ei ole ta taotlenud Riigikohtult asja lõplikku lahendamist, s.t rahatrahvi

määramist, vaid asja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmist. Kuna Riigikohtu

halduskolleegium teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab M. Valma taotluse Tallinna Linnavalitsusele

trahvi määramiseks, peab halduskolleegium vajalikuks lahendada ka õigusabikulude väljamõistmise

küsimus.

HKMS § 93 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt

kantud kohtukulud. Kuna Riigikohtu halduskolleegium rahuldab M. Valma taotluse Tallinna

Linnavalitsusele rahatrahvi määramiseks, tuleb Tallinna Linnavalitsuselt välja mõista M. Valma

kasuks kohtukulud summas 10 620 krooni."

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

4. 15. aprillil 2003 esitas M. Valma esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik Riigikohtule taotluse TsMS

§ 238 lg 1 p 3 alusel täiendava otsuse tegemiseks haldusasjas nr 3-3-1-22-03, millega mõista Tallinna

Linnavalitsuselt välja kassatsioonimenetluse kohtukulud 6195 krooni. Taotluses märgitakse, et

kuivõrd M. Valma taotles asja läbivaatamist kirjalikus menetluses ja kassatsioonkaebuse taotlus oli

kasseeritava kohtuotsuse tühistamine ja asja uueks läbivaatamiseks saatmine ringkonnakohtule, siis ei

saanud ega võinudki M. Valma arvata, et kohtukulude jagamise küsimus saaks tõusetuda

kassatsioonimenetluses. Juhul, kui Riigikohus protsessiökonoomikast tulenevalt otsustas asja

lahendada ise, oleks tulnud teha M. Valmale ettepanek kohtukulude väljamõistmise taotluse

esitamiseks Riigikohtule.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Halduskohtumenetluse seadustik ei reguleeri eraldi kohtukulude jagamist kassatsioonimenetluses.

Järelikult tuleb kassatsioonimenetluses kohaldada kohtukulude üldregulatsiooni. HKMS § 93 lg 1

kohaselt mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, välja tema poolt kantud kohtukulud.

Sama paragrahvi lg 7 sätestab, et kohtukulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne

kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmisel kohtukulusid välja

ei mõisteta.

HKMS § 65 reguleerib asja läbivaatamist Riigikohtu istungil. Ehkki selle paragrahvi lõike 4 kohaselt

ei toimu Riigikohtu istungil poolte vaidlusi, on HKMS § 93 lõikest 7 tulenevalt siiski võimalik

esitada kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid Riigikohtu istungil.

HKMS § 61 lg 1 kohaselt võib kohtuistungit korraldamata lahendada kassatsioonkaebuse kirjalikus

menetluses, kui kassatsioonkaebuse esitaja või teised protsessiosalised ei ole HKMS § 54 lg 2 ja § 59

lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. Viidatud sätete - HKMS § 54 lg 2 ja § 59 lg 2

- kohaselt kui kassaator või protsessiosaline ei ole kassatsioonkaebuses või vastuses sellele märkinud,

et ta soovib kohtuistungist osa võtta, loetakse, et ta seda ei soovi. Seetõttu peab kassaator, kes ei ole

kassatsioonkaebuses märkinud soovi kohtuistungist osa võtta, arvestama võimalusega, et

kohtuistungit asjas ei toimu, asi lahendatakse kirjalikus menetluses ja tal puudub võimalus esitada

Riigikohtule täiendavaid taotlusi, sealhulgas taotlust kohtukulude väljamõistmiseks.

Järelikult kassaator, kes soovib asja läbivaatamist kirjalikus menetluses ja on kandnud

kassatsioonkaebuse esitamisega seotud kohtukulusid, mille väljamõistmist ta soovib, peab esitama

kohtukulude väljamõistmiseks vajalikud dokumendid õigeaegselt Riigikohtule.

6. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et kohtukulude väljamõistmiseks vajalikud

dokumendid tuleb kohtukulude väljamõistmist soovival kassaatoril Riigikohtule esitada olenemata

sellest, kas kassatsioonkaebuses taotletakse asjas lõpliku otsuse tegemist Riigikohtu poolt või asja

uueks läbivaatamiseks saatmist alama astme kohtule.

HKMS § 64 lg 1 kohaselt kontrollib Riigikohus kassatsioonkaebuse alusel, kas ringkonnakohus ja

esimese astme kohus on järginud kohtumenetluse seaduse sätteid ja õigesti kohaldanud seadust.

Sellest sättest ega ka teistest Halduskohtumenetluse seadustiku normidest ei tulene, et Riigikohus

oleks seotud kassatsioonkaebuses esitatud taotlusega ning omaks otsuse tegemisel võimalust üksnes

kassatsioonkaebuses esitatud taotluse rahuldamiseks või selle rahuldamata jätmiseks. HKMS § 64

lõikest 1 ja §-st 72, mis sätestab Riigikohtu volitused kassatsioonimenetluses, tuleneb, et Riigikohtul

on kassatsioonkaebuse rahuldamisel õigus valida, kas ta saadab asja uueks läbivaatamiseks esimese

või teise astme kohtule või teeb asjas ise lõpliku otsuse.

Seetõttu isik, kes taotleb asja uueks läbivaatamiseks saatmist alama astme kohtule ja, olles kandnud

kassatsiooniastmes kohtukulusid, ei taotle nende väljamõistmist, kannab ise riski, et Riigikohus

lahendab asja lõplikult ja tema kohtukulud jäävadki välja mõistmata. Kui kassatsioonkaebuses ei

taotleta kohtukulude väljamõistmist ja puuduvad selleks vajalikud dokumendid, on Riigikohtul alus

eeldada, et protsessiosalised ei ole asjas kohtukulusid kandnud või et nende väljamõistmist ei soovita.

7. TsMS § 238 lg 1 p 3 sätestab järgmist: "Asja otsustanud kohus võib protsessiosalise taotlusel või

omal algatusel teha täiendava otsuse, kui kohus ei ole poole taotlusele vaatamata lahendanud

kohtukulude jaotamist." Käesoleval juhul ei olnud M. Valma esindaja J. Leppiku poolt esitatud

kassatsioonkaebuses kohtukulude väljamõistmise taotlust. Seetõttu puudub alus täiendava otsuse

tegemiseks TsMS § 238 lg 1 alusel, kuna kohtukulude väljamõistmise taotlust ei olnud asjas esitatud.

8. M. Valma kassatsioonkaebuse rahuldamisel mõisteti Riigikohtu 3. aprilli 2003. a otsusega

M. Valma kasuks välja 10 620 krooni suurused õigusabikulud, mis hõlmasid halduskohtus kantud

kulusid 2655 krooni ja ringkonnakohtus kantud kulusid 7965 krooni. 15. aprillil 2003 esitatud

taotlusega soovib M. Valma esindaja M. Valma kasuks Tallinna Linnavalitsuselt õigusabikulu, 6195

krooni väljamõistmist kassatsioonkaebuse koostamise eest.

Käesoleva määruse punktides 5-7 toodud seisukohtadele vastavalt jääb taotlus kohtukulude

väljamõistmiseks rahuldamata.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel