3-1-3-3-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-3-3-03 Otsuse kuupäev 25. märts 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Peeter Vaher Kohtuasi A.P. süüdistusasi KrK § 197 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu 15. märtsi 2002. a kohtuotsus ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 3. oktoobri 2002. a kohtuotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Riigiprokuratuuri avaldus kohtuvea parandamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 25. veebruar 2003. a Istungil osalenud isikud A.P. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 3. oktoobri 2002. a kohtuotsus osas, millega jäeti Tallinna Linnakohtu 15. märtsi 2002. a kohtuotsusega A.P-le KrK § 40 lg 3 alusel mõistetud lõplik karistus muutmata. 2. Tühistada Tallinna Linnakohtu 15. märtsi 2002. a kohtuotsus A.P-le KrK § 40 lg 3 alusel lõpliku karistuse mõistmise osas ja saata kriminaalasi liitkaristuse mõistmiseks KarS § 65 lg 1 alusel Tallinna Linnakohtule teises kohtukoosseisus. 3. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. 4. Välja mõista A.P-lt riigieelarve tuludesse 1073 krooni ja 80 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks. Kohtuotsus jõustub 25. märtsil 2003. a ega ole edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Linnakohtu 15. märtsi 2002. a kohtuotsusega tunnistati A.P. süüdi ja teda karistati KrK § 197 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi vabadusekaotusega 2 aastat ning KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi vabadusekaotusega 1 aasta ja 4 kuud. KrK § 40 lg 1 sätete alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ja A.P. lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat vabadusekaotust. KrK § 40 lg 3 sätete alusel loeti selle otsusega mõistetud raskema karistusega kaetuks Lääne-Viru Maakohtu 15. oktoobri 2001. a kohtuotsusega mõistetud kergem karistus 2 aastat vabadusekaotust ning A.P. lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat vabadusekaotust. Karistusest loeti kantuks eelmise kohtuotsuse järgi vahi all viibitud ajavahemikud 7. augustist kuni 3. oktoobrini 2000. a, 20. veebruarist kuni 22. veebruarini 2001. a ning 13. märtsist kuni 14. oktoobrini 2001. a - kokku 9 kuud ja 2 päeva. A.P. kandmisele kuuluv karistus oli 1 aasta 9 kuud ja 16 päeva kohtuotsuse kuulutamise päevast, 15. märtsist 2002. a. 2. A.P. esitas Tallinna Linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, kuid loobus sellest Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi istungil 3. oktoobril 2002. a. Ringkonnakohus tegi samal päeval määruse A.P. suhtes apellatsioonimenetluse lõpetamise kohta. 3. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et 28. veebruaril 2002. a toimus Harju Maakohtus istung, kus arutati kriminaalasja A.P. süüdistuses KrK § 1151 lg 2 järgi. Selles asjas kuulutas Harju Maakohus otsuse samuti 15. märtsil 2002. a. Viimatinimetatud otsusega mõisteti A.P. süüdi KrK § 1151 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega 2 aastat. KrK § 40 lg 3 sätete alusel liideti ka sellele karistusele Lääne-Viru Maakohtu 15. oktoobri 2001. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 10 kuud ja 1 päev - ning lõplikuks

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti A.P-le 2 aastat 2 kuud ja 2 päeva vabadusekaotust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 15. märts 2002. a. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2002. a otsusega nr 3-1-1-126-02. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS 4. Riigiprokurör Alar Kirs esitas avalduse kohtuvea parandamiseks Tallinna Linnakohtu 15. märtsi 2002. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 3. oktoobri 2002. a otsustes A.P-le KrK § 40 lg 3 sätete alusel lõpliku karistuse mõistmise osas. Prokurör palub saata kriminaalasi Tallinna Linnakohtule uueks arutamiseks A.P-le liitkaristuse mõistmiseks KarS § 65 lg 1 järgi. Avaldaja juhib tähelepanu asjaolule, et Harju Maakohus ja Tallinna Linnakohus on hiljem tuvastatud kuritegude konkurentsis A.P-le karistuse kujundamisel käsitanud liidetavana ühte ja sama kohtuotsust. Avaldaja leiab, et Tallinna Linnakohtu poolt 15. märtsil 2002. a liitkaristuse mõistmine KrK § 40 lg 3 alusel Lääne-Viru Maakohtu 15. oktoobri 2002. a otsuse koostoimel on ebaseaduslik, sest konkureerivaks kohtuotsuseks on Harju Maakohtu 15. märtsi 2002. a otsus. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil taotles prokurör kohtuvea parandamise avalduse rahuldamist, kaitsja vaidles sellele vastu. 6. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasjades A.P. suhtes tehtud kohtulahenditega ja nende aluseks olevate materjalidega leiab, et avaldus kohtuvea parandamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 7. A.P. ebaõige kriminaalõigusliku kohtlemise on kaasa toonud asjaolu, et ühel ja samal päeval on erinevates esimese astme kohtutes arutatud ja tehtud kohtuotsused erinevates kriminaalasjades ühe ja sama isiku suhtes. A.P-le kuulutati 15. märtsil 2002. a kaks kohtuotsust, neist esimene oli Harju Maakohtu otsus süüdistuses KrK § 1151 lg 2 järgi (kriminaalasi nr 1/1-15/02) ja teine oli Tallinna Linnakohtu otsus süüdistuses KrK § 197 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 (kriminaalasi nr 1/1-2397/01) järgi. Mõlemad kohtud on mõistnud A.P-le lõpliku karistuse KrK § 40 lg 3 alusel ja käsitanud karistuse moodustamisel ühe liidetavana Lääne-Viru Maakohtu 15. oktoobri 2001. a kohtuotsusega mõistetud karistust. Kriminaalasja materjalidest tulenevalt kuulutati Tallinna Linnakohtu 15. märtsi 2002. a otsus kellaajaliselt hiljem ja seetõttu tühistab kriminaalkolleegium selle otsuse A.P-le KrK § 40 lg 3 alusel mõistetud lõpliku karistuse osas. 8. Kriminaalkolleegium tühistab Tallinna Linnakohtu 15. märtsi 2002. a kohtuotsuse eeltoodud osas ka seetõttu, et selle otsusega konkureerib Harju Maakohtu 15. märtsi 2002. a otsus, mitte aga Lääne-Viru Maakohtu 15. oktoobri 2001. a kohtuotsus. Viimatinimetatud otsusega mõistetud karistus on juba liidetud A.P-le KrK § 40 lg 3 alusel Harju Maakohtu 15. märtsi 2002. a otsusega mõistetud karistusele. 9. KrK § 40 lg 3 sätete selline rikkumine on toonud kaasa olukorra, kus kahe jõustunud kohtuotsusega (Harju Maakohtu 15. märtsi 2002. a ja Tallinna Linnakohtu 15. märtsi 2002. a kohtuotsustega) A.P-le mõistetud karistused on tegelikult jäänud liitmata. Samas on A.P-le Lääne-Viru Maakohtu 15. oktoobri 2001. a otsusega mõistetud karistust alusetult liidetud kaks korda hiljem mõistetud karistusega (Harju Maakohtu 15. märtsi 2002. a ja Tallinna Linnakohtu 15. märtsi 2002. a kohtuotsustes). Seda rikkumist ei tuvastanud ka Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, kui ta A.P. kaaskohtualuste apellatsioonkaebuste alusel kontrollis Tallinna Linnakohtu 15. märtsi 2002. a otsuse seaduslikkust. 10. Juhindudes KrK § 40 lg-st 3, AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2, § 65 lg-st 3 ja §-st 779 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Linnakohtu 15. märtsi 2002. a kohtuotsuse A.P-le KrK § 40 lg 3 alusel lõpliku karistuse mõistmise osas ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 3. oktoobri 2002. a kohtuotsuse osas, millega jäeti linnakohtu otsus A.P. suhtes muutmata ning saadab selles osas kriminaalasja Tallinna Linnakohtule uueks arutamiseks. Hannes Kiris, Lea Kivi, Peeter Vaher