3-1-1-33-03 · 3-1-1-33-03 · Riigikohus

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-33-03 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartus, 19. märtsil 2003 Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kohtuasi Sergei Pankini süüdistusasi KrK § 115 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Lääne Maakohtu kohtunik Maie Krami 5. detsembri 2002. a määrus S. Pankini karistusest osalise vabastamise ja uue liitkaristuse moodustamise kohta. Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S. Pankini erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 4. märts 2003 (kirjalik menetlus) Resolutsioon 1. Lääne Maakohtu kohtuniku 5. detsembri 2002. a määrus Sergei Pankini suhtes jätta muutmata, erikaebus jätta rahuldamata. 2. Kohtumäärus jõustub 19. märtsil 2003. a ega ole edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Lääne Maakohtu 15. juuli 1998. a kohtuotsusega mõisteti S. Pankin süüdi ja teda karistati KrK § 188 järgi vabadusekaotusega 3 aastat, KrK § 195 lg-te 2 ja 3 järgi vabadusekaotusega 3 aastat, KrK § 207 lg 2 järgi vabadusekaotusega 1 aasta, KrK § 186 järgi vabadusekaotusega 6 kuud ning KrK § 17 lg 5 ja § 149 järgi vabadusekaotusega 6 kuud. KrK § 40 lg 1 sätete alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ja lõplikuks karistuseks mõisteti 5 aastat vabadusekaotust. KrK § 45 sätete alusel arvestati karistusaja hulka vahi all viibitud aeg 2 päeva. S. Pankini kandmisele kuuluv karistus oli 4 aastat 11 kuud ja 28 päeva vabadusekaotust, algusega 8. jaanuar 1998. a. 2. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. oktoobri 1998. a kohtuotsusega tühistati eeltoodud linnakohtu otsus osaliselt. S. Pankinile mõisteti KrK § 40 lg 1 alusel lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest 4 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust, millest kuulus ärakandmisele 4 aastat 5 kuud ja 28 päeva, algusega 8. jaanuar 1998. a. 3. Lääne Maakohtu 16. novembri 2001. a kohtuotsusega tunnistati S. Pankin süüdi KrK § 115 lg 1 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega 3 aastat. KrK § 41 sätete alusel liideti sellele karistusele Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. oktoobri 1998. a otsusega mõistetud karistuse - 4 aastat 5 kuud ja 28 päeva - ärakandmata osa 1 aasta 4 kuud ja 14 päeva täies ulatuses. S. Pankinile mõisteti lõplik karistus 4 aastat 4 kuud ja 14 päeva, millest KrK § 45 sätete alusel arvestati maha vahi all viibitud aeg 8 kuud ja 23 päeva. S. Pankini kandmisele kuuluv karistus oli 3 aastat 7 kuud ja 21 päeva, algusega 16. november 1998. a. Kohtuotsus jõustus 14. jaanuaril 2002. a ringkonnakohtu otsuse tegemisega. 4. Lääne prokuratuuri prokurör Indrek Kalda esitas 27. novembril 2002. a Lääne Maakohtule taotluse KarSRS § 1 lg 3 alusel. Prokurör palus S. Pankin KrK § 17 lg 5 ja § 149 järgi mõistetud karistuse kandmisest vabastada, sest tema tegu kvalifitseerub Karistusseadustiku järgi väärteona. Prokurör palus moodustada S. Pankinile KarS § 65 lg 1 ja § 68 sätete alusel uus liitkaristus. 5. Lääne Maakohtu kohtunik Maie Kram rahuldas 5. detsembri 2002. a määrusega prokuröri taotluse ja vabastas S. Pankini KarSRS § 1 lg 3 alusel talle KrK § 17 lg 5 ja § 149 järgi mõistetud karistuse

kandmisest ning moodustas KarS § 65 lg 2 järgi uue liitkaristuse. Kohus luges Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. oktoobri 1998. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaks 1 aasta vangistust, mille võrra suurendas Lääne Maakohtu 16. novembri 2001. a ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 14. jaanuari 2002. a otsusega KrK § 115 lg 1 järgi mõistetud karistust - 3 aastat vabadusekaotust. Kohus mõistis S. Pankini lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumi järgi 4 aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg 8 kuud ja 23 päeva. Lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat 3 kuud 7 päeva vangistust, algusega 16. november 2001. a. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS 6. Süüdimõistetu S. Pankin esitas Riigikohtule erikaebuse, milles ta vaidlustab Lääne Maakohtu kohtuniku 5. detsembri 2002. a määrusega mõistetud liitkaristuse. S. Pankin leiab, et eeltoodud määrusega vähendati tema karistust ekslikult 4 kuu ja 14 päeva võrra. Ta on arvamusel, et tema lõplikust karistusest tulnuks maha arvestada 6 kuud, s.o karistusmäär, millega karistati teda KrK§ 17 lg 5 ja § 149 järgi, kuid mille kandmisest ta vabastati. S. Pankin ei ole nõus Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. oktoobri 1998. a otsusega mõistetud lõpliku karistusega. Kriminaalkolleegium, mõistes ta süüdistuses KrK § 207 lg 2 järgi õigeks, pidi vähendama karistust esimese astme kohtu poolt mõistetud karistusmäära - 1 aasta võrra ja karistuse kergendamine ainult 6 kuu võrra on ebaõige. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Kaebuse esitaja on jätnud tähelepanuta, et talle KrK § 17 lg 5 ja § 149 järgi mõistetud karistus - 6 kuud vabadusekaotust - ei ole Lääne Maakohtu 15. juuli 1998. a kohtuotsuse kohaselt liidetud teiste karistustega täielikult vaid osaliselt. Kohus oli KrK § 40 lg 1 alusel karistusi liites õigustatud lõplikuks karistuseks mõistma kuni seitse aastat vabadusekaotust, mõistis aga vaid viis aastat. Enamiku sellest karistusajast moodustas karistus KrK § 188 ja § 195 lg 2 ja 3 järgi - kummagi eest kolm aastat vabadusekaotust. Sedagi karistust korrigeeris ringkonnakohus, mõistes S. Pankinile neli aastat ja 6 kuud vabadusekaotust. Lahendades küsimust S. Pankinile mõistetud liitkaristuse vähendamisest KarSRS § 1 lg 4 järgi, oleks kohtunik olnud kohustatud vähendama seda KrK § 17 lg 5 ja § 149 järgi mõistetud karistuse kogu ulatuses vaid siis, kui karistused oleksid liidetud täielikult. Käesoleva kaasuse puhul, nagu juba mainitud, liideti karistused osaliselt, mistõttu puudub seaduslik alus kaevatava kohtulahendi muutmiseks. Peeter Vaher, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar