3-2-1-21-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-21-03

Otsuse kuupäev

Tartu, 17. märts 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja H. Jõks, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa

Kohtuasi

Sihtasutuse Tartu Eluasemefond hagi Maive Käsi, Raja

Uustamme ja OÜ Lovel Marketing vastu laenulepingu

ennetähtaegseks lõpetamiseks ja 38 145 krooni saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. oktoobri 2002. a

otsus tsiviilasjas nr 2-2-38/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Raja Uustamme kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

17. veebruar 2003. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. oktoobri

2002. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtule 17. novembril 2000. a esitatud hagis palus Sihtasutus (SA) Tartu Eluasemefond

TsK §-de 173, 188, 207 ja 272 alusel lõpetada ennetähtaegselt Maive Käsiga sõlmitud laenulepingu ja

mõista M. Käsilt, R. Uustammelt ja OÜ Lovel Marketing solidaarselt välja tagastamata laen koos

intressidega, s.o 38 145 krooni. Hagiavalduse põhjenduste järgi andis SA Tartu Eluasemefond

M. Käsile 23. novembril 1998. a sihtotstarbelist laenu 40 000 krooni. Laen anti Tartus Kuu tänav 12

asuva korteri nr 2 ostmiseks ja laenu tähtaeg oli 5 aastat. M. Käsi rikkus laenulepingu tingimusi

sellega, et ei pidanud kinni laenu tagasimaksmise graafikust, võõrandas laenu eest ostetud korteri

6. jaanuaril 1999. a ega täitnud laenulepingu p 3.1.4 nõudeid. 10. novembri 2000. a seisuga oli võlg

hagejale 38 145 krooni 66 senti. Kostja Raja Uustamm võttis 23. novembri 1998. a käenduslepinguga

ja kostja OÜ Lovel Marketing 21. oktoobri 1998. a garantiikirjaga kohustuse täita SA Tartu

Eluasemefondi nõuded M. Käsi vastu, kui viimane neid ise ei täida.

2. Kostja R. Uustamm vaidles hagile vastu ja leidis, et käendus lõppes 20. aprillil 1999. a ja TsK

§ 211 p 2 järgi on nõue alusetu.

3. Tartu Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis hageja kasuks M. Käsilt ja OÜ-lt Lovel

Marketing solidaarselt välja 38 145 krooni. Hagi R. Uustamme vastu jättis kohus TsK § 173 lg 1,

§ 211 p 2, §-de 215 ja 272 alusel rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei täitnud kostja M. Käsi laenaja kohustusi nõuetekohaselt. Ta ei

pidanud kinni kokkulepitud maksegraafikust ja võõrandas sihtotstarbelise laenu abil ostetud korteri

6. jaanuaril 1999. a. OÜ Lovel Marketing antud garantii järgi kohustus osaühing tasuma maksmisele

kuuluvad summad, kui M. Käsi rikub laenulepingu tingimusi. Garantiiga tagatud kohustise täitmata

jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral on TsK § 215 järgi garantiivastutus täiendav võlgniku

vastutusele. Kuna kostja M. Käsi võõrandas laenu abil ostetud korteri, siis ta ei kasutanud laenu

sihipäraselt. Laenulepingu p 3.2 järgi saabus laenu tagastamise tähtaeg 14 päeva jooksul pärast

korteri võõrandamist.

Käendaja R. Uustamme vastutus oli hagi esitamise ajaks lõppenud. TsK § 211 p 2 järgi lõpeb

käendus, kui kreeditor kolme kuu jooksul, arvates kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest ei esita

hagi käendaja vastu. Laenulepingu p 3.2 järgi tuli laen tagastada 14 päeva jooksul pärast korteri

võõrandamist. M. Käsi müüs korteri 6. jaanuaril 1999. a Hageja esitas käendaja vastu hagi

17. novembril 2000. a. Kuna hagi esitamise ajaks oli kolmekuuline tähtaeg möödunud, oli selleks

ajaks ka käendus lõppenud.

4. Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palus võtta seisukoht tema

laenulepingu ennetähtaegse lõpetamise nõude kohta ning rahuldada hagi ka R. Uustamme vastu.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tartu Ringkonnakohus tühistas 28. oktoobri 2002. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega jäeti

rahuldamata hagi käendaja R. Uustamme vastu ning mõisteti hagejalt R. Uustamme kasuks välja

kohtukulu 3776 krooni. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse ja mõistis R. Uustammelt

välja SA Tartu Eluasemefondi kasuks 38 145 krooni solidaarselt M. Käsi ja OÜ-ga Lovel Marketing

ning muutis kohtukulude jaotust. Ringkonnakohus rahuldas hagi laenulepingu ennetähtaegse

lõpetamise osas ja lõpetas SA Tartu Eluasemefondi ja M. Käsi vahel 23. novembril 1998. a sõlmitud

laenulepingu ennetähtaegselt.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli hageja muude nõuete hulgas esitanud maakohtule ka nõude

M. Käsiga sõlmitud laenulepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks. Maakohus selle nõude osas otsust ei

teinud. Vastavalt TsMS §-le 228 peab kohus tegema otsuse kõigi esitatud nõuete osas.

Poolte vahel sõlmitud laenulepingu p-de 2.1 kuni 2.5 järgi oli laenusaaja kohustatud kasutama laenu

sihipäraselt ja tegema laenu tagasimakseid lepingule lisatud maksegraafiku alusel, tasuma intresse,

maksetega hilinemisel tasuma viivist. Lepingu p 3.1.4 järgi oli laenu kasutamine mittesihipärane, kui

laenulepingu p-s 1.1 näidatud korter laenulepingu kehtivuse ajal müüakse. Lepingu p 3.2 kohaselt tuli

laen koos laenu tegeliku tagastamise päevani arvestatud viivise ja intressidega tagastada 14 päeva

jooksul pärast korteri müüki. Kostja M. Käsi rikkus neid lepingutingimusi, sest jättis korduvalt laenu

õigeks ajaks tasumata või ei teinud tagasimakseid üldse. Ta võõrandas laenu abil omandatud korteri

6. jaanuaril 1999. a. Seetõttu tuleb pooltevaheline laenuleping ennetähtaegselt lõpetada.

Laenulepingu p-s 3.2 nähti ette, et laenu eest omandatud korteri võõrandamise korral tuleb kogu

laenusumma tagastada. See asjaolu iseenesest ei toonud aga kaasa kohest lepingu lõppemist, sest

selleks oli vajalik laenuandja vastavasisulist tahteavaldus.

6. R. Uustamme käenduskohustis ei olnud hagi esitamise ajaks lõppenud. Kui kreeditor kolme kuu

jooksul, arvates kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest, ei esitanud hagi käendaja vastu, siis TsK

§ 211 p 2 järgi käendus lõppes. Seda sätet tuleb tõlgendada nii, et käendaja vastutus lõpeb käendatava

kohustise täitmise võimalikust lõpptähtajast kolme kuu möödumisel, kui lepingus ei olnud teisiti

kokku lepitud. Laenulepingu järgi on laenaja kohustuste täitmise lõpptähtpäev 23. november 2003. a.

Käenduslepingu p 1 kohaselt leppisid hageja ja käendaja kokku selles, et viimane kohustub tagama

kõik laenulepingust tulenevad hageja nõuded, sh tingimuslikud ja tulevikus tekkivad. Kuna hageja

esitas hagi käendaja vastu enne laenulepingus ettenähtud laenu tagastamise lõpptähtaega, siis ei olnud

R. Uustamme käendus TsK § 211 p 2 alusel hagi esitamise ajaks lõppenud ja viimane vastutab laenu

tagastamise eest solidaarselt kaaskostjatega. Kostjad ei ole võlgnevuse suurust vaidlustanud.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kassatsioonkaebuses palub kostja R. Uustamm tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi samale

apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus rikkus protsessiõiguse normi sellega, et tegi otsuse nõude osas, mida hageja ei

esitanud. Hageja ei esitanud maakohtule laenulepingu ennetähtaegse lõpetamise nõuet.

Ringkonnakohus lõpetas ennetähtaegselt SA Tartu Eluasemefondi ja M. Käsi vahel sõlmitud

laenulepingu.

Kostja tagas laenu üksnes käenduslepingus toodud korras, pidades käendamisel silmas laenulepingus

toodud poolte õigusi ja kohustusi, kaasa arvatud laenulepingu ennetähtaegses lõppemises

kokkulepitut. Hageja oli teadlik, et kostja M. Käsi võõrandas eluasemelaenuga ostetud korteri.

Laenulepingu järgi lõppes laenuleping ennetähtaegselt, kui laenu ei kasutatud sihtotstarbeliselt.

Laenuandja ei pöördunud TsK § 211 lg-s 2 nimetatud tähtajal käendaja kui kohustatud isiku poole.

Ringkonnakohtu otsus on vastuolus TsÜS § 64 lg-ga 2, mille järgi tulnuks laenulepingu

ennetähtaegset lõppemist tõlgendada kohustatud isiku kasuks.

8. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Käendaja kohustused ei lõppenud laenusaaja korteri

võõrandamisega. Vastavalt laenulepingu punktile 4.6 oli lepingutingimuste rikkumine laenulepingu

ennetähtaegse lõpetamise ning tagastamata laenu ennetähtaegse tagasinõudmise aluseks. Hageja

esitas hagiavalduses laenulepingu ennetähtaegse lõpetamise nõude ja tasus sellelt nõudelt riigilõivu.

Käenduslepingu p 8 kohaselt lõpeb käendusleping kõigi laenulepingust tulenevate kohustuste täieliku

täitmisega. Kuna käendusega tagatud kohustis ei ole lõppenud, vastutavad TsK § 207 kohaselt

kohustise täitmata jätmise korral võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud. See, et

kohtu lõpetas laenulepingu ennetähtaegne, ei tähenda laenulepingu alusel tekkinud kohustuse

lõppemist.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust tühistada ringkonnakohtu otsust.

10. Põhjendamatu on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus võttis alusetult seisukoha hageja

ja M. Käsi vahelise laenulepingu ennetähtaegse lõpetamise nõude osas. Hageja esitas 17. novembri

2000. a hagiavalduses laenulepingu ennetähtaegse lõpetamise nõude. Kohus käsitles hageja nõudena

ka lepingu ennetähtaegse lõpetamise nõuet (maakohtu tlk 29, 39, 61). Ringkonnakohus leidis õigesti,

et maakohus rikkus TsMS § 228, mille kohaselt, kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse

kõigi nõuete kohta. Kuna hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses lepingu ennetähtaegse lõpetamise

nõude osas otsuse tegemata jätmise, siis võis ringkonnakohus TsMS § 319 lg 1 alusel teha hageja

selle nõude osas ise otsuse.

11. Ringkonnakohus leidis, et asjaolu, et laenulepingu p 3.2 nägi ette, millal peab laenaja kogu laenu

koos intresside ja viivisega enne laenulepingus märgitud lõpptähtaega tagastama, ei toonud kaasa

kohest laenulepingu lõpetamist. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu selle seisukohaga.

Ringkonnakohus tõlgendas laenulepingu punkte 3.1.4 ja 3.3 ning tuvastas, et laenaja kasutas laenu

mittesihipäraselt ning rikkus lepingu punkte 2.9, 3.2. ja 4.6. Ringkonnakohus leidis, et laenuleping

tuleb seetõttu lõpetada ennetähtaegselt. Kostja ei ole väitnud, et laenaja ei rikkunud laenulepingu

tingimusi.

12. Ringkonnakohus leidis, et TsK § 211 p 2, mille kohaselt käendus lõpeb, kui kreeditor ei esita

kolme kuu jooksul, arvates kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest, hagi käendaja vastu, tuleb

tõlgendada nii, et käendaja vastutus lõpeb käendatava kohustise täitmise laenulepingus märgitud

lõpptähtajast kolme kuu möödumisel, kui lepingus ei olnud teisiti kokku lepitud. Kolleegium nõustub

selle seisukohaga. Käendaja ei ole väitnud, et käenduslepingus lepiti kokku, et kui laenuleping

lõpetatakse lepingutingimuste rikkumise tõttu ennetähtaegselt, ei alga TsK § 211 p-s 2 sätestatud

käenduse lõppemise kolmekuuline tähtaeg mitte esialgselt kindlaksmääratud kohustise täitmise

tähtpäeva saabumisest, vaid tähtpäevast, milleks tuli võlg tagastada lepingu rikkumise tõttu. Kuna

kostja käenduskohustis ei olnud lõppenud, siis rahuldas ringkonnakohus õigesti hageja nõude TsK

§188 lg 1 ja § 207 alusel käendaja vastu.

H. Jõks, A. Kull, L. Laarmaa