3-3-1-25-03 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-25-03

Määruse kuupäev

20. märts 2003

Kohtukoosseis

Eesistuja Hele-Kai Remmel, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Allar Harkmanni kaebus Tartu Maakohtu esimehele ettekirjutuse

tegemiseks 6. mai 2002. a teabenõude täitmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18. juuli 2002. a määrus haldusasjas nr 3-

165/2002 ja Tartu Ringkonnakohtu 25. septembri 2002. a määrus

haldusasjas nr 2-3-228/2002

Menetluse alus Riigikohtus

Allar Harkmanni erikaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Allar Harkmanni erikaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 18. juuli 2002. a määrus haldusasjas nr 3-165 2002 ja Tartu

Ringkonnakohtu 25. septembri 2002. a määrus haldusasjas nr 2-3-228/2002 ning saata Allar

Harkmanni kaebus menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Harkmann saatis 6. mail 2002 Tartu Maakohtu esimehele faksi, milles palus väljastada

viivitamatult koopiad kriminaalasja nr 092291419 kõigist dokumentidest ja kriminaalasja

nr 96640449/00265000624 kõigist dokumentidest, välja arvatud süüdistuskokkuvõte. Faksis märgiti,

et nõutud dokumendid on vajalikud õiguste ja vabaduste teostamiseks kohtus ning kohustuste

täitmiseks.

2. Maakohtu esimees vastas faksile kirjaga, milles märkis, et kohus on jätkuvalt seisukohal, et antud

juhul pole tegemist avaliku teabe nõudega. A. Harkmanni poolt esitatud andmete põhjal pole

võimalik välja selgitada, milliste konkreetsete materjalidega soovitakse tutvuda. Kohtu esimees tegi

A. Harkmannile ettepaneku täpsustada nõuet. Toimiku materjalidest on võimalik teha koopiaid juhul,

kui on ära märgitud dokumendid või toimiku lehekülje numbrid, millest koopiaid soovitakse. Ühtlasi

märgiti kirjas, et Tartu Maakohtu menetluses olevate asjadega saavad asjast huvitatud isikud tutvuda

Tartu Maakohtu kantseleis tööpäevadel kell 9.00 - 12.00 ja 14.00 - 16.00.

3. A. Harkmann esitas 22. mail 2002 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus teha Tartu Maakohtu

esimehele ettekirjutuse 6. mai 2002. a teabenõude täitmiseks. 4. juulil 2002 esitas A. Harkmann

halduskohtule taotluse kohtualluvuse muutmiseks.

4. Tartu Halduskohus tagastas 18. juulil 2002 määrusega A. Harkmanni kaebuse HKMS § 11 lg 4

alusel läbivaatamatult. Ühtlasi jättis halduskohus HKMS § 8 lg 5 ja 6 alusel rahuldamata taotluse

muuta kohtualluvust. Kohus leidis:

1. Tartu Maakohtu ametnike poolt avalik-õiguslikke ülesandeid täites teostatud toimingud alluvad

põhimõtteliselt Tartu Halduskohtu kontrollile, sest see maakohus on Tartu Halduskohtu

tööpiirkonnas. Käesoleval juhul ei ole tegemist Tartu Maakohtu esimehe toiminguga, mis on

käsitletav teabenõudena ja seetõttu ei kuulu selle vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse.

Nähtuvalt kaebusest soovib kaebuse esitaja, et talle väljastataks kahe kriminaalasja kõikide

dokumentide tõestatud koopiad. Kriminaalasja numbrist nähtuvalt on ühe kriminaalasja puhul

tegemist nn liidetud asjaga, mille raames on sisuliselt kaks kriminaalasja. Seega on tegemist

mahukate kriminaalasjadega. Kriminaalasjadega tutvumist reguleerib maa- ja linnakohtu reglement,

mille kohaselt on protsessiosalisel õigus tutvuda kriminaalasja materjalidega ja teha sealt ärakirju.

Mõisted ärakiri ja koopia ei ole sünonüümid. Kui esinevad seaduses nimetatud tingimused, mis

võimaldavad tal nende kriminaalasjadega tutvumist, on tal õigus teha kriminaalasja toimikus

leiduvatest dokumentidest ärakirju. Reglement ei kohusta kohut väljastama dokumentide tõestatud

koopiaid. A. Harkmanni taotluse rahuldamise eeldusena peaks tal olema põhjendatud huvi nimetatud

dokumentide koopiate saamiseks.

2. Kuna A. Harkmann pole tõendanud põhjendatud huvi maakohtu esimehele esitatud taotluse suhtes

ja kuna maakohtu esimees on kooskõlas õigusaktidega selgitanud maakohtu menetluses olevate

asjadega tutvumise korda ja koopiate saamise võimalusi, siis ei allu kaebuse lahendamine vastavalt

HKMS § 11 lg-le 4 halduskohtu pädevusse.

Halduskohtu määrusega selgiti kaebuse esitajale, et Tartu Maakohtu menetluses olevate asjadega on

huvitatud isikutel õigus tutvuda tööpäevadel kohtu kantseleis.

5. A. Harkmann esitas Tartu Ringkonnakohtule erikaebuse, milles palus halduskohtu määruse

tühistamist ja asja kohtualluvuse muutmist.

6. Tartu Ringkonnakohus jättis erikaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Kuna

vaidlustatud määrust ei tühistatud, ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks maakohtu määruses toodud

põhjendusi korrata. Erikaebuses esitatud põhjenduste kohta pidas ringkonnakohus vajalikuks märkida

järgmist:

1. Tartu Halduskohtus jättis õigesti rahuldamata kohtualluvuse muutmise taotluse. Kohus on õigesti

tuvastanud HKMS § 8 lg 5 ja 6 sätestatud aluste puudumise. Käesoleva vaidluse puhul ei ole tegemist

olukorraga, kus halduskohtule esitatud kaebus ei kuulu HKMS § 8 lg 1 järgi Tartu Halduskohtu

alluvusse ega selle menetlemine HKMS §-de 3 ja 11 lg 5 järgi halduskohtu pädevusse. Asjaolu, et

A. Harkmann on esitanud kaebuse Tartu Halduskohtu õigusvastase tegevuse peale, ei ole

kohtualluvuse muutmise aluseks kaebuse osas, milles A. Harkmann taotleb halduskohtult

ametiisikule ettekirjutuse tegemist. Igas kohtuasjas teeb otsuse konkreetne kohtunik ning

ringkonnakohtul ei ole põhjust arvata, et A. Harkmanni kaebuse tõttu võiks kahelda teiste kohtunike

erapooletus suhtumises lahendatavatesse haldusasjadesse. Põhiseaduse § 146 teise lause ning

Inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artikli 6 lõike 1 rikkumist Tartu Halduskohtu poolt

käesolevas asjas ei ole.

2. Õige on Tartu Halduskohtu seisukoht, et kriminaalasjadega tutvumise korda reguleeris taotluse

esitamise ajal maa- ja linnakohtu reglement, mis oli kinnitatud justiitsministri 16. oktoobri.2001. a

määrusega nr 67 Kohtute seaduse § 16 lg 6 alusel. Nimetatud reglemendi järgi annab kirjalikke

tõendeid kohtu kantselei või arhivaar süüdistatavale, kohtualusele, süüdi- ja õigeksmõistetule või

nende kaitsjale, kannatanule ja pooltele või nende esindajale kohtu esimehe või kohtuniku loal

kirjaliku avalduse alusel. Tartu Maakohtule esitatud faksis ei ole kaebuse esitaja oma huvi

põhjendanud ega selgitanud oma seotust konkreetsete kriminaalasjadega. Tartu Maakohtu esimees on

põhjendatult sellele tähelepanu juhtinud, paludes nõuet täpsustada. Vaatamata kohtu esimehe palvele

kaebuse esitaja seda ei teinud. Samuti ei ole ta oma põhjendatud huvi ära näidanud kaebuses ega ka

ringkonnakohtule esitatud erikaebuses.

3. Halduskohus tagastas kaebuse põhjendatult, kuna tegemist ei olnud teabenõudega AvTS mõttes

ning maa- ja linnakohtu reglement nägi ette kriminaalasjadega tutvumise ja ärakirjade saamise korra,

mille sisu tutvustasid kaebuse esitajale nii Tartu Maakohtu esimees oma kirjalikus vastuses kui ka

Tartu Halduskohus. Kuna maa- ja linnakohtu reglemendist tulenes kohtutoimikute ja dokumentide

väljaandmise erikord võrreldes Avaliku teabe seadusest tuleneva avaliku teabe väljastamise korraga,

siis tuli kohaldada erikorda ning selle kohaldamisega ei ole rikutud ka AvTS §-st 1 tulenevat

eesmärki tagada igaühe juurdepääsuvõimalus üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele.

4. Ebaõiged on kaebuse esitaja viited AvTS § 35 lg 1 p 1 ning Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni artikli 6 lõikele 3. Nimetatud sätted ei ole asjakohased. Konventsiooni artikkel 6

lõige 3 räägib süüdistava õigustest ja käsitleb õigust informatsioonile menetluse ajal. AvTS § 35 lg 1

p 1 käsitleb juurdepääsu asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele eeluurimise ajal.

MENETLUSOSALISE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

7. A. Harkmann esitas Riigikohtule erikaebuse, milles palub määrata endale advokaat riigi kulul,

anda asja läbivaatamine Riigikohtu üldkogule, välja nõuda ja liita käesoleva haldusasja juurde Tartu

Maakohtust kriminaalasja nr 092291419 toimik ning tsiviilasjade nr 2-944/2002, 2-945/2002, 2-

946/2002 ja 2-1825/2002 toimikud, Tallinna Halduskohtust haldusasja nr 3-975/2002 toimik ning

Tartu Halduskohtust haldusasjade nr 3-89/2002 ja 3-91/2002 toimikud ja avaldaja kaebuse materjalid

Justiitsministeeriumist, tühistada ringkonnakohtu määrus ja teha uus määrus ning mõista kaebuse

esitaja kasuks välja kohtukulud. Erikaebuses väidetakse:

1. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et AvTS § 35 lg 1 p 1 ja Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni artikli 6 lg 3 pole asjakohased. Üheks teabenõude asjaks oli 14. aprilli 1997. a

kohtuotsus kriminaalasjas nr 092291419, millega A. Harkmann mõisteti süüdi KrK § 129 lg 2 järgi.

A. Harkmann pole saanud realiseerida nimetatud kohtuotsuses fikseeritud edasikaebe õigust, sest

Tartu Maakohus pole talle väljastanud kohtuotsuse tõestatud ärakirja. Haldusasja nr 3-975/2002

(A. Harkmanni kaebus Tallinna Halduskohtus seoses Tartu Maakohtu ja Justiitsministeeriumi

õigusvastase tegevusega) menetluses väljastas Justiitsministeerium A. Harkmannile 14. aprilli 1997. a

otsuse tõestamata koopia. Kuna sellest mittetäielikust koopiast nähtus, et A. Harkmanni süüdistati

olematu KrK § 129 lg 2 järgi, siis esitas ta hagi õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks (tsiviilasi

nr 2-1825/2002 Tartu Maakohtus).

2. Asja peaks läbi vaatama Riigikohtu üldkogu.

3. Haldus-, tsiviil- ja kriminaalasja ning teenistusliku järelevalve menetlemise käik kajastub vastava

asja toimikus. Seoses sellega ja sooviga tõendada kaebuse seisukohti, tuleb välja nõuda ja liita

käesoleva haldusasja juurde ülalnimetatud kohtutoimikud ja avaldaja kaebuste materjalid

Justiitsministeeriumist.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. A. Harkmann soovis, et maakohtu esimees väljastaks talle viivitamatult koopiad kriminaalasja

nr 092291419 kõigist dokumentidest ja kriminaalasja nr 96640449/00265000624 kõigist

dokumentidest, välja arvatud süüdistuskokkuvõte. Maakohtule saadetud faksis märkis A. Harkmann,

et need dokumendid on vajalikud õiguste ja vabaduste teostamiseks kohtus ning kohustuste

täitmiseks.

Maakohtu esimees selgitas A. Harkmannile kohtutoimikutega tutvumise korda, kuid ei rahuldanud

A. Harkmanni palvet soovitud viisil. A. Harkmann vaidlustas halduskohtus maakohtu esimehe

toimingu.

9. Halduskohus asus seisukohale, et A. Harkmann pole tõendanud põhjendatud huvi maakohtu

esimehele esitatud taotluse suhtes. Käesoleval juhul ei ole tegemist Tartu Maakohtu esimehe

toiminguga, mis on käsitletav teabenõudena Avaliku teabe seaduse mõttes. Kriminaalasjadega

tutvumist reguleerib maa- ja linnakohtu reglement, mille kohaselt on protsessiosalisel õigus tutvuda

kriminaalasja materjalidega ja teha sealt ärakirju. Kuna maakohtu esimees on kooskõlas

õigusaktidega selgitanud maakohtu menetluses olevate asjadega tutvumise korda ja koopiate saamise

võimalusi, siis ei allu kaebuse lahendamine vastavalt HKMS § 11 lg-le 4 halduskohtu pädevusse.

Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga.

10. HKMS § 11 lg 4 sätestab: "Halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille

lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb

pöörduda."

11. Asja materjalidest nähtub, et kriminaalasjas nr 092291419 on 14. aprillil 1997. a tehtud

kohtuotsus. Riigikohtule esitatud erikaebuse väidete kohaselt mõisteti A. Harkmann selles

kriminaalasjas süüdi KrK § 129 lg 2 järgi.

12. Kriminaalmenetluse koodeks ei reguleeri võimalust tutvuda sellise kriminaalasja materjalidega,

milles on jõustunud kohtuotsus, samuti saada koopiaid sellise kriminaalasja kohtutoimiku

materjalidest. Kriminaalmenetlusõiguses pole ka sätteid, mis annaksid isikule võimaluse kohtus

vaidlustada oma väidetavat õigust saada kohtutoimiku materjalide koopiaid sellises asjas.

Justiitsministri 16. oktoobri 2001. a määrusega nr 67 kinnitatud Maa- ja linnakohtu reglement, millele

tuginesid halduskohus ja ringkonnakohus, ei saa omada puutumust selle ametniku toimingute

vaidlustamise korraga, kes on pädev lubama isikul tutvuda kriminaalasja materjalidega.

13. A. Harkmanni kaebust tuleb käsitleda HKMS § 3 lg 1 p-s 1 nimetatud avalik-õigusliku

vaidlusena, mille jaoks pole kehtestatud sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud teistsugust

menetluskorda, mis välistaks halduskohtu pädevuse lahendada vaidlus. A. Harkmanni kaebuse

lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse, hoolimata sellest, kas tema palutud materjalidega

tutvumist reguleeris Avaliku teabe seadus, Maa- ja linnakohtu reglement või mõni muu õigusakt.

Halduskohtul puudus võimalus tagastada A. Harkmanni kaebus läbivaatamatult HKMS § 11 lg 4

alusel.

14. A. Harkmanni erikaebus rahuldatakse ja tema kaebus saadetakse menetlusse võtmise

otsustamiseks Tartu Halduskohtule. Kuna kaebus saadetakse menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu

halduskohtule, siis puudub kolleegiumil vajadus ja võimalus analüüsida erikaebuses esitatud muid

väiteid.

Hele-Kai Remmel, Jüri Põld, Harri Salmann